Kolmapäev, 24. juuli 2019
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Üleskutse läbirääkimisteks alampalgastrateegia ja edasise palgareformi üle
Jaanus Nurmoja
Sisestatud: 9. detsember 2008
Vastatud 3. märts 2009
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata üleskutset   Allkirjad   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  

Kokkuvõte: Käesolevaga kutsutakse sotsiaalpartnerluse osapooli võtma eesmärgiks tõsta alampalk lähiaastatel ostujõult Lääne-Euroopa tasemele ja seejärel indekseerida ning sel eesmärgil
- leppida kokku strateegilises alampalgas, mis 2008. aastal on 12500 krooni (Belgia alampalk jagatud Belgia ja Eesti hinnatasemete suhtega) ning mis suureneb igal aastal eelmise aasta inflatsiooniprotsendi võrra
- koostada ametliku alampalga viimiseks strateegilise alampalga tasemele sobiv ajakava ja metoodika
- töötada pärast alampalgastrateegia kokkuleppimist välja üldise palgareformi kava ning leppida kokku ja määrata olulised miinimumid ja palgamäärad strateegilise alampalga alusel, sealhulgas näiteks palgamiinimum 2,8 strateegilist alampalka kõrgharidust eeldavatele ametikohtadele ning ka kõrgharidust mitteomavatele politsei- ja päästeametnikele, sotsiaaltöötajatele, pedagoogidele ja meditsiinitöötajatele, 
palgamäär kuni 8 strateegilist alampalka aga kõrgematele riigijuhtidele. 

Üleskutsele on lisatud linke statistilistele andmeallikatele, samuti osalusveebis esitatud ideele avaliku sektori ühtsest palgaastmestikust ning eelprogrammeeritud arvutustabelile, kus saab koostada erinevaid stsenaariume alampalgastrateegia elluviimiseks.

_______________________________________________________________________

Eesti Vabariigi Riigikogule ja Valitsusele
Eesti Ametiühingute Keskliidule
Eesti Tööandjate Keskliidule

Avalikud diskussioonid palkade üle keskenduvad tänases Eestis reeglina nende dünaamikale. Probleemiks peetakse palgakasvu kiirust või aeglust, mille ümber aeg.ajalt kired puhkevad. See juhib aga tähelepanu kõrvale tegelikult probleemilt, milleks on palkade reaalne tase ehk ostujõud. Inimene ei elatu oma palga muutumise kiirusest, vaid oma palga ostujõust.

Mitte ainult absoluuttaseme, vaid ka ostujõu poolest on Eesti alampalk üks Euroopa Liidu madalamaid - pealegi olukorras, kus näiteks riigikogu liikme palk on juba täna ostujõult võrdväärne Euroopa Parlamendi liikme palgaga, ehkki on absoluutsumma poolest madalam. Seetõttu pole Eesti tingimustes kohatumat väidet kui et "palgakasv ei tohi olla kiirem tööviljakuse kasvust". Seevastu võib väita, et tavakodaniku palk on tööviljakusest hoopis kaugel maas, alatasustatus omakorda pärsib tööviljakust, kuna sunnib inimest üle töötama ja läbi põlema.

Tööjõu alatasustatus sunnib tööealisi inimesi Eestist lahkuma ja otsima kasvõi lihttöid Lääne-Euroopas, kus alampalk on vähemalt sama ostujõuga nagu Eesti keskmine palk. Teiseks hoiab iseäranis liht- ja oskustööliste alatasustatus jätkuvalt madalal kutsehariduse mainet ning stimuleerib noori pigem pürgima ülikoolidesse. Arusaadava, selge perspektiivi puudumine olukorra muutumiseks teeb tulutuks mistahes võimalikud katsed veenda neid inimesi Eestis töötamise eelistes või kutsehariduse kasulikkuses.

Alampalga muutmise senine praktika pole 2008. aastaks täitnud isegi seda eesmärki, mille seadis 2001. aastal sõlmitud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu kokkulepe palga alammäära muutmise põhimõtete kohta - viia alampalga tase 41%-ni keskmisest brutopalgast. Viimatinimetatu ostujõud aga küünib täna vaid Lääne-Euroopa alampalkade tasemele, seda paremal juhul ehk õige vaevu ületades. See viitab vajadusele senist praktikat muuta.

Sellest tulenevalt ning arvestades muu hulgas asjaolu, et Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu kokkuleppel palga alammäära muutmise põhimõtete kohta lõpeb kehtivus 31. detsembril 2008, on antud üleskutses esitatud järgmised seisukohad ja ettepanekud:

1) Eesti töötava elanikkonna elatustaseme põhinäitajaks tuleb lugeda mitte keskmist palka või mediaanpalka, vaid alampalka kui "nõrgimat lüli" töötajaskonna sissetulekute ahelas

2) Eesti alampalga absoluutsuurus ei pea tänase seisuga olema võrreldav Lääne-Euroopa alampalkadega, kuid peab olema ostujõult lääneeuroopalikul tasemel - see tähendab, et Eesti ja Lääne-Euroopa alampalkade erinevus kordades ei tohi olla suurem kui hinnatasemete erinevus ehk põhimõtet "madalam palk ei tohi tähendada madalamat elatustaset"

3) arvestades tööandjate enamuse võimalikku suutmatust viia juba täna oma minimaalsed palgad ostujõu poolest vähemalt Lääne-Euroopa alampalkadega võrreldavale tasemele, on vajalik alampalgastrateegia ja selle elluviimise tegevuskava koostamine ja kokkuleppimine riigi, ametiühingute ja tööandjate kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel (alampalgastrateegia kokkuleppe sõlmimine) nii lühikeseks ajaks kui võimalik

4) alampalgastrateegia kokkulepe peab sisaldama vähemalt järgmist:

a) strateegiline alampalk ehk lääneeuroopaliku ostujõuga alampalk, mida tahetakse saavutada

b)ajakava, mis näitab, mitu protsenti peab alampalk igal järgneval aastal moodustama strateegilisest alampalgast (näiteks 2011 - 50%, 2012 - 66%, ...., 20** - 100%)
või
tegeliku alampalga iga-aastase tõstmise minimaalne määr (protsent või koefitsent), mida rakendatakse kuni tegeliku alampalga võrdsustumiseni strateegilise alampalgaga ning mis ületab mitmekordselt prognoositava inflatsioonimäära
või
koefitsent, mis näitab, mitu korda peab tegeliku alampalga tõstmise määr ületama eelmise aasta inflatsioonimäära

c) säte, mille kohaselt pärast strateegilise ja tegeliku alampalga võrdsustumist hakkab alampalk muutuma automaatselt vastavalt eelmise aasta inflatsioonile (alampalk indekseeritakse), alampalgaläbirääkimisi aga peetakse edaspidi ainult alampalga võimaliku ühekordse tõstmise üle inflatsioonist suuremal määral (ostujõu suurendamise üle) ning mitte sagedamini kui teatud ajavahemiku (näiteks viie aasta) järel

d) juhul, kui punktis b eelistatakse kokku leppida alampalga tõstmise määrades, siis lisainfona mitu ajakavastsenaariumi, mis toetuvad alampalga tõstmise määrale, inflatsiooniprognoosidele ning strateegilise alampalga summa muutumisele vastavalt prognoositavale inflatsioonile 
(Teadmiseks: mida väiksem on inflatsioon, seda kiiremini ja seda väiksema summa juures võrdsustub tegelik alampalk strateegilise alampalgaga, kui tegelik alampalk suureneb igal aastal kindla protsendi võrra)

e) vähemalt veebis olev lisa, milles on kõrvuti jälgitav strateegias sätestatud ajakava ja selle tegelik täitmine

5) strateegiline alampalk peaks määratama järgmiselt:

a) aluseks võetakse summa 12500 krooni - see on 2008. aasta Belgia alampalga (saja krooni täpsusega ümardatult 20500 krooni) ostujõule Eesti tingimustes 2008. aastal vastav summa, mis saadakse Belgia alampalga jagamisel Belgia ja Eesti hinnatasemete 1,64 kordse vahega (20500:1,64=12500)

b) igal aastal suurendatakse strateegilise alampalga summat aastase inflatsioonimäära võrra

c) läbirääkimiste osapoolte kokkuleppel võib punktis a nimetatud alussumma arvutada ka mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi alampalga põhjal, kuid see riik peaks kuuluma sellesse rühma, kus alampalga suurus 2008. aasta seisuga on üle 1000 euro kuus

6) juhime tähelepanu, et võimalik vastuargument, mille kohaselt "alampalga tõus kergitab ka kõrgemaid palku ja seetõttu ei tohi seda nii palju tõsta" ei ole tõsiseltvõetav, sest tööandjatel on võimalik suhtelisi palgavahesid või ka nende diferentseeritust kasvõi ajutiselt vähendada ning vajadusel piisava ostujõuga kõrgemad palgad külmutada; pealegi tuleb tõdeda, et ebamõistlikult suured palgavahed ühe tööandja juures ei ole Eestis praegugi olematu nähtus, seda nii avalikus kui ka erasektoris

7) kui keegi osapooltest leiab, et antud üleskutse elluviimisel on põhjust karta soovimatuid kõrvalefekte - näiteks töö- ja ettevõtlustingimuste suurenevat ebavõrdsust võrreldes sarnaste naabermaade Läti ja Leeduga, ent samuti mitmete teiste endise nn sotsialismileeri maadega (Eesti muutub võrreldes Läti ja Leeduga ligitõmbavamaks tööjõule, Läti ja Leedu võrreldes Eestiga aga ettevõtjatele) - siis tuleks sellise riski vähendamiseks

a) kaaluda ettepaneku tegemist Lätile ja Leedule, et ka neis riikides alustataks samaaegselt Eestiga samasugustel põhimõtetel alampalgastrateegia koostamist ja vastavaid läbirääkimisi, kusjuures välistamata võimalust, et kolm Baltimaad koostavad ühisstrateegia

b) võimaluse ja vajaduse korral laiendada punktis a nimetatud tegevust ka teistele endise Euroopa sotsialismileeri maadele

7) juhul, kui riigi tasandil mingil põhjusel kavandatakse teisi reforme, mis võivad näiteks vastupidiselt senisele praktikale suurendada otseste maksude määra või luua uusi (ka vabatahtlikke) maksuliike, siis tuleks nende ettevalmistamisel ja elluviimisel arvestada alampalgastrateegiaga ning sellest tuleneva palgadünaamikaga vältimaks näiteks selliseid olukordi, kus inimese netopalk kahaneb vaatamata brutopalga suurenemisele

8) juhul, kui antud üleskutse elluviimiseks on seadusandlikke takistusi, siis tuleks pädevatel institutsioonidel need takistused kõrvaldada

9) praegune finantskriis ja sellest tulenev raske olukord majaduses ei saa olla mõjuv põhjus üleskutses tõstatatud teemaga mittetegelemiseks või siin toodud ettepanekute pidamiseks kohatuteks; ükski kriis ei kesta lõputult, pakutava strateegia väljatöötamiseks kulub teatud aeg, strateegias kokkuleppimise hetk aga võib olla juba sobiv selle ellurakendamise alustamiseks

10) kohe pärast alampalgastrateegia kokkuleppimist oleks otstarbekas töötada välja üldise palgareformi kava ning määrata selle raames olulised palgamiinimumid strateegilise alampalga alusel, sealhulgas põhimõttel, et

a) reeglina kõrgharidust eeldavate ametikohtade ning lisaks kõrgharidust mitteomavate politsei- ja päästeametnike, sotsiaaltöötajate, pedagoogide ja meditsiinitöötajate (nt õdede) palga miinimummäär on 2,8 strateegilist alampalka

b) riigikogu lihtliikmete ja omavalitsusjuhtide palgamäär ning arstide minimaalne palgamäär jääb vahemikku 4 kuni 5,34 strateegilist alampalka, kõrgemate riigijuhtide palgamäär vahemikku 7,13 kuni 8 strateegilist alampalka

kusjuures tervitatav on mistahes tööandja otsus reformida juba "ennetavalt" oma palgasüsteemi toetudes siin üleskutses pakutud põhimõtetele, mis lähtuvad ka varem osalusveebi vahendusel pakutud ideest "Ühtne palgaastmestik kogu avalikule sektorile"  

Palve on edastada üleskutse kõigile läbirääkimiste osapooltele ning informeerida neid ja meediaväljaandeid selle olemasolust juba alates avalikustamise hetkest.

Juhul, kui antud üleskutses on mõne osapoole, eriti aga riigi esindaja arvates antud Eesti töötajate olukorrale ekslikke hinnanguid, siis eeldame, et sellelt osapoolelt ilmub võimalikult paljudes meediakanalites artikkel, mis võrdleb ja analüüsib ausalt ja enamusele arusaadavalt Eesti ja Euroopa Liidu riikide töötajate elatustaset, sealhulgas alampalkade ostujõudu, tuginedes viimastele andmetele Eurostatis ning tehes need andmed avalikkusele lihtsalt kättesaadavaks ja mõistetavaks. Ühtlasi loodame, et Eesti "edu tõestamiseks" loobutakse edaspidi võrdlusest nõukogudeaegsete näitajatega.

_______________________________________________________________

LISA

Strateegilise alampalga arvutamise näide
Alampalgad kroonides 2008
Ümard. 100 kr
Belgia
20490,79
20500
Eesti 4350  
Erinevus kordades: 4,71  
   
Hinnatasemete võrdlus (Eurostat 2007) protsentides EL keskmise suhtes  
Belgia 106,3  
Eesti 64,8  
Erinevus kordades 1,64  
     
Eesti strateegiline alampalk
(Belgia AP/1,64)
 
2008 12494,38 12500

 Vaata ka: Arvutustabel stsenaariumide jaoks

Ühtne palgaastmestik kogu avalikule sektorile - vastatud idee osalusveebis
Ülevaade alampalkadest 2008, saadaval ka Eesti Statistikaameti lehel

Ülevaade hinnatasemetest protsentides EL keskmise suhtes - vaata Purchasing power parities (PPP) and comparative price level indices for the ESA95 aggregates, sealt vali GEO alt huvipakkuvad riigid ning National accounts indicatori alt PLI_27.
Ülevaade alampalkadest 2007 (PPS ehk ostujõustandard väljendatud eurodes)


Märksõnad: alampalk, Eesti, Läti, Leedu, Belgia, Euroopa Liit, 12500 krooni
Kategooria: Tööturg
Lisatud failid: Abiinfo

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused