Teisipäev, 18. detsember 2018
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 

3. Kaasamine – kohustuslik või soovitatavω


Aeg-ajalt tekib diskussioon selle ümber, kas oleks vaja kaasamine teha avaliku
sektori asutustele kohustuslikuks ning võtta vastu omaette seadus. Meie arvates
on edukaks kaasamiseks tarvis siiski enamat kui üksnes seadustes sätestatud
kohustuste täitmist. Praktikas on hea järgida soovituslikke juhiseid, mis on
koostatud kogemuste pinnalt.

2006. aastal uuris Tallinna Ülikool ametnike ja kodanikuühenduste hoiakuid ja kogemusi
kaasamisega. Võrrelnud häid ja halbu hinnanguid pälvinud juhtumeid, oli üks
järeldus, et kaasamise edukus sõltub suurel määral kaasaja valmisolekust teha oma
töös veidi rohkem, kui nõuab seadus, ametijuhend või konkreetne tööülesanne. Praktikas
võib see tähendada väga lihtsaid asju – näiteks telefonikõnet partnerile, kus tunned
huvi, kas ta on materjalid kätte saanud, saab ta neist aru ja jõuab õigeks ajaks vastata,
üht selgemalt sõnastatud kirja või muud sellist.

Hea koostöö eeldab nii kaasajatelt kui osalejatelt eelkõige avatust ja head tahet.
Koostööd ei tehta käsu korras, kuid avatud ning läbipaistva tegutsemise, sealhulgas kaasamise
kohustus on kõigil avaliku võimu kandjatel olenemata nende töö valdkonnast.


KAASAMINE SEADUSTES

Eesti õigusruumis ei ole huvirühmade kaasamine poliitika kujundamisse kohustuslik.
Siiski reguleerivad kaasamist üldisel tasemel mitmed õigusaktid. Vaata viiteid neile soovitatava
kirjanduse nimestikust raamatu lõpus.



Nii valitsuse reglement kui riigikogu menetluse eeskiri kohustavad kooskõlastamisest
ülevaadet andma: seletuskirjas märgitakse, kellele (millistele riigi- ja omavalitsusasutustele,
ühiskondlikele organisatsioonidele, spetsialistidele jt) oli seaduseelnõu arvamuse
ja ettepanekute saamiseks esitatud ning mil määral arvamusi eelnõus arvestati.

Kooskõlastamine on ametlik kinnitus (või ka sellest keeldumine). Selleks pannakse
eelnõu ja muud kohased materjalid e-õiguse keskkonda. Seal saavad nendega tutvuda
teised ministeeriumid ning anda oma seisukoha. Nad hindavad, kuidas eelnõu
mõjutab neid valdkondi, mille eest ministeerium vastutab. Huvirühmadele esitatakse
eelnõu arvamuse avaldamiseks. Neil on võimalus hinnata, kuidas eelnõu mõjutab seda
valdkonda, milles organisatsioon tegutseb. Huvirühmadelt kogutud tagasiside avalikustatakse.

Kuidas saavad kaasa rääkida teised huvilised – need, kellele ei esitata otse kutset kooskõlastamiseks
ega arvamuse avaldamiseksω Kõik saavad jälgida, milliste otsuste ettevalmistamisega
iga ministeerium tegeleb, ning võivad võtta ühendust vastava ametnikuga.

Plaanitavate otsuste kohta saab infot näiteks valitsuse tegevuskavast www.valitsus.ee.
Selle alusel koostavad ministeeriumid oma tööplaanid, mis on kättesaadavad ministeeriumide
kodulehtedel. Kui neid sealt ei leia, siis võib esitada teabenõude, sest nii
tööplaanid kui ka nende täitmise aruanded on avalik info. Samuti leiab eelinfot ministeeriumide
tööplaanide ja avalike konsultatsioonide kohta osalusveebist www.osale.ee.

Kodanikuühiskonna ja avaliku võimu suhteid Eestis kirjeldab ja kujundab 2002. aastal
riigikogus heaks kiidetud „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon“ (EKAK).
See põhineb arusaamal, et avalik võim ja kodanikualgatus on teineteist täiendavad
partnerid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning kodanikuühiskonna
tugevdamisel, mis aitab tagada demokraatliku riigikorra püsimist ja arengut ning põhiseaduse
põhiväärtuste kestmist.

Selleks on „avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega
neist. Otsuseid langetades peab avalik võim arvestama paljude ühiskonnaliikmete
ja nende ühenduste erihuvide, väärtushoiakute ja eesmärkidega ning neid tõsiselt kaaluma
ka siis, kui nende kandjad moodustavad arvulise vähemuse“. Ühe EKAKi eesmärgina
on välja toodud ka „kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate
ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike
teabekanalite ja mehhanismide arendamine“. EKAKi eesmärkide täitmist koordineerib
siseministeerium ning avaldab selle kohta regulaarselt ülevaateid.


KAASAMISE HEAD TAVAD JA JUHENDID

Heaks kaasamiseks on tarvis siiski enamat kui üksnes seadustes sätestatud kohustuste
täitmist. Ükski nimetatud õigusakt ei anna standardit, kuidas kaasamine ja osalemine
peaksid olema korraldatud. Seetõttu on praktikas hea järgida soovituslikke juhiseid,
mis on koostatud kogemuste pinnalt.

Mitmed riigid ja organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Komisjon ja OECD, on avaldanud
soovituslikud kaasamise põhimõtted ning andnud välja juhised avalike arutelude
ja konsultatsioonide korraldamiseks. Euroopa Komisjon soovitas 2001. aastal liikmesriikidele
tegeleda kaasamise hea tava loomisega ning avaldas selle kohta nn valge
raamatu.

Nende juhiste väitel pole demokraatlikku kaasamise kultuuri võimalik saavutada niivõrd
õigusliku regulatsiooniga, vaid hea tava kui kokkuleppega ühiskonna liikmete
vahel. Teadaolevalt koostab sarnast head tava ka Euroopa Nõukogu.
Keskkonnavaldkonnas on olulisimaks kaasamise tegevusjuhiseks keskkonnainfo kättesaadavuse
ja üldsuse keskkonnaasjade otsustamises osalemise ning neis asjus kohtu
poole pöördumise konventsioon ehk Århusi konventsioon. Selles antakse huvitatutele
õigus osaleda keskkonnaküsimuste otsustamisel.

Eestis on kaasamise heas tavas kokku lepitud 2005. aastal, kokkuleppe koostamises
osalesid siis nii ministeeriumide kui ka kodanikuühenduste esindajad. Hea tava ei ole
kohustuslik dokument, küll aga juhend, mida järgides võib olla kindel, et kaasamine
on läbi viidud viisil, mis arvestab eri osaliste vajaduste ja võimalustega ning vastastikku
aktsepteeritud põhimõtetega.

Hea tava näeb ette otsuse prognoositavate mõjude läbiarutamist, partnerite soovide
ja vajadustega arvestamist, kaasamist võimalikult vara ja kogu otsuse kujundamise
jooksul, avalikkuse ning huvirühmade pidevat teavitamist ja tagasiside andmist toimuvast.

Tava annab juhised eelkõige avalike konsultatsioonide läbiviimiseks, mille puhul
ministeerium esitab eelnõu huvirühmadele kommenteerimiseks ning annab tagasisidet
kogutud arvamustega arvestamisest. Samuti saavad samast tavast lähtuda ka kohalikud
omavalitsused, riigikogu komisjonid, kodanikuühendused, erakonnad või teised organisatsioonid,
kel vaja teisi oma otsuste kujundamisse kaasata.





OSALE.ee SOOVITAB:

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed Seadused