Teisipäev, 18. detsember 2018
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 

         9. E-kaasamine


Siin peatükis räägime levinumatest viisidest, kuidas kasutada e-kanaleid
kaasamiseks ja mida peab silmas pidama veebiruumis info avaldamisel.


Tänapäeval loomulikuks kujunenud veebisuhtlus pakub uusi võimalusi ka ühiskonnaelus
aktiivseks kaasalöömiseks. Inimesed tahavad teada, millega avalik võim maksumaksja
raha eest tegeleb. Samuti huvitab kodanikke, mis on parasjagu muutumas neile
olulistes valdkondades.

Kaasamise eelduseks on selge ja piisavalt põhjalik info otsuste ja nende tegemise
plaanide kohta. Seda infot võib leida valitsuse tegevuskavast ning ministeeriumide
tööplaanidest, mis on veebis kättesaadavad. Samuti on abiks ministeeriumi kodulehel
avaldatud pressiteated ning info töörühmades plaanitud aruteludest ja muudest
kaasamisüritustest.

Internet ei välista ega asenda teisi kanaleid, mida kaasamisel kasutada saab. Elektroonilisel
viisil saab hästi infot levitada, kuid see ei taga tingimata paremat osalust. Kõige
parema tulemuse annab meetodite ja infokanalite mitmekesine kasutamine.



KUIDAS VEEBI KAASAMISEKS KASUTADAω

Ükskõik millise e-kaasamise puhul on kõige olulisem meeles pidada, et tegu on
põhiliselt kaasamise ja teises järjekorras e-vahendiga. Kaasamise ja osalemise üldisi
põhimõtteid on ka e-kanalis vaja järgida.

Levinud on avalike arutelude korraldamine veebi kaudu. E-konsultatsioonis kogutakse
teatud huvirühmade või laia avalikkuse arvamusi mingi probleemi või eelnõu
kohta. Konsultatsiooni tulemused pole siduvad ning ei kujune automaatselt otsuseks.

E-konsultatsioone ehk veebiarutelusid on mitut liiki – need võivad olla ametlikud, et
pakkuda võimalust osaleda otsuse kujundamises, või mitteametlikud, et kaardistada
võimalikult laialt elanikkonna arvamusi ja hoiakuid mingis küsimuses.

Osalusveeb www.osale.ee on valitsusasutuste keskne kanal avalike konsultatsioonide
korraldamiseks. Selles avaldatakse eelnõu tööversioone ja kogutakse arvamusi nende
kohta huvirühmadelt ja avalikkuselt. Kuna eelnõu tekst kipub olema pikk ja detailne,
siis tasub konsultatsioonile lisada lühike ja selgitav kokkuvõte. Selles too esile peamised
arutelukohad või küsimused, millele tagasisidet ootad. Veebis tuleb eriti hoolikalt jälgida, et materjalid oleksid ühemõtteliselt arusaadavad, kuna inimesed on sirvimisel
kärsitud ja loevad infot pinnapealselt.

Konsultatsioonil on kindel vastutaja, kes peab dialoogi arvamuse avaldajatega ning
annab tagasisidet. Kokkuvõtvas vastuses põhjendatakse ettepanekutega arvestamist või
mittearvestamist.


Näide: Riigikontrolli eestvedamisel koostatud e-riigi harta ideede, probleemide ja lahenduste
kogumine ning tööversioonide arutelu toimus nii meili teel, ekspertide kohtumistel
kui ka osalusveebi osale.ee vahendusel.

Harta esialgse teksti koostamiseks kutsus Riigikontroll kokku töörühma. Nende ettevalmistatud
kavandit arutati kohtumistel infoühiskonna ekspertidega. Täiendatud ja parandatud
teksti kohta oli võimalik esitada avalikke kommentaare osale.ee kaudu. Kõikidele kommenteerijatele
ja ettepanekute esitajatele andsid Riigikontrolli esindajad kogu projekti kestel
tagasisidet nende esitatud ettepanekute arvestamise kohta või mittearvestamise põhjuste
kohta. Avalikku arutelu toetasid ka meediakajastused.

Kui osalusveebis toimub arvamuste kogumine, siis ametliku kooskõlastuse töövahendiks
on e-õigus, kus on näha valitsusasutuste seisukohad ja kooskõlastused plaanitavate
otsuste kohta, kuid huvirühmadel pole selle kaudu arvamusi esitada võimalik. Kui
neilt aga kooskõlastusringi käigus spetsiaalselt küsitakse seisukohta, pannakse ka see
e-õigusse üles. Edaspidi on plaanis need kaks töövahendit kombineerida, kuna osalusveebi
kaudu laekunud huvirühmade arvamused ja tagasiside peaksid nähtavad olema
ka otsuse tegemise edasistes etappides.

Mitmed ministeeriumid kasutavad ajaveebe ehk blogisid, et tõmmata avalikkuse tähelepanu
kindlale teemale. Näiteks majandus-ja kommunikatsiooniministeerium lõi
blogi energeetikaküsimustes, siseministeerium kasutas blogi haldusreformi aruteluks
ning justiitsministeerium avaliku teenistuse seaduse tutvustamiseks.

Kõik veebi kaudu kaasamiseks mõeldud materjalid, sealhulgas taustteave, seonduvad
dokumendid (nt asjassepuutuvad õigusaktid) saab linkida ka oma asutuse kodulehega.
Selleks et veebis kaasarääkimise võimalusi aktiivsemalt kasutataks, on vajalik e-konsultatsioonist
teada anda meediakanalite ning partnerite meililistide kaudu. Veebisuhtlust
toetab traditsioonilisel viisil kaasamine – ürituste korraldamine, arutelu töörühmades jms.
Sõltuvalt olukorrast võib olla vajalik teha elektroonilistel teel toimunud arutelust kokkuvõte
ka paberil – nii saab teha info kättesaadavaks ka neile, kes internetti ei kasuta.
Veebiruum on avalik infokanal ning seepärast tuleb olla hoolikas isikuandmete kaitsel.
Osalejatele tuleb teada anda, mismoodi nende andmeid avaldatakse. Mõnel juhul võib
olla vaja piirata avalikku juurdepääsu infole ning luua veebikeskkond vaid kindlate
osalejate jaoks.


E-kaasamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid.


• Tagasiside, arvamuste avaldamine: saab kasutada veebi-küsimustikke, vastamisvorme
või meili teel vastamist.

• Uudiskirjad: regulaarsed teated ja eelinfo tulevastest konsultatsioonidest ning hetkel
toimuvate arutelude käigust.

• Veebis esinemised, konverentside või muud ürituste ülekandmine: võib korraldada
kõneisikute nagu ministri või valdkonna spetsialisti veebi-esinemise või
intervjuu, millele lisaks võib toimuda ka interaktiivne suhtlus näiteks ajaveebis.

• Dialoog erinevate huvirühmadega nende veebiruumis, näiteks temaatilistes
foorumites.

• Jagatud töövahendid ja viki, kus saab teksti ühiselt koostada ja toimetada.

• E-algatused on kodanike võimalus pakkuda välja ettepanekuid poliitikate muutmiseks
ja mõjutamiseks.

• E-petitsioonid ehk üleskutsed on põhimõtteliselt protestiaktsioonid või kampaaniad.
Kodanikud saavad esitada avalikule võimule kaebuse või protesti ja koguda
sellele allkirju. Ka on veebis mugav koguda seisukohti ning arutada üleskutse sisu
ja sõnastust, enne kui see ametlikult esitatakse.



KOKKUVÕTTEKS

• Plaani e-kaasamine varakult. Mõtle ja otsusta, millist infot on veebis vaja avaldada
ja millal. Otsusta, kui kaua veebiarutelu kestab, kes selle eest vastutab ning kuidas
arvamustele vastatakse.

• Seo e-kaasamine teiste meetoditega. Reklaami e-konsultatsiooni. Panusta aega ja
raha, et leida ja piisavalt teavitada potentsiaalseid osalejaid. Teata, millal konsultatsioon
algab ja kuidas selles saab kaasa rääkida. Korraldada pressisuhtlust, tee
reklaami, lingi teiste veebikeskkondadega, tee meili teel otsepostitust. Tee koostööd
partneritega (ühendused, ettevõtlusliidud) info levitamiseks. Kasuta sotsiaalse
meedia võrgustikke ja lingi oma veebilehte teistega.

• Analüüsi tulemusi ja anna tagasisidet. Plaani juba alguses vajalik aeg, et konsultatsiooni
tulemused läbi vaadata ja kokkuvõte teha. Tee kokkuvõte ja avalikusta see
võimalikult kiiresti peale arvamuste laekumist. Anna osalejatele teada, mis edasi
juhtub ning kuidas toimub lõplik otsustamine.
OSALE.ee SOOVITAB:

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed Seadused