Teisipäev, 18. detsember 2018
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 

            5. Keda kaasataω

Kaasamise edukus sõltub väga palju sellest, kuidas õnnestub üles leida kõige
õigemad inimesed ja organisatsioonid, kes osalema peaksid ja kes seda soovivad.
Selles peatükis anname soovitusi, kuidas partnereid määratleda ja osalema
kutsuda.

Kaasamine ei tähenda, et kõik inimesed peaksid kõikides küsimustes arvamust omama
ja avaldama. Küll aga on oluline, et kaasa rääkida saaksid need, keda tehtav otsus
puudutab, kellel on asjakohaseid teadmisi, kogemusi või infot ning kelle toetusest või
vastuseisust sõltub otsuse tegemise ja elluviimise edukus. Mõne teema puhul võib see
tähendada paari-kolme inimest, mõne puhul kümneid või tuhandeid inimesi. Tavaliselt
pole võimalik kohe algul koostada ammendavat nimekirja kõikidest mõjutatud
pooltest, seepärast tuleks kaasamise käigus olla avatud ja anda huvilistele võimalus
kaasa rääkida otsuse kujundamise erinevates etappides.

Küsimus, kes just selle teema puhul need olulised partnerid on, tuleb läbi mõelda iga
kaasamisjuhu alguses eraldi. Alustada võib sellest, et teha kindlaks mõjutatud huvirühmad
ja need, kes on otsuse rakendamisega seotud. Need huvirühmad tuleb kaasata
aruteludesse otsustamise esimestes etappides ja kasutada sügavama osalemise viise
(vt ptk 2). Nii on võimalik nende pakutud informatsiooni ja seisukohtadega arvestada.
Mida hilisemas etapis kaasamisega algust teha, seda keerulisem on leida kõikide eriarvamuste
vahel ühisosa ning saavutada kokkulepet.

Osalejate leidmiseks võib kaardistada otsuse rakendamisega seotud asutused, sealhulgas
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning nende liidud; avalikes huvides
tegutsevad mittetulunduslikud kodanikuühendused ja nende liidud; eelnõu valdkonnas
tegutsevad äriettevõtted ja nende liidud; valdkonda tundvad teadus- ja haridusasutused,
uurimiskeskused, sõltumatud eksperdid. Oluline on läbi mõelda ka need
grupid, kellest seadus otsesõnu ei räägi, kes on aga selle mõnest osast mõjutatud.

Näide: On üsna lihtne jõuda arusaamisele noorte kaasamise vajalikkusest, kui teema puudutab
näiteks koolielu või noorsootööd. Liiati on nende küsimustega tegelevatel ametnikel
tavaliselt nagunii noorteorganisatsioonidega tihedad kontaktid. Ent noortele kui sihtrühmale
võivad olla olulised ka sellised eelnõud, mille nimes ei sisaldu sõna „noor“ – näiteks
kui eelnõu puudutab ühistranspordi teemat, on noored sageli ühistranspordi kasutajad oma
spetsiifiliste vajadustega, sõidusoodustused mõjutavad otseselt nende rahakotti jne. Seega
on oluline nende kaasamine ka sellistes küsimustes. See eeldab avatud mõtlemist ja koostööd
partneritega, et mõjutatud sihtrühmad tuvastada ja nendega kontakt saavutada.


Mida laiemate mõjudega on tehtav otsus, seda enam tuleb püüda kaasata ka neid, kes
ise pole aktiivsed või keda ükski organisatsioon ei esinda. Näiteks peaks arvestama
erinevate vähemuste või muude tõrjutud ühiskonnagruppide huvidega. Ministeeriumil
või kohalikul omavalitsusel võib olla keeruline nendeni jõuda, lahenduseks on
aga kaasata kodanikuühendusi või teisi teenusepakkujaid, kes sihtrühmaga iga päev
töötavad. Näiteks kui ettevalmistatav otsus puudutab perevägivalda, on mõistlik seda
arutada ohvrite varjupaikade ja tugikeskustega.

Eri tüüpi organisatsioonid suudavad pakkuda erinevat vaatenurka, tuua eri kogemuste
põhjal välja nii vajadusi kui lahendusi. Organisatsiooni juriidiline tegevusvorm pole
kaasamise puhul oluline. Arvamusi võib esitada näiteks nii turul monopoolses seisus
olev ettevõte kui registreerimata huvigrupp.


Partneri valikul võib ette tulla mitmesuguseid vigu.

• Piirdumine ekspertidelt arvamuse küsimisega – kuigi on ilmne, et akadeemiliselt
tunnustatud või ühiskonna arvamusliidrite seisukohad aitavad kaasa otsuse
kvaliteedile, pole see piisav. Eksperdid ei esinda tavaliselt huvirühmade arvamusi.
Selleks et saavutada otsuse paremat vastuvõttu kogu ühiskonnas, tuleb koguda
erinevaid seisukohti ja selgitada otsuse eesmärke avalikkusele.

• Piirdumine harjumuspäraste partneritega
– kaasatakse neid, keda alati on kaasatud.
See on mugav ja turvaline, samas ei pruugi konkreetne küsimus neile üldse huvi
pakkuda ning kõrvale võivad jääda need, kellele just see otsus oluline on.

• Piirdumine katusorganisatsioonide kaasamisega – neid on kõige lihtsam leida ja
üldjuhul suudavad nad pakkuda korralikku sisendit. Samas ei saa eeldada, et katusorganisatsioon
esindab kõiki olulisi arvamusi. Küsimusest sõltuvalt võib hoopis
vajalikumat infot olla näiteks selles valdkonnas teenuseid osutavatel ühendustel,
selle teenuse tarbijatel vms.

• Lähtumine hästi kõlavast nimest
– fakt, et organisatsioon väidab end kedagi esindavat
ja on end selle järgi nimetanud, ei ütle veel midagi selle kohta, kui aktiivselt
ta tegutseb või kas tal ka tegelikult oma sihtrühmas toetust on. Õigus ettepanekuid
esitada on igaühel, ent kui kaasaja oma valdkonna organisatsioone ei tunne, võivad
selliste tõttu mõned asjatundlikumad partnerid kaasamata jääda.

Kriitikute vältimine – jättes kõrvale need, kelle arvamus meile meeldida ei pruugi,
võib töö algetapis ehk kiiremini minna, kuid nii võid ilma jääda võimalikust
olulisest informatsioonist. Teiseks võid kindel olla, et kriitikud leiavad sel juhul
nagunii tee meediasse või poliitikuteni, mis võib tähendada, et sa pead hiljem oma
tööga otsast alustama, kuna emotsioonid teevad konstruktiivse arutelu võimatuks.



KUIDAS PARTNEREID ÜLES LEIDAω

Kuna Eestis veel puudub kergesti kasutatav ja adekvaatne ühenduste register, ei ole
praegu kusagilt võimalik saada ammendavat ülevaadet kõigist mingis valdkonnas
tegutsevatest kodanikuühendustest. Nõu ja abi info levitamisel tasub küsida oma
senistelt partneritelt, vald- ja piirkondlikelt katusorganisatsioonidelt ning maakondlike
arenduskeskuste mittetulundusühenduste konsultantidelt.

Mõistlik on käivitada oma valdkondlik meililist, kuhu teemast huvitatud inimesed ja
organisatsioonid registreeruda saaksid, ning levitada infot selle kohta igal võimalusel.
Enamikus ministeeriumides on tehtud põhjalik ülevaade organisatsioonide ja huvirühmade
esindajatest, kes valdkonnas tegutsevad ning on mingil teemal huvi üles
näidanud. Näiteks on nad osalenud ministeeriumi korraldatud üritustel, suhelnud
regulaarselt ametnikega, osalenud töögruppides ja komisjonides. Samas pea meeles, et
heade partnerite leidmine ja hoidmine on eelkõige ametniku ülesanne. Tunne jätkuvalt
huvi uute kontaktide vastu, jälgi meediat, külasta erialaseid üritusi, sh vabaühenduste
korraldatud seminare ja konverentse. Uuenda oma partnerite meililisti pidevalt.




KUIDAS ASJALIKKU PARTNERIT ÄRA TUNDAω

Üsna hea pildi organisatsiooni tõsiseltvõetavusest annavad vastused neljale küsimusele.
Keda ja kuidas ta esindabω Millel põhineb tema kompetentsusω Mis on ta senised
saavutusedω Milline on ta maine partnerite ja sihtgruppide seasω

Liikmete arv, mida sageli kodanikuühenduse puhul esimesena vaadatakse, võib, aga ei
pruugi olla oluline näitaja – suur liikmete arv ei tähenda ilmtingimata, et kõigi nendega
ka tegelikult suheldakse, väike liikmete arv jällegi ei tähenda, et ei võiks olla suur
võrgustik väljaspool liikmeskonda. Kaasarääkimise pädevus ei pruugi sugugi põhineda
kellegi teise arvamuste koondamisel, vaid erialastel teadmistel ja kogemustel.

Kust niisugust infot saada, kui sa partnerit veel ei tunneω Esiteks peab organisatsioon
ise olema suuteline neile küsimustele vastama. Mõne tunniga on võimalik potentsiaalsest
koostööpartnerist ülevaade saada, kui tutvuda tema strateegilise plaani ja aastaaruannetega,
helistada tema rahastajatele, lähematele koostööpartneritele ja mõnele
sihtgrupi esindajale – pidades muidugi meeles, et üks-kaks rahulolematut ei pruugi
veel tähendada, et organisatsioon oma tööd halvasti teeks.

Loomulikult pole mõistlik sellist uurimistööd ette võtta iga küsimuse ja iga organisatsiooni
puhul, küll aga siis, kui oled ise kimbatuses, kellega su partneri näol tegu. Kindlasti
tuleb seda teha siis, kui jutt käib rahalisest koostöösuhtest, näiteks tegevustoetuse
andmisest, et organisatsioon saaks kaasamises paremini osaleda.



KOKKUVÕTTEKS

• Rohkem avarat mõtlemist partnerite valikul – ära piirdu pelgalt esimesena pähe
tulnud partneritega, vaid mõtle, kas jõuad kõigi oluliste osapoolteni.

• Partnerite leidmisel küsi nõu erialaliitudelt, katusorganisatsioonidelt, kõrgkoolidelt
ja teistelt valdkonnaga kursis olevatelt asutustelt.

• Ära piirdu organisatsiooni hindamisel ainult ilusa nime ja liikmete arvu vaatamisega
– uuri, mida ta reaalselt teinud ja saavutanud on, kuidas ta oma sihtgruppe
ja liikmeid esindab ning millel tema kompetentsus põhineb (seda saab teada helistades,
materjale lugedes ja kohtudes, kas või guugeldades).

• Kui sa ei tea, keda organisatsioon täpselt esindab ja millised on tema esindaja volitused
seisukohti esitada – küsi järele!

• Esindavus ei ole ainus kriteerium otsustamisel. Formaalselt esindamata või
vähemuste huvirühmade vaated võivad tihti olla vajalikumad, et poliitika mõjud
välja tuua.

• Partneri juriidiline tegevusvorm pole kaasamise puhul oluline.

• Uuenda partnerite kontaktandmeid ja meililiste pidevalt.
OSALE.ee SOOVITAB:

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed Seadused