Kolmapäev, 24. juuli 2019
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Lapsest lahutatud vanemate võrdsem kohtlemine
V. H.
Sisestatud: 13. mai 2009
Vastatud 22. oktoober 2009
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  

 

Tihti tõstatakse üles küsimus lapse elatisest, et kogu aeg on seda lapse emal justkui vähe, kuid mitte keegi ei mõtle selle peale, kui suurt hingelist kahju tekitatakse kasvõi juba sellega, kui laps isa käest ära võetakse ja ema juurde jäetakse elama, lahutuse korral. See ei huvita mitte kedagi, isal nagu polekski hingelisi vajadusi ning siis lisaks veel nõutakse lapsest lahutatud vanemalt peaaegu kaks korda suuremaid summasid elatiseks, kui statistiliste uuringute järgi tegelikult lapsele kuus kulub.

Nimelt praegu võimaldab seadus nõuda ühelt lapse vanemalt kuni 3000 krooni kohtukorras elatist, ilma et teine vanem peaks kohtus tõestama lapse kulusid. Kuigi käesoleval aastal rahvastikuministri büroo tellimusel Sotsiaalse analüüsi keskuse läbi viidud uurimuses selgus, et ühe lapsega peredel kulub lapse peale keskmiselt 2700 krooni kuus. Sellisel kujul on aga selline seadus ebaõiglane lahus elava vanema suhtes, keda kohustatakse antud olukorras liialt, sest on ju suur vahe, kas iga kuu läheb 2700 krooni lapsele või 6000 krooni?

Seadusesse peaks sisse viima muudatuse, mis kohustaks lapse vanemat tõendama lapse igakuiseid kulusid juba siis, kui ta nõuab teiselt vanemalt elatist üle miinimummäära, kuna lapse igakuine kulu üle EV kehtestatud palga alammäära tuleks lugeda põhjendamatuks.

Nii oleks asi natukenegi õiglasem nii kooselavate vanemate, kui lahuselavate vanemate suhtes. Kuigi isegi see praegune miinimum elatis 2175 krooni lapse kohta, mis välja mõistetakse (mis on siis 2 x 2175 kr. lapse kohta, kuna mõlemad vanemad peavad seaduse järgi võrdselt lapse eest hoolitsema), on ju statistiliselt tublisti üle selle ülalpidamiskulu lapse kohta, mis statistilise uuringu järgi tegelikult lapsele kulub, ehk 2700 krooni, kui ta elab vanematega koos. See aga tähendab, et tegelikult ei panusta lapse ülalpidamisse lapsega kooselav vanem samapalju, kui lahuselavalt vanemalt seda nõutakse.

Praegusel juhul ongi ebaõiglaselt suur lapse ülalpidamiskulude arvestuse erinevus kooselavate ja lahuselavate vanematega võrreldes ning seoses sellega asetatakse lapsest lahutatud vanemad (enamasti isad) majanduslikult tunduvalt ebaõiglasemasse olukorda oma laste ülapidamisel.

Seadus peaks lähtuma elatise määramisel lapse vajadustest ning lapse vajaduste määramisel statistilistest andmetest, mida tuleks lugeda põhjendatuks ja see mis ületab statistilist ülalpidamiskulu, tuleks lugeda juba põhjendamatuks, sest alati on võimalik kokku leppida ka suuremates summades, kui vanemate majanduslik olukord seda võimaldab. Üldse peaks miinimumist suuremad elatisrahad põhinema ainult vanemate vahelisel kokkuleppelel.


Märksõnad: Elatis, perekond, lapsed
Kategooria: Perepoliitika

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused