Teisipäev, 18. detsember 2018
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osale.ee soovitab
Keskkonnaministeeriumi näide

EELNÕU SISU
Keskkonnatasude arendamise kontseptsiooni aastateks 2010-2020 koostamise eesmärk oli välja töötada põhimõttelised alused ja ettepanekud keskkonnakaitse majandushoobade – keskkonnatasude – tõhustamiseks, keskkonnatasude seaduse muutmiseks ja täiendamiseks aastateks 2010-2015 ning edasi kuni aastani 2020.

KAASAMISE EESMÄRK
Kaasamise eesmärk oli juba dokumendi väljatöötamise varases etapis laias ringis läbi arutada keskkonnatasudega seotud küsimused, hinnata tasude süsteemi toimimist, saada teada, mida soovivad huvigrupid ja anda võimalus kaasa rääkida keskkonnatasude tuleviku kujundamisel.

KAASAMISE AEG
Kaasamine algas aprillis 2008, mil Keskkonnaministeeriumis algasid eeltööd keskkonnatasude arendamise kontseptsiooni väljatöötamiseks ning kestis kuni 2008 aasta lõpuni, mil toimus eelnõu kooskõlastamine ministeeriumides.

EELNÕU HETKESEIS
Keskkonnatasude arendamise kontseptsiooni eelnõu on 2008. aasta lõpuks valminud, ministeeriumidevaheline kooskõlastusring on läbitud ja eelnõud täiendatakse vastavalt saabunud märkustele. Kavakohaselt esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 2009. aasta I kvartalis.

KAASAMISE LÄBIVIIJAD
Kaasamise läbiviijad olid ministeeriumi arendusosakonna ametnikud  Eva Kraav ja Silja Kralik. Toetust saadi ka ministeeriumi juhtkonnalt, eeskätt toonaselt kantslerilt Annika Uudelepalt. Pressiteateid aitasid ette valmistada ja meediaga suhelda ministeeriumi avalike suhete osakonna töötajad. Töörühmade koosolekuid ja foorumit aitasid korraldada teised arendusosakonna ametnikud.

PEAMISED PARTNERID
- Keskkonnaministeeriumi osakonnad, keskkonnateenistused, allasutuste spetsialistid
- Teised ministeeriumid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, - Põllumajandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
- Teadlased ja eksperdid (Tallinna Tehnikaülikooli Majandusuuringute Keskus, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, SWECO Projekt AS jt)
- Ettevõtjate esindajad
- Kohalike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste liitude esindajad
- Ettevõtjate liitude esindajad: Keemiatööstuste Liit, Jäätmekäitlejate Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit,  Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumeeste Keskliit
Erakondade esindajad: Eestimaa Rohelised
- Riigiasutused: Riigikontroll, Konkurentsiamet

Keskkonnatasude foorumile, mis avas arutelu ja tutvustas koostöövõimalusi, kutsuti kõiki, keda arvati keskkonnakaitse küsimused huvitada võivat. Foorumil kutsuti osavõtjaid töögruppides osalema ja igaüks sai registreeruda just nendele aruteludele, mis teda huvitasid.

KAASAMISE PROTSESS JA MEETODID
Kaasamisel kasutati mitmeid meetodeid. Kõigepealt avalik foorum, kus ülevaade keskkonnatasude ajaloost ja keskkonnaprobleemide hetkeseisust, mille lahendamisel on vajalik keskkonnakaitse majandushoobade abi. Räägiti perspektiivsetest  taotlustest keskkonna ja loodusvarade kaitsel. Foorumil tegid ettekande Keskkonnaministeeriumi kantsler, eri valdkondade spetsialistid ministeeriumist, samuti teadlased. Foorumi ettekanded tehti kättesaadavaks ministeeriumi kodulehel, kus avati eraldi rubriik keskkonnatasude kontseptsiooni väljatöötamise materjalide jaoks. Foorumil oli võimalus kõigil huvilistel end registreerida töögruppidesse.

Konkreetne töö keskkonnatasude arendamise põhimõtete koostamisel toimus  kahe kuu jooksul (mais ja juunis 2008) neljas töögrupis – jäätmete ladestamise saastetasu, õhuheitmete saastetasu, maavara kaevandamisõiguse tasu ja veetasude töögrupis, kus arutati nende valdkondade konkreetseid probleeme. Töögruppi kuulusid kõik, kes olid selleks soovi avaldanud ja kes olid nimetatud valdkonnaga kursis. Töögrupi roll oli nõu andev ning partnereid kaasav – see koondas ja arutas läbi sidusgruppidelt laekunud ettepanekud. Töögrupis oli 39-43 osalejat. Keskmiselt kaks kolmandikku neist olid ettevõtjate esindajad. Seetõttu kaldus arutelu valdavalt ettevõtjate konkurentsivõime küsimustele ja sellele, kuidas keskkonnatasud mõjutavad ettevõtete majandustulemusi. Keskkonnakaitse parendamine jäi tahaplaanile.

Töögruppides kerkis üles hulgaliselt küsimusi. Osa neist said vastuse juba arutelude käigus. Ülejäänutele püüti leida vastused Keskkonnaministeeriumi tellitud uurimistöödes. Kokku telliti keskkonnatasude arendamise kontseptsiooni koostamise raames 6 uuringut, mis on avalikustatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Kõikide nõupidamiste materjalid protokolliti ja saadeti töögrupi liikmetele, kes said meili teel avaldada veel täiendavalt arvamust ja teha ettepanekuid.

Töögruppide töö koondati keskkonnatasude arendamise kontseptsiooni eelnõusse.  Toimusid veel andmete täpsustamised ettevõtjate ja nende liitude esindajatega ning eelnõu avalikustati osalusveebis (www.osale.ee) ettepanekuteks ja kommentaarideks ajavahemikus 11.07–19.08.2008. Ka selle kanali kaudu olid peamisteks arvamuseavaldajateks ettevõtjate esindajad. Lisaks saabusid mitmed täiendavad ettepanekud ministeeriumisse e-posti ja kirja teel.

Kõik esitatud ettepanekud ja märkused analüüsiti väga põhjalikult läbi. Septembris-oktoobris toimusid veel mitmed sisulised arutelud ekspertidega. Samuti tehti sel perioodil ministeeriumis põhjalik keskkonnatasude arendamise kontseptsiooni rakendamise mõju analüüs, mille tarbeks toimusid kontaktid andmete täpsustamiseks mitmete huvigruppide esindajatega, tehti tihedat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Konkurentsiametiga. Kuid nii nagu demokraatliku lähenemise korral ikka, täielikku konsensust mitmetes küsimustes ei saavutatud. Täiendatud eelnõu esitati teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvestamata jäänud ettepanekud esitati keskkonnatasude arendamise kontseptsiooni eelnõu lisas.

PARTNERITE HINNANG KAASAMISELE JA TULEMUSTELE
Tagasiside partneritelt oli pigem positiivne. Kõigil oli võimalus oma arvamust väljendada nii foorumil, töögruppide kokkusaamistel, osalusveebis, kui ka muul viisil. Ettevõtjate esindajad olid töögruppides väga aktiivsed, esitati hulgaliselt ettepanekuid, arvamusi. Siiski avaldasid mitmed ettevõtete esindajad rahulolematust selle üle, et kõiki nende soove ei arvestatud.

ASUTUSE HINNANG TULEMUSTELE
Kaasamise tulemusel sai eelnõu kindlasti kvaliteetsem. Olulise panuse andsid Keskkonnaministeeriumi mitmete osakondade spetsialistid ning eksperdid mitmetest teadusasutustest. Esile tõstaks veel koostööd Konkurentsiameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga keskkonnatasude majandusmõju hindamisel.

Saadi suhteliselt hea kogemus huvigruppide kaasamisel probleemide lahendamisse. See kinnitas seisukohta, et küsimuste toomine avalikkuse ette eeldab nende põhjalikku tundmist ja väga tõsist „kodutööd”. Kaasamise käigus õpiti paremini tundma ka koostööpartnereid, nende soove ja koostöövalmidust. Loodetust tagasihoidlikumaks jäi valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide ja erakonna Eestimaa Rohelised panus.

Ajakirjanduse huvi oli olenemata pressiteadetest keskkonnatasude kontseptsiooni koostamise vastu praktiliselt olematu. Ka hiljem ei meedia tundnud huvi rahuliku, analüüsiva ja arutava töö kajastamise vastu. Enamasti kajastatakse ainult firmade seisukohti ja edastatakse ebakorrektset infot keskkonnatasude mõjust toodete hindadele.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed Seadused