Kolmapäev, 24. juuli 2019
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Ühtne palgaastmestik kogu avalikule sektorile
Jaanus Nurmoja
Sisestatud: 9. september 2008
Vastatud 20. oktoober 2008
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  

 Ettepanek on töötada lähitulevikuks kogu avaliku sektori jaoks välja ühtne, enamusele arusaadav ja seetõttu läbipaistev palgaastmestik, mis

1) hõlmaks kõiki riigi või omavalitsuse eelarvest rahastatavaid institutsioone, sealhulgas avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning riigi või omavalitsus(t)e (enamus)omanduses olevaid äriühinguid ja sihtasutusi

2) toetuks esialgu mitte Eesti alampalgale, vaid Belgia alampalga ostujõudu omavale rahasummale eelmise aasta seisuga (edaspidi selles tekstis - aluspalk)

3) jaguneks astmeteks nii, et iga 12 astme järel on aluspalgaga korrutatavaks koefitsendiks täisarv (2, 4 ja 8) - see tähendab, et igal järgneval astmel on palk eelmisest kaheteistkümnes juur kahest korda (1,059463094 korda) suurem

4) ning mille järgi aluspalk ja kõrgeimate riigijuhtide palk erineks maksimaalselt 8 korda

Mõistagi läheks selle juurde vaja ka tegevuskava antud palgaskaala juurutamiseks.

Belgia alampalk oli 2007. aastal ligi 20 000 krooni, kuid see ei tähenda, et Eesti avaliku sektori palgaskaala esimeses astmes peaks olema sama suur palk, sest hinnatase on Eestis ca 1,64 korda  madalam.

2007. aastal vastas Belgia alampalga ostujõule Eesti tingimustes ca 12 000 krooni. Sellisele aluspalgale toetutakse ka lisatud tabelis, ehkki võimaliku elluviimise ajaks oleks aluspalk arvatavasti juba nt 13 000 kr. lähedal. Link tabelile (on ka selle teksti all).

NB! Kindlasti märkab tabeliga tutvuja, et reeglina kõrgharidust eeldavate ja mitte-eeldavate ametikohtade piir jääb üsna täpselt skaala keskele. Meditsiiniõed, reapolitseinikud ja päästeametnikud peaksid aga jääma kindlasti juba kõrgemale poolele.

Eeldatavad efektid taolise skaala rakendamisel: 

1) seni alatasustatud töötajate elatustaseme ja palgaerinevuste normaliseerumine avalikus sektoris

2) avaliku sektori palgakasv aeglustub seejärel tükiks ajaks võrreldes alampalga ja keskmise palga kasvutempoga. Kuni alampalga võrdsustumiseni avaliku sektori aluspalgaga ei ületa avaliku sektori palk inflatsioonitempot, ostujõud püsib paigal. Selline perspektiiv peaks ju rahuldama neid, kellele teeb muret kiire palgakasv, mitte aga inimeste elatustase?

3) kuna Lääne-Euroopa ostujõuga avaliku sektori aluspalk tekitab tööturul teatava konkurentsi madalapalgalistel töödel ning ajendab ka tugevamat ametiühingute survet, siis stimuleerib see ka ettevõtjaid oma palgapoliitikat korrigeerima (loe: palgavahesid kärpima madalamate palkade tõstmise teel).

4) järk-järgult suureneb eratarbijaile suunatud toodete ja teenuste pakkujate käive, mis võimaldab neist üha enamatel tulla avaliku sektori palgainitsiatiiviga kaasa

5) eestlaste elatustase ühtlustub Lääne-Euroopa omaga

6) seoses eelnimetatud asjaoludega paraneb muu hulgas kutsehariduse ja mitmete seni alatasustatud erialade maine

7) kui taoline palgaskaala on avalik ja selle põhimõtted pikemat aega samad, siis on see ka  heaks ja lihtsaks orientiiriks noortele, kes alles hakkavad elukutset valima ja sellest tulenevalt õpinguid planeerima.

Tõsi, arvatavasti tekib aasta-paari pikkune tagasilöök investeeringute ja teiste suuremate kulutuste osas. Usun, et kommenteerijad ja vastajad toovad esile ka muid võimalikke riske.

Suutlikkust selle alusel palka maksta saaks aga ehk võtta isegi ühe aluskriteeriumina omavalitsuste ühinemisel. 

Kuna reeglina armastatakse Eestis otsida põhjendusi, miks üht või teist asja ellu viia ei saa/ei tohi (selle asemel, et otsida võimalusi), siis on selle juurde eriti oodatud alternatiivideed - puudutagu need siis ainult riigikogulasi, kogu avalikku sektorit või kõiki töötajaid.  

Samasuguse huviga ootaks aga (soovitavalt mõne üleriigilise väljaande veergudel) puust ette tehtud ja punaseks värvitud ning maailmavaatest sõltumatut selgitust, millest saaks aru ka laiem avalikkus: kuidas suudab funktsioneerida majandus ja ettevõtlus riikides, kus alampalk on meie omast 4-5 korda suurem, kaupade ja teenuste hinnad aga ainult ca 1,5 - 1,7 korda kõrgemad ning osaliselt lausa meie tasemel või madalamadki?

Alampalgad kroonides 2008
Belgia 20490,79
Portugal 7776,36
Eesti 4350,00
Erinevus kordades:  
Belgia vs Eesti 4,710526
Portugal vs Eesti 1,787669

Hinnatasemete võrdlus (Eurostat 2007) protsentides EL keskmise suhtes
Belgia 106,3
Portugal 82,8
Eesti 64,8
Erinevus kordades  
Belgia vs Eesti 1,640432
Portugal vs Eesti 1,277778

Ülevaade alampalkadest 2008, saadaval ka Eesti Statistikaameti lehel
Ülevaade hinnatasemetest protsentides EL keskmise suhtes - vaata Purchasing power parities (PPP) and comparative price level indices for the ESA95 aggregates, sealt vali GEO alt huvipakkuvad riigid ning National accounts indicatori alt PLI_27.
Ülevaade alampalkadest 2007 (PPS ehk ostujõustandard väljendatud eurodes)

Käesolev idee on ühtlasi alternatiiviks sellele ideele:
Muuta riigikogulaste palgaarvestuse aluseid


Märksõnad: alampalk, ametnik, juhtide palkade külmutamine, palgavahe, elatustase
Kategooria: Tööelu
Lisatud failid: Abiinfo

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused