Teisipäev, 18. detsember 2018
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 

6. Ühenduse liikmete ja sihtgruppide kaasamine

Peamisi põhjusi, miks kodanikuühendusi kaasatakse, on soov tuua otsustuste
tegemisse nende kogemusi, teadmisi ja ootusi, keda teema puudutab. Harva
on tegu küsimustega, mis puudutavad üksnes ühendusi kui organisatsioone
(nt muudatused mittetulundusühingute seaduses), enamasti mõjutavad need
ühiskonnagruppe, keda ühendused esindavad – olgu need siis liikmed või
sihtrühmad, kelle huvides tegutsetakse. Et neid hästi esindada, on oluline, et
ühendus omakorda neid kaasaks enda seisukohtade ja tegevuste kujundamisse.

Ametnikul on oluline teada, millised on osalema kutsutud partneri volitused oma
organisatsiooni esindada. Väites, et ta esindab kedagi (nt oma liikmeid, üliõpilasi, oma
küla elanikke vms), peab kodanikuühendus suutma ka näidata, mis annab talle õiguse
nii öelda. Oluline on vahet teha, kas räägitakse kellegi eest (nt grupid, kes ei ole ise
osalemiseks suutelised) või kellegagi koos. Viimase puhul on taas mitu varianti: kas on
konkreetne seisukoht nendega läbi arutatud, on nad andnud ühenduse töötajatele või
juhatusele voli arvamus kujundada ja esitada või on tegu varem nendega läbi arutatud
plaanist tuleneva seisukohavõtuga.

Näide: Kultuuriministeeriumi ametnik rääkis olukorrast, kui ta käis ühel üritusel kohtumas
sihtrühma esindajatega ning tõi oma meelest hea kaasamise näitena välja ühe selles
valdkonnas tegutseva komisjoni, kuhu kuulusid ka valdkonna katusorganisatsioonide
esindajad. Selgus aga, et kuulajad polnud ei komisjoni ega selle tööga kursis ega tundnud,
et komisjoni liikmed ka nende huve esindavad, nagu ministeerium oli arvanud. Komisjoni
liikmed omakorda arvasid, et neid on sinna kaasatud valdkonna pikaajaliste kogemustega
ekspertidena, ega teadnud, et ministeerium vaikimisi eeldas neilt sihtrühma informeerimist
ja kaasamist. Seda olukorda aidanuks vältida, kui kohe komisjoni moodustamisel
oleks kokku lepitud ootused selle liikmetele.

Tegevuste tasandil ei ole olulist vahet, kas räägime kaasamisest avaliku võimu ja kodanikuühenduste
või ühenduste ja liikmete/sihtgruppide vahel. Ka ei erine märkimisväärselt
liikmete ja teiste sihtgruppide kaasamine, viimase puhul võib küll olla keerulisem
nendega kontakti saamine ja hoidmine (nt süstivad narkomaanid). Kõik see, mida
järgnevalt räägime liikmete kaasamisest ja arendamisest, on kasutatav ka teiste sihtrühmade
puhul. Samuti saab neid nõuandeid rakendada mitte üksnes poliitikakujundamises osalemisel,
vaid ka kaasamisel organisatsiooni arengusse, nt strateegia ja tegevusplaanide
koostamisel. Pole mingit kahtlust, et hea kaasamine muudab organisatsiooni
tugevamaks.

Liikmete kaasamise põhimõtted on organisatsioonis hea kokku leppida ja kirja panna.
Oluline ei ole mitte selle dokumendi pikkus (ülemäära detailne kord võib praktikas
osutuda liiga jäigaks ning raskesti järgitavaks nii töötajatele kui ka liikmetele), vaid
vastavus organisatsiooni vajadustele ja suutlikkusele seda rakendada. Väiksemas organisatsioonis
ajab asja ära ka suuline kokkulepe, kirjalikust on kasu aga juhul, kui inimesed
vahetuvad, samuti saavad sellega kergesti tutvuda ühenduse partnerid ja liikmehuvilised.

Näide: EMSLi liikmete kaasamise põhimõtted panevad paika, mis teemadel EMSL sõna
võtab, kuidas kujundatakse EMSLi enda algatatud seisukohad, kuidas toimitakse, kui
on vaja vastata ühiskonnas või meedias üleskerkinud teemadele, osaleda õigusloomes või
töörühmades, ning kuidas reageeritakse liikmete tehtud ettepanekutele. Välja on toodud,
millistel puhkudel liikmeid kaasatakse ning millistel teevad otsuse liikmete valitud nõukogu
või EMSLi töötajad, liikmeid otsusest lihtsalt informeerides. Algselt koostas EMSL
väga põhjalikud reeglid, mille järgimine praktikas niisuguse detailsusega käis aga organisatsioonile
üle jõu, seetõttu muudeti paar aastat hiljem need põhimõtted lihtsamaks.

Loe www.ngo.ee/20521.



EELTÖÖ – VÕRGUSTIKU KUJUNDAMINE JA ARENDAMINE

Kellegi huvide eest seismise eeldus on tema põhjalik tundmine. See tähendab, et igal
organisatsioonil peab olema selge, millega tegeletakse (ja millega mitte) ning miks ja
milliseid liikmeid selleks vajatakse. Organisatsiooni ootused liikmetele ja vastupidi
peavad olema vastastikku teada, kattuvad ja tunnustatud, muidu on tulemuseks pettumused
ja tülid, millele kulub mõttetult aega ja energiat.

Sisuka koostöö saavutamine algab esimesest kontaktist. Oluline on läbi mõelda, kuidas
ja millist informatsiooni tulevane liige sinu kohta saab: teistelt inimestelt, meediast,
su korraldatud üritustelt, kodulehelt jne. Liikmeid saab otsida aktiivselt, pöördudes
ise nende poole, keda liikmeks soovid, või passiivselt, oodates, et nemad su üles
leiavad. Sõltumata sellest, kumma poolt pärineb initsiatiiv, tuleb enne liikme vastuvõtmist
kasuks vahetu kontakt, et rääkida nii organisatsiooni tegevuspõhimõtetest ning
liikmete rollist kui ka liikme ootustest, huvidest ja võimalustest – näiteks kus ja kui
aktiivselt soovib ta kaasa lüüa, mida suudab teha, milliseid suhtluskanaleid ja -viise ta
eelistab. Enamik Eesti ühendusi on piisavalt väikesed, et suuta iga liikmekandidaadiga
kohtuda, suuremate puhul on mõistlik luua allorganisatsioone (nt kohalikud üksused)
ja delegeerida see ülesanne neile.

Kui vastastikused ootused ei kattu, maksab mõelda, kas ootusi ja tegevusi annab kohandada
või siis on targem sõbralikult lahku minna. Mida põhjalikum on esimene
kontakt, seda ladusam hilisem koostöö.

Uute liikmete kvaliteedile rõhudes ei tohi aga ära unustada olemasolevaid. Esiteks
muutuvad aja jooksul ka nende ootused, vajadused ja suutlikkus, niihästi loomuliku
arenguga kui organisatsioonide puhul ka inimeste vahetudes. Seetõttu on oluline
regulaarselt ka nendega kursis olla, selleks sobivad ühisüritused, liikmekülastused ja
-küsitlused.

Teiseks tuleb teadlikult luua liikmete arengueeldusi, et tõsta organisatsiooni võimekust.
Sobivateks vahenditeks on kommunikatsioon, koolitused, nõustamine jms, mille
puhul tuleb arvestada nii liikmete soove ja vajadusi kui ka organisatsiooni kui terviku
vajadusi, mida tõenäoliselt tajuvad kõige paremini juhtkond ja töötajad (või väiksemate
ühenduste puhul aktiivsem tuumik). Kui keskenduda vaid liikmete soovidele,
muutub organisatsioon pelgalt reageerivaks, mis võib vähendada eestvedajate motivatsiooni;
vastupidisel juhul võivad viimased aga kujuneda justkui kindraliteks ilma
armeeta, sest liikmed pole kas suutnud või tahtnud nendega enam sammu pidada.



PROAKTIIVNE JA REAKTIIVNE KAASAMINE

Proaktiivne on selline kaasamine, mille organisatsioon algatab, ilma et keegi neilt seda
küsiks. Näiteks tuvastatakse ühendusele prioriteetsed teemad ning töötatakse välja oma
seisukohad ja tegevusplaan. Teine võimalus on reageerida teiste seisukohtadele, avaliku
võimu või katusorganisatsioonide käivitatud kaasamistele, osaleda töörühmades jne.
Üldiselt tuleb ühendustel kasutada nii proaktiivseid kui ka reaktiivseid taktikaid, liikmete
kaasamine on võimalik ja vajalik mõlemal puhul.

Proaktiivse kaasamise suur praktiline eelis on, et sel juhul ollakse ise oma aja peremees.
Samuti saab sellega tagada, et keskendutakse just neile küsimustele, mis ühenduse
jaoks kõige olulisemad, ega sõltuta teiste seatud teemapüstitustest või kitsendustest.

Probleemiks võib olla see, et kui need seisukohad vajavad elluviimiseks ka teiste organisatsioonide,
näiteks avaliku võimu toetust, ei pruugi need haakuda partnerite tööplaanide,
soovide või võimalustega, mis võib rakendamist edasi lükata. Selle vältimiseks on
mõistlik paralleelselt liikmetega informeerida ja kaasata ka neid, kelle toetus on vajalik
hilisemas etapis, või siis koostada realistlik plaan, kuidas seda toetust saavutada.

Näide: EMSLi eestvedamisel valminud vabaühenduste manifest 2007. aasta märtsi
riigikogu valimisteks seadis eesmärgiks pakkuda erakondadele välja loetelu kodanikuühiskonna
ja -ühenduste tugevnemisele kaasa aitavaid tegevusi, mis sõltuvad valitsusest ja
parlamendist. Tööga alustati 2006. aasta suvel, väiksemas ringis arutati kõigepealt läbi
idee ja tegevusplaan ning alates septembrist hakati koguma ühenduste sisendit. Kõigepealt
püstitati küsimus vabas vormis: mida peaksid uus valitsus ja riigikogu koosseis kodanikuühiskonna
jaoks tegemaω Ideid koguti nii internetis, suurematel üritustel (nt EMSLi
suvekool) kui ka kohtumistel ühendustega. Oktoobris valmis tulevase manifesti esimene
mustand, millele koguti kommentaare ja ettepanekuid taas interneti vahendusel. Nende
põhjal valmis novembri lõpuks manifesti lõppversioon. Detsembris ja jaanuaris toimusid
kohtumised kõigi suuremate erakondade esindajatega, kus manifesti tutvustati ja erakondade
seisukohti arutati. Jaanuaris ja veebruaris, valimiskampaania ajal, korraldati ka
suurem teavituskampaania manifesti kohta. Kohtumisi erakondadega jätkati ka pärast valimisi
koalitsiooniläbirääkimiste ajal. Tulemusena jõudsid mitmed manifesti ettepanekutest
valitsuse tegevusplaani, sh Kodanikuühiskonna Sihtkapitali asutamine. Õpetlik järgmisteks
sellisteks algatusteks oli aga, et alustama oleks pidanud varem, sest detsembriks, kui hakati
kohtuma erakondadega, olid nende valimisprogrammid juba valmis.


Proaktiivseid ja reaktiivseid taktikaid saab kombineerida ka end avaliku sektori tööplaanidega
(nt ministeeriumide tööplaanid osalusveebis) kurssi viies. Teades, milliste
teemadega ja millal plaanitakse tegeleda, on ühendusel võimalik oma seisukohad
juba enne koostada, nii et need on olemas ajaks, kui ministeerium eelnõuga tööd
alustab. Sel juhul pole hilisemal konsulteerimisel enam vajadust ajamahukaks liikmete
kaasamiseks, piisab, kui liikmeid asjade käiguga kursis hoida ning vajadusel üht-teist
juurde küsida. Mida rohkem rõhku pannakse proaktiivsele kaasamisele, seda ladusamalt
läheb hilisem töö.

Kuidas proaktiivset või reaktiivset kaasamist plaanida ja korraldada, milliseid meetodeid
kasutada, kuidas sihtgruppidega suhelda, otsusele jõuda, tulemustest teavitada ja
kulgu hinnata, saab lugeda selle käsiraamatu teistest peatükkidest ning leida sealsetest
soovitustest oma organisatsioonile sobivamad.



KOKKUVÕTTEKS

• Leppige oma organisatsiooni sees kokku, kuidas otsuste kujundamine käib, ning
olge valmis seda tutvustama igale huvitundjale. Liikmete kaasamine aitab otsuseid
paremaks teha ja tugevdab organisatsiooni.

• Ametnik, kes kaasab kodanikuühendust, peab teadma, keda ja mil moel organisatsioon
esindab.

• Kasutage organisatsiooni sees nii proaktiivset kui ka reaktiivset kaasamist.
OSALE.ee SOOVITAB:

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed Seadused