Neljapäev, 18. juuli 2019
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Turistide arvu kasvatamine, eelarve täitmine, uued töökohad, uued tööstusharud, kanep legaalseks
Erkki Saaremets
Sisestatud: 29. jaanuar 2009
Vastatud 28. aprill 2009
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  
Aleksander Tarakanov | 1. veebruar 2009
Jah ma olen nõus samamoodi võiks teha legaalseks lõbumajad kus töötavad inimesed kes miinimum 18a vanad maksavad makse ja jällegi täitub eelarve ning teenivad sedasi endale pensionit.Turiste tuleks tõesti nendele assjadele palju kõik me teame seda.
Aga samas tänu kanepile  oleks vaja rohkem eraldada tervishoiu süsteemi aa noh paneks kanepile ja legaalsele prostitutsioonile erilised maksud ja saaks korda teha selle assja kuna inimene kes ei taha ei lähe sinna ja kes tahab see läheb ja saab niigunii

PS aitähh hea teema selelst ma varsti kirjutan.
 
Peeter Tamm | 2. veebruar 2009
Meedias narkopoliitika eksperdiks tituleeritud TAI meedia projektijuht on kirjutanud muuseas Delfi Fortesse selle teemalise negatiivse artikli. Kirjutasin sellele artiklile juurde kommentaarid sellest, kuidas asjad tegelikult on ja kuidas Eestis eksperdid levitavad täiesti vale informatsiooni kanepi kohta ja ei adu päris täpselt milline olukord tegelikul maailmas on.

______
Kõigepealt, erinevate riikide uimastipoliitikad võivad olla väga erinevad ning vahel ka teineteisele risti vastukäivad. 

Kui näiteks USA on valinud nulltolerantsi ning võitleb uimastite leviku ja nende tarvitamise vastu kõigi võimalike vahenditega, siis Euroopas pööratakse kõige muu kõrval suurt tähelepanu kahjude vähendamisele: õpetatakse uimastisõltlasi elama oma sõltuvusega neid endid ning ühiskonda võimalikult vähem kahjustaval viisil.
______
Autor eksib USA narkopoliitika vastu kuna seda ei saa tänapäeval vaadata ainult riiklikul tasemel. Juba 13 või 14 osariigis(ei leidnud täpseid viimaseid uudiseid) on kanep lubatud meditsiiniliseks kasutuseks ja seda müüakse vastavates poodides. Hetkeseisuga nendes osariikides kohalikud politseinikuid vastavaid poode puutuda ei tohi, kuid neile teeb pidevalt haaranguid riiklik DEA(Drug Enforcement Administration). Lisaks on USAs olukord väga palju muutunud ja rahva enamus pooldab legaliseerimist ning lähiajal tuleb vastavasisulisi hääletusi veel teisteski osariikides. Ainuke kanepi vastu võitleja ameerikas ongi valitsus. 
Samuti on ka Euroopas riike, kus kanepit ei kohelda enam nii karmilt. Lisaks Hollandile veel näiteks Tšehhi ja Hispaania. Pole küll kuulda olnud, et üheski neis riikides narkoprobleemi oleks. Samas on nende riikide poliitika poolik kuna jätab riigi ikkagi kontrollist ilma, mis täieliku legaliseerimise puhul oleks väga lihtsalt rakendatav.

 
Peeter Tamm | 2. veebruar 2009
Ann Virkus:
Forte.ee's avaldatud artikkel peegeldab kindlasti ka neid maailmavaatelisi erinevusi. Mis puudutab viidet UNODC avaldatud raportile, siis 2008. aasta raportit saab lugeda siit. Selle raporti statistilised ülevaated pärinevad riikide aruannetest (Annual Reports Questionnaire ehk ARQ ja Biennial Reports Questionnaire ehk BRQ küsimustik) ning iga riik, Holland sealhulgas, vastutab siin oma info paikapidavuse eest ise. 

Küsimusele, mis on kahjulikum, kas alkohol, tubakas või kanep, saab anda mitmesuguseid vastuseid. 

Mis on kahjulikum, kas maksatsirroos või skisofreenia? Mälupuudulikkus või kopsuvähk, kanepisõltuvus või sõltuvus alkoholist? 

Nii alkohol, tubakas kui kanepisaadused hävitavad tarvitaja füüsilist tervist, alkohol ja kanep lisaks füüsilisele ka vaimset tervist. Kõik need ained tekitavad sõltuvust, tõsi, seda erinevatel määradel. Ka on oluline selgelt eristada, kuidas mingi aine kasutamine võib mõjuda konkreetse inimese tervisele ja heaolule sellest, kuidas massiline uimastite kasutamine võib mõjuda ühiskonnale tervikuna. 

Iga aine kahjulikkus ühiskonnale on seotud selle leviku ja tarvitajate hulga suurusega. Vaadates alkoholi- ja tubakapruukimise levikut kogu maailmas ning võrreldes seda kanepi levikuga, on selge, et kahest esimesest ühiskonnale tingitud kahjud on suuremad. 

Keelatud uimastite (siia hulka on arvatud ka muud, näiteks kokaiin, opiaadid, amfetamiin jne) tarvitamisega tegeleb siiski vaid väike osa maailma elanikest: viimase 12 kuu jooksul on vähemalt korra mõnda keelatud uimastit tarvitanud 112 miljonit inimest ehk 2,6% kõigist maailma elanikest, neist probleemseid uimastitarvitajaid on 0,6% kõigist 15-64. aastastest ehk 26 miljonit inimest. Samas näiteks tubakat tarvitab tervelt 25% kõigist täiskasvanutest, igal aastal sureb selle tõttu 5 miljonit inimest, võrreldes 200 000 keelatud uimastite pruukijaga (World Drug Report 2008). Kui nt kanepi tarvitajate hulk peaks tõusma maailmas tubaka või alkoholi tarvitajate tasemeni, siis ei saaks enam keegi väita, et kanep on vähem kahjulik.

 
Peeter Tamm | 2. veebruar 2009
Minupoolne kommentaar:
Siinkohal pole Ann Virkus kursis viimaste meditsiinilste uuringutega ja meditsiinilise statistikaga kanepitarvitajate kohta. Samuti on tehtud üldistus kõikide narkootikumide peale, kuid narkootikumid on erinevad ning seetõttu peaks neid ka käsitlema erinevalt. Nimelt eelmises kommentaaris mainisin, et USAs on meditsiinilistel eesmärkidel kanep legaliseeritud juba ligi 13-s osariigis, kus kohalikud arstid võivad kirjutada inimestele keemiliste retseptiravimite asemel välja looduslikku kanepit. Seetõttu ei saa väita, et kanep oleks õigesti tarvitades(aurustid, toitude sees) inimese tervisele ohtlik, vaid pigem vastupidi on kasulik mitmete erinevate vaevuste puhul. 

Viimases lõigus esitatud numbreid on samudi statistiliselt mittemidagiütlevalt tõlgendatud. Nendest lähtub, et probleemsetest uimastitarvitajatest sureb aastas 0.76% ja suitsetajatest sureb  0.46%. Esiteks on imelik, et kui suitsetamise tagajärjel tõesti nii väike protsent tarbijatest sureb siis miks seda nii ohtlikuks peetakse (tundub, et tubakatarvitajate kohta antud arvud ei pruugi päris täpsed olla) ja teiseks on jällegi ühte patta pandud nii kanepisuitsetajad kui näiteks metaamfetamiini ja heroiini kasutajad. Arusaadavalt moodustavad viimased suurema osa nendest surmadest, mitte kanepisuitsetajad nagu autor üritab väita. 

Selle välja selgitamiseks näiteks Eesti kontekstis piisaks terviseasutuste statistikast, kui palju on meil kanepi tarvitajaid, kes vajavad üldse arstiabi. Pole ju kordagi sellist uudist olnud, et kanepi tõttu keegi suri(seda puhtalt ainult kanepit tarvitades – teiste ainete ja alkoholiga segamini tarbituna on probleemide tekitajateks teised ained ja segamini tarbimine). Samuti süüdisatakse kanepit skisofreenia tekitamises, kuid Suurbritannias läbiviidud uurimuse kohaselt peab paartuhat inimest kanepit suitsetama, et saada nende hulgast üks skisofreeniahaige. See on ilmselgelt liiga väike protsent, et selle tõttu kanepit tervisele ohtlikuks pidada.
 
Peeter Tamm | 2. veebruar 2009
Ann Virkus:

Samas, usutavasti on kõik nõus, et vähemalt meie kultuuriruumis on tubaka ja/või alkoholi keelustamine võimatu, selleks tarvitab neid liiga palju inimesi. 

Kujutame nüüd ette, et lubatud uimastite nimekirja lisatakse ka kanep. Tänaseks on üheselt tõestatud, et kanepi tarvitamine võib tekitada sõltuvust ning lisaks on seotud mitmete psüühika- ja kognitiivhäirete ilmnemisega, samuti kahjudega tarvitaja füüsilisele tervisele. Kas näiteks Eesti inimeste tervis on piisavalt hea, et "elada üle" veel ühe uimasti jõuline turuletulek? Vaadates kohalikku tervisestatistikat, on vastus selgelt eitav.

Kommentaar:
_____
See on põhimõtteliselt juba eelmistes kommentaarides ümber lükatud. Kanep ei tekita füüsilisi probleeme, kui inimesi õpetada seda õigesti tarvitama. Psüühika – ja kognitiivhäirete peetakse siinkohal vist silmas tegelikult ümberlükatud müüte mäluprobleemide ja skisofreenia kohta. Kanepi mõju mälule on lühiajaline ja seda ka ainult suuremate koguste tarvitamisel. 

Viimaste uuringute kohaselt võib kanep hoopis ajule hästi mõjuda aidates kaasa uute närvirakkude tekkimisele ja vanade vigaste hävitamisega, mis tähendab, et väikestes kogustes tarvitatuna on kanep vaimsele tervisele kasulik ja samuti võib mälule hoopis hästi mõjuda. Tänu sellele et hävitab vigaseid närvirakke on kanep ka heaks ennetusravimiks näiteks kasvajatele(tegelikult ka vähile üldiselt) ja Alzheimeri tõvele. 

Nagu juba eelnevalt mainitud on skisofreeniahoogude esinemine kanepisuitsetajatel liiga harv, et nende kahe vahele seost luua.

Eelnevast järeldub, et kanepi tarvitamine võib Eesti inimestele vastupidi pigem hästi mõjuda parandades vaimset ja füüsilist tervist, sest tekib legaalne võimalus tarvitada organismi vähekahjustavat lõõgastavat ainet(kanep) väga kahjulikku aine(alkohol) asemel.

 
Peeter Tamm | 2. veebruar 2009
Ann Virkus

Meid on liiga vähe taolisteks sotsiaalkatseteks ning pole ka ühtki põhjust loota, et rahvas, kes joob ja suitsetab oluliselt rohkem kui EL riikides keskmiselt, kanepisaaduste tarvitamise suhtes ootamatut mõõdutunnet ilmutaks. Kanepi legaliseerimine tähendab ka suurt lisakoormust näiteks kiirabile, politseile, uimastisõltlaste rehabilitatsioonisüsteemile, psühhiaatritele, haigekassale jne jne. Päris kindlasti ei ole Eesti ühiskond selleks valmis ning seega ei saa kanepi täielikku dekriminaliseerimist siinmail kuidagi toetada (kanepi väikeses koguses omamine või tarvitamine ei ole täna Eestis kriminaalkuritegu).

See, et Hollandis kanepisaadused müügil on, ei tähenda automaatselt, et sama mudel ka Eesti ühiskonnas samamoodi toimiks. Eesti ei ole Holland ega saa selleks tõenäoliselt kunagi. 

Kommentaar:

Puhtalt negativism – Eesti ei saa kunagi paremaks ja ei suudaks toimida nagu Holland(Miks siis mitte?). Selle asemel, et huupi pakkuda, võiks hoopis tutvuda temaatikaga, näha vaeva ja luua hästi toimivad seadused, mis aitaksid kanepi väga kasulikult ühiskonda integreerida tekitades inimestele töökohti, riigile raha ja vähendades kulusid mõttetule võitlusele narkootikumide vastu, mis nagu ka mujal maailmas ei ole Eestis mitmekümne aasta jooksul veel tulemusi andnud.

Ann Virkus mainib ka fortes avaldatud artiklit selle kohta, kuidas ÜRO ja WHO manipuleerivad uimastistatistikaga, kuid pole vist vaevunud sellega põhjalikumalt tutvuda. Küsimus ei ole mitte andmete õigsuses vaid statistika manipuleerimisega, et inimestele esitada asju nii nagu ei ole. Antud artikli viidete alt selgub näiteks, et Kreekas kus ei kulutata praktiliselt üldse raha narkootikumide vastasele võitlusele on sama palju tarvitajaid kui Rootsis, kus kulutatakse kõige rohkem raha Euroopas narkootikumide vastu võitlemiseks. 

Väidetav lisakoormus kiirabile, politseile, rehabilitatsioonisüsteemile, psühhiaatritele ja haigekassale ei pea eelnevast arutlusest tulenevalt samuti paika. Kanepi tarvitajad, erinevalt teistest narkootikumidest ei vaja peaaegu üldse kiirabi ega politsei väljakutseid. 
Isegi praegu puutub politsei kanepitarvitajatega kokku ainult juhtudel kus inimesi võetakse kanepi tarvitamise, müümise või kasvatamise eest kinni. Kanepiga seotud kuritegudel pole tegelikult kunagi kannatajapoolt ja kanepitarvitamisega kaasneb väga harvadel juhtudel teisi kuritegusid(kui üldse)

Rehabilitatsioonisüsteemi pole samuti rohkem raha vaja, sest kanepisuitsetajaid tegelikult praegugi ei rehabiliteerita – kanepi tarvitamine ei tekita inimestele ühiskondlikke ja sotsiaalseid probleeme, millega nad toime ei tuleks.

Isegi kui esinevad üksikud juhud, kui kanepitarvitajatel võib esineda probleeme, katavad kanepiärist riigile tulevad rahad selle täielikult – tegelikult jääks riik kõvasti kasumisse. 
Samuti jääks raha üle kanepivastasest võitlusest ja politsei saaks tegeleda pigem sellega, et kindlustada kanepi ja teiste meelemürkide noortele kät
 
Peeter Tamm | 2. veebruar 2009
Ann Virkus:

Kanepisaadused kui võimalik ravim erinevate tervisehädade vastu on aga täiesti omaette teema. Maailma farmaatsiatööstuse huvi selle taime omaduste vastu on igal juhul tõusuteel.


Kommentaar:
_____
Pole mingit põhjust oodata farmaatsiatööstuse taga. Kanep naturaalselt ravimina on juba praegu olemas ja sellega on võimalusi vaevusi leevendada ilma tervist kahjustamata( juba eelnevalt mainitud küpsetamismeetodid ja näieks aurustid – tegelikult on näiteks California meditsiinilise kanepi poodides juba saadaval ka tabletid ja kanepikiled ja muud tervisele ohutud kanepiravimid)

Nagu näha ei pea paika ükski punkt, miks kanepit ei tohiks legaliseerida. Nagu ideeski kirjutatud toob kanepi legaliseerimine aga kaasa palju kasu kõigile ning seal hulgas ka nendele, kes kanepit ise ei tarvita või kellele kanep isegi vastumeelne on. Võidaks riik ja kogu ühiskond. Kui me ei tee seda otsust kiiresti ja läbimõeldult enne teisi Euroopa riike, sest nagu näha on nii USA-s, Euroopas kui ka ÜRO-s seisud muutumas, võime varsti narkopoliitika liidrirolli haaramise asemel jääda viimaseks vaguniks, kasutamata ära võimalust muuta Eesti ühe lihtsa valikuga veel paremaks kohaks.

Kas me usaldame Eesti “eksperte”, kes ilmselgelt ei oma piisavalt taustinformatsiooni ja teadmisi ja jätkame vigase ühiskonna ja rahavaesuses riigiga või teeme selle ühe õige otsuse ja muudame seda vanaenud mittetöötavat poliitikat (narkootikumide vastu on võideldud juba mitukümmend aastat, kuid tarvitajate hulk pole veel langenud vaid ainult tõuseb – keelupoliitika ei tööta).


Originaalartikkel asub siin:
http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=19942709&categoryID=19774163&ndate=1222117200
 
Peeter Tamm | 2. veebruar 2009
http://www.norml.org//index.cfm?Group_ID=7002 - medtisiinilisest kanepist ja selle ohutusest.

http://www.hot.ee/hempster/Kanep_kui_ravimtaim.htm - Eestikeelne tekst meditsiinilisest kanepist.
 
rene pärg | 3. veebruar 2009
:-)
 
Erkki Saaremets | 3. veebruar 2009
Tänan Teid kommentaaride ning adekvaatse ja huvitava tagasiside eest.

Leian, et hetkel, kus räägitakse pensionite ja lastetoetuste ja õpetajate palkade kärpimisest, ei oleks mingi võimalus, mis annaks mooduse vältida Eesti rahva otsese heaolu kallale minekut, üleliigne. 

Palun Teilt avatud meelt nägemaks ja kuulmaks mitte ainult vastupropagandat, mida on aastaid tehtud ja millele on osad inimesed on spetsialiseerunud, vaid palun näha ka seda, kuidas oleks reaalset kasu antud otsusest tervele Eesti riigile!

Lisaks palun arvestada ka seda, et riigieelarve täitmisel ollakse nõus isegi selliste radikaalsete meetoditega nagu liiklustrahvide kvootide eelarvesse planeerimisega. 

Leian, et minu ettepanekust oleks kasu tervele Eesti rahvale ja riigile kuna ettepaneku tulemusena oleks just turistid need, kes majandust elavdaks ning riigi rahakotti aitaks täita, mitte kohalikud inimesed, kes seda näiteks trahvide või saamata jäänud lastetoetuse või pensioni näol peaks tegema.

Peale dekriminaliseerimist võib oodata mõneks ajaks kanepi tarbimise kasvu ka kohalike seas, mis hiljem lakkab tänu "keelatud vilja"-efekti ära jäämisele.

Kui dekriminaliseerimine aitaks lisaks vähegi ära hoida alkoholismi ja padujoomist, mis meie riigis niigi hetkel metsikult vohab, siis oleks minu silmis see samm veelgi enam õigustatud. Tulen perekonnast, kus pereisa oli alkohoolik ja ema pidi mind üksi kasvatama ning tean, mida alkoholism tähendab mitte ainult inimestele, kes ise alkoholiga üle pingutavad, vaid ka nende lähedastele.
Arvatavasti ei ole vaja mainida rohkem kui seda, et inimeste toas, kes kanepit tarbivad, ei lenda noad, erinevalt alkohoolikutest ja nende peredest. Lisaks ei kipu kanepi tarbijad nii kergelt rooli kui alkoholiga kimpus inimesed.

Peale dekriminaliseerimist saaks politsei suunata rohkem resursse kangemate ja ohtlikumate narkootiliste ainetega (heroiin, kokaiin, amfetamiin... Või kasvõi alkohol ja joobes juhid!), seotud juhtumite lahendamisele, mis põhjustavad oluliselt rohkem ühiskonnale ja Eesti riigile kahju.

Tänan lugemast!
 
Kommentaaride lehekülgi:   1 

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused