Kolmapäev, 24. juuli 2019
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Ühine informatsiooniruum
Irina Papševa
Sisestatud: 24. november 2010
Arhiveeritud
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  
Me elame kaunis ja toredas Euroopa riigis. Riigis keerulise ning mitte ühemõttelise ajalooga, suure potentsiaaliga ja ambitsioonidega. Me võtame vastu euroopalike väärusi, kuid samas tahame säilitada ka oma identiteeti. Me oleme nõus sellega, et erinevused rikastavad meie ühiskonda, kuid samaaegselt vaikime ühest olulisest ja keerulisest probleemist meie tänapäeva ühiskonnas-kultuuriline ja keeleline erinevus Eesti päriselanike ja venekeelsete vahel. Igaüks meist mingil tasemel, isiklikult või kaudselt põrkas kokku selle probleemiga. Slaavlased, kes ei kõnele riigikeelt ning eestlased, kes esimesi ei mõista ega saa aru... See probleem nagu lumekamakas muutub aina tõsisemaks ning ulatuslikumaks. Inimesed elavad pidevas stressis, vaatavad teineteist kahtlusega, mõnikord ka vihaga. Kõik see takistab ühist tööd, vastuolude lahendamist ning ka ühiseesmärgi saavutamist. Aina enam noore ja tarku inimesi, potensiaalseid arste, teadlasi, sotsiaal- ja teenindussektori töötajaid lahkub Eestist ebasoodsa atmosfääri tõttu. Nad suunduvad Euroopa Liidu teistesse riikidesse ning aitavad kaasa nende arengule. Maksud nende töö- ja tegevusalalt kaovad Eesti riigikassast, me“ kinkime“ neid Venemaale, Inglismaale (Ühendkuningriikidele), Saksamaale, Norrale jne... Kas Eesti Vabariik tõesti saab lubada endale taolist pillamist? Igaüks meist armastab ning austab seda riiki, miks me siis kahjustame selle arengut? Kas Eesti riigi elanikud tõesti ei suuda koos tegutseda? Küsimus on üsna keeruline, seega ka vastus ei pruugi olla lihtne ja ühemõtteline. Aga ikkagi midagi saab parandada paremuse poole. Tuleb alustada millestki, mis ei nõua suuri rahakulutusi ega teisi ressursse. Muidugi purunenud vaasi on raske kokkukleepida ning ajalugu unustada on võimatu, kuid me lihtsalt peami liikuma edasi ja pinget, mis eksisteerib ühiskonnas juba mitmeid aastaid, langetada. Kuidas seda ikkagi teha? Me arvame, et üks mitte vähe oluline põhjus on vene-ja eestikeelsete informatsiooni allikate vastuolu. Ühe väike riigi elanikud eksisteerivad kahes erinevad maailmas. Sündmused, mida edastavad ühed ja samad väljaanded ning portaalid, tüsiselt erinevad teineteisest. Miks on see nii? Võib-olla kellelgi on kasulik kodanike tunnetel mängida ning kui rahva ja ühiskonnalõhe teema lakkab olemist, siis keegi võib lisasissetulekust valijate häältest ilma jääda. Meie tunded kergesti alluvad välismõjule, eriti kui seda mõju avaldab meedia. Ei ole keeruline ära arvata, et vene keelt kõnelevad inimesed, kes ei valda eriti eesti keelt, usaldavat kõike, mis on venekeelsetes portaalides Postimees, Delfi ning ka iganädala väljaannetes nagu Linnaleht jne. Vaadeldes uudiseid ühel portaalil, kuid erinevas keeles, võib hämmastada mil määral sündmused ja ka nende hinnangud erinevad teineteisest. Võib mõelda, et venekeelsed portaalid on loodud mitte selleks, et rääkida inimestele Eesti kultuuri-, poliitilis- ja sotsiaalelust, vaid Venemaa sündmuste edastamiseks. Kas peale seda keegi meist suudab veel imestada, miks venekeelsed elanikud Eestis üldse ei tunne selle riigi sündmuse, uudiseid ega tegelasi. Ei tunne kultuuri, kombeid jne. Kui mõtiskleda, siis integratsioon toimub nii aeglaselt ning edutu mitteainult venekeelt kõnelejate mittetahtmisest õppida eesti keelt ning olla Eesti kultuuri osa, vaid tähtis põhjus on ka see, et võimalused selleks on vähesed, aga motivatsioon nõrk. Kuidas me võime tänapäeval mõjutada olemasolevat olukorda? Kuidas saame võidelda meediaga, mis tekitab meie ühiskonnas lahkarvamusi? Antud juhul riik on praktiliselt võimetu, kuna tsensuur meedias on nõrka demokraatia tunnus ning ka sõnavabaduse piiramine oleks samm tagasi. Kuid meie riigis keeruliste sisesuhete tõttu me lihtsalt oleme sunnitud midagi teha. Ei tohi oodata kuni juhtub midagi halba, ebaõiget, mida ei saaks ka parandada. Seetõttu me tahame informatsiooni allikate, eriti nende, kes pakuvad kahekeelset informatsiooni, tähelepanu pöörata sellele probleemile. Me nõuame neilt ühtse informatsiooni-, poliitilis-, sotsiaal- ja kultuuriruumi loomist, milles iga elanik tunneks ennast mugavalt. Ainult sel juhul me saavutame vastastikulist mõistmist ja lugupidamist Eesti Vabariigis. Kui selle riigi elanikud igaüks meist saab mõjutada meie ühistegevuse edukust. Tuleb vaid oma arvamus välja öelda ning anda meediale teada, et me ei ole nõus ega rahul sellega, et kunstlikult luuakse kahte erinevat informatsiooni ruumi. Oma nõues me tahaksime ajalehtede kirjastajate ja toimetajate, kahekeelsete uudiste portaalide tähelepanu pöörata selle probleemile ning kohustada neid kontrollida nende poolt publitseeritavat informatsiooni. Näiteks sündmused, mis on valgustatud eestikeelses allikas, peavad olema täiesti analoogsed nendele, mis on venekeelstes ning ka vastupidi. Me arvame, et taoline seadus ei rikuks Eesti Vabariigi kodanike ja elanike sõna- ja trükivabadust ja samaaegselt kaitseks neid katsetest ühiskonda lõheneda ning tekitada rahvusvahelisi konflikte. Meile tundub, et kui kõik eesti-ja venekeelsed ajalehtede lugejad ja portaalide kasutajad, kes antud juhul on ohvrid, saavad identset informatsiooni, siis nad hakkavad i´teineteisest paremini arusaama ning nende arvamused riigisündmustest oleksid enam-vähem sarnased. Vastastikune arusaamine ja mõistmine on see, mis meie ühiskonnast puudub ning meie arvates meie nõue elluviimisel toimetajad teevad olulist sammu selle suunas ja selle saavutamiseks.
Märksõnad: ajaleht, portaal, integratsioon, eesti, vene
Kategooria: Integratsioon

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused