Teisipäev, 18. detsember 2018
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osale.ee soovitab
Põllumajandusministeeriumi kogemus

MEETME SISU
Aastatel 2007 - 2013 toetatakse Eesti kalandust Euroopa Kalandusfondist. Fondi toetusallikate kasutamiseks on ettevalmistanud „Eesti Kalanduse Strateegia 2007 – 2013” ja selle rakendamiseks „Euroopa Kalandusfondi 2007 – 2013 rakenduskava”. Vastavalt rakenduskavale on üheks toetusmeetmeks „Kalanduspiirkondade säästev areng”, kuhu suunatakse ligi 24% fondi rahadest.

Meetme sihtgrupiks on kalurid, kes ei ole harjunud toetusi taotlema ning meedet saab rakendada vaid läbi ühistegevuse. See on uus  nii Euroopa kui Eesti kaluritele, kuna ranna- ja sisevete kalurid on enamuses füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on harjunud töötama üksi. Seetõttu otsustas Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakond lisaks heale kaasamistavale toetusmeetme määruse koostamisel rakendada kolme toetavat tegevust sihtgrupile:
-    välja anda käsiraamat kalanduse tegevusgruppidele „Kalanduspiirkondade säästev areng“,
-    luua Kalandusvõrgustiku büroo Maamajandamise Infokeskuse juurde ja
-    rakendada pikaajalist koolituskava meetme „Kalanduspiirkondade säästev areng“ rakendamiseks.
Siinkohal toomegi näitena koolituskava rakendamise kui sammu edasi tavapärasest kaasamispraktikast Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonnas.

KOOLITUSKAVA RAKENDAMISE EESMÄRK

Koolitusprogrammi eesmärgiks on teavitada ja koolitada kalanduspiirkondades tegutsevaid isikuid ja ettevõtjaid, et nad suudaksid paremini rakendada meetmest tulenevaid võimalusi.
Koolituskava rakendamisele seati ülesanded:
1.    soodustada maksimaalselt 8 kalanduse tegevusgrupi moodustamist;
2.    koolitada uusi liidreid tegevusgrupi juhtideks ja läbi nende jõustada grupid;
3.    arendada tegevusgruppide koostöövõimet ja toimivust õppiva organisatsioonina;
4.    aidata tegevusgruppidel luua oma kalanduspiirkonna arengustrateegia ja tegevuskava.

Sihtgrupid: kalurid ja teised kalandusega seotud ettevõtjad, kohaliku omavalitsuse esindajad, mittetulundusühingud.

KAASAMISE TOIMUMISAEG
Koolitusprogrammi alustati teavitusseminariga aprillis 2008 ja koolituskava lõpptähtajaks on sügis 2009 (koolitused lõppevad mai 2009 ja sügisel toimub koolituskavas planeeritud teine konverents „Kalanduspiirkondade tulevik“).

TEGEVUSTE HETKESEIS

Jaanuarist maini 2009 toimub igal kuul üks koolitus ja sügisel (september-oktoober) konverents. 

Kahel korral on rakendamisest tehtud ettekandeid ka rahvusvahelistel konverentsidel.

KAASAMISE LÄBIVIIJAD
Peamisteks kaasamise läbiviijateks on Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna ametnikud (Eve Külmallik, Jana Maasik, Mehis Tamm, Madis Reinup) ja Maamajanduse Infokeskuse Kalandusvõrgustiku büroo juhataja Jaak-Velori Sadul. Lisaks on koolituskava rakendamisele aidanud kaasa Põllumajandusministeeriumi haldus- ja finantsosakond.
Koolituskava rakendajateks on hanke korras välja valitud kaks koolitusasutust: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Õppekeskus Tõru.

PEAMISED PARTNERID

Koolituskava loomisel olid kaastegevad koolituskeskus ANDRAS poolt läbi viidud kursuse „Andragoogi kvalifikatsioonikursus“ õppejõud PhD. Reet Valgmaa juhendajana, Eve Külmallik juhendatavana ning Põllumajandusministeeriumi spetsialistid Jana Maasik ja Ave Bremse.

Koolituskava tutvustamisel, esmasel teavitamisel ja esimese nelja mooduli sisulisel arutelul olid kaasatud järgmiste organisatsioonide esindajad: Läänemaa Kalurite Ühing, Eesti Kalapüüdjate  Ühing, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Pärnumaa Kalurite Ühing, Peipsi Kalurite Ühing, Võrtsjärve Kutseliste Kalurite Ühing, Kohalike omavalitsuste esindajad kalanduspiirkondades (nt valdade arendusnõunikud või vallavanemad), Maaeluvõrgustik (sh. LEADER kohalikud tegevusgrupid).

Koolituskava järgneva nelja mooduli sisulisel arutelul olid kaasatud kõik juba selleks ajaks loodud kalanduse tegevusgrupid: MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Hiiukala, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Harju Kalandusühing ja Pärnu Kolledž.

Koolituskava raames läbi viidud esimesel rahvusvahelisel konverentsil „Õpime teiste kogemusest“ olid kaasatud lisaks eelnimetatud organisatsioonide liikmetele järgmised välisesinejad: Hr. Miguel López Sieiro ja Hr. José Manuel Gabeiras Verez Galiitsia piirkondlikust kalandusministeeriumist (Hispaania),  Hr. René Kusier Taani Toidu, Põllumajanduse ja Kalanduse Ministeeriumist, Pr. Kitti Carroll Fiskerilag Nord tegevusgrupist (Taani), Pr. Inga Krekele Daugavpilsi tegevusgrupist (Läti), Hr. Emilio Louro Lira kalurite ühendusest (Hispaania), Pr. Josefa Fernández “Mar de Lira Sociedad Cooperativa Gallega” aseesimees, (Hispaania). Lisaks LEADER kohalike tegevusgruppide esindajad: Merle Adams, Aivar Niinemägi ja Andrus Rekor.

Läbiviidud koolituste reflekteerimisel olid kaasatud kõik koolitajad ja projektijuht: Merle Mägi (TÜ Pärnu Kolledž), Krista Habakukk (Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus), Karin Kiis (TÜ Pärnu Kolledž), Merike Angerjärv (TÜ Pärnu Kolledž), Garri Raagmaa (TÜ Pärnu Kolledž), Olavy Sülla (Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse OÜ), Merle Adams (Rohelise Jõemaa Koostöökogu), Erik Terk (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Reet Valgmaa ja Erle Nõmm (Õppekeskus Tõru).

KAASAMISE PROTSESS JA MEETODID
Kaasamise protsess algas raskelt, sest lootsime läbi kalanduse esindusorganisatsioonide jõuda iga rannakalurini, kuid see ei õnnestunud nii laiaulatuslikult, kui olime lootnud. Ilmselt otsepostitus rannakaluritele ja artiklid maakonnalehtedes oleks andnud parema tulemuse. Hiljem informeeritus paranes ja kaasatute arv suurenes soovitud tasemele nii koolitustel kui ka loodud tegevusgruppide liikmeskonnas (tegevusgrupi liikmetest peavad minimaalselt 60% olema kalanduses tegutsevad ettevõtjad).

Kaasamisel on kasutatud järgmisi meetodeid: infopäevad, infoseminarid, Kalanduskomisjoni koosolekud, Seirekomisjoni koosolekud, konsulteerimine e-kirja ja telefoni teel, diskussioonid koolitajatega iga koolituse lõpus, et reflekteerida toimunut ja vajadusel viia sisse muutusi järgmiseks koolituseks, koolitused ise (igal koolitusel on rakendatud aktiivõppe meetodeid). Kaasamisel on kasutatud koolitusmoodulite kohandamiseks sihtgrupi vajadustega tagasiside küsimustikku, koolituskava tööversiooni saatmist e-kirjaga koolituse kontaktisikutele piirkondades ja seejärel arutelu töökoosoleku vormis. Koolitusmaterjalid on koolitajatega kooskõlastatud e-kirja teel ja vajadusel läbi viidud arutelusid telefoni teel enne koolitust. Koolitajatelt tagasiside küsimisel Põllumajandusministeeriumi kohta kasutati nii ankeetküsimustikku kui ka fookusgrupi intervjuud.

PARTNERITE HINNANG KAASAMISELE JA TULEMUSTELE
Partnerite hinnangut on küsitud läbiviidud koolituste raames, kasutades selleks tagasiside küsimustikke. Seni läbiviidud koolitused on saanud väga head tagasisidet – kõik osalejad on neid pidanud kas väga vajalikeks või pigem vajalikeks. Enamik osalejaid märkis, et koolitustel saadud teadmised ja oskused aitavad neil edaspidi tõhusamalt tegutseda.

Koolituse läbiviijad (Pärnu Kolledži koolitajad) on senist tellija ja koolitajate vahelist koostööd ja koolituste üldist korraldust samuti heaks hinnanud.

ASUTUSE HINNANG TULEMUSTELE
Meede 4.1. Kalanduspiirkondade säästev areng on rakendunud üle ootuste hästi – st. kõigis ettemääratud kaheksas kalanduspiirkonnas moodustati kalanduse tegevusgrupid, nende poolt esitatud tegevuskavad strateegia koostamiseks on heaks kiidetud ning kõik tegevusgrupid koostavad oma piirkonnale strateegiaid. Oma osa selles edus on kindlasti toetavate tegevuste sh. koolituskava rakendamisel.

Koostöö rannakaluritega on tihenenud ning seeläbi ülevaade kalanduspiirkondade olukorrast parem – see võimaldab paremini aidata kaasa struktuursete muutuste tegemisele kalanduspiirkondades.

Oleme läbi pikaajalise koolituskava rakendamise toetanud kodanikuühiskonna arengut nii indiviidi kui organisatsiooni tasandilt. Kõigeks selleks on vaja läinud kõigi osapoolte avatud suhtlemist, asjalikke analüüse protsessi käigus, tihedat infovahetus, paindlikkust, tagasi ja edasisidestust, meeldivat ning üksteist toetavat suhtlusstiili ning vajalikku annust huumorit.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed Seadused