Kolmapäev, 24. juuli 2019
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Ettepanekuid Liiklusseaduse muutmiseks
Rein Ets
Sisestatud: 30. jaanuar 2014
Vastatud 12. mai 2014
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  

Liiklusseadus sätestab üldise liikluskorralduse, liiklusreeglid ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded. Liiklusseaduse kohaselt korraldab liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, liiklusjärelvalvet teostab Siseministeerium. Liiklusseaduses sisuliselt ei käsitleta MKM haldusalasse kuuluvat liiklejate turvalisust ja liiklusohutust tagavat liikluskorraldust ning teede-tänavate rajamisel nendel liiklusohtlike olude vältimist. Kehtivas Liiklusseaduses on põhiliselt keskendutud liiklusreeglite juhuslike eiramiste eest määratavatele trahvidele, mis praktikas on viinud erinevate piirkiiruste ületähtsustamiseni.

Liiklusseaduse kohaselt on liikluse korraldamise üllaks eesmärgiks - tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Samas aga toimub sama Liiklusseaduse kohaselt liikluse korraldamine ainult liikluskorraldusvahenditega. Praktikas toimub „liikluse korraldamine liiklemise takistamisega“ kõikvõimalike halvasti nähtavate ohtlike tõkestusrajatiste, postide ja juhile ootamatult etteilmuvate kõrgete ääristega. Eesti oludes on ka ohutuks liikluseks vajalikud märgistused ja liiklusmärgid sageli autojuhile ebapiisavalt nähtavad. Teed ehitatakse kitsa ja kõrge teetammiga kusjuures puudub ohutut peatumist võimaldav laiem teepeenar. Linnatänavatele ja maanteedele ei rajata ohutuid bussipeatuse „taskuid“, neid isegi likvideeritakse teeremontide käigus. Ristmikud kujundatakse liiklemist takistavatena, eriti pikematele veokitele. Sujuvat liiklust häiriv ja plekimõlkimisi ning veeremi lõhkumisi põhjustav „liikluskorraldus“ ei vasta Liiklusseaduse § 6. (1) nõuetele ning soodustab ametkondlikku korruptsiooni.

Eraldi käsitlust Liiklusseaduses vajaks liiklemine lumerohketes talvistes tingimustes. Jalgratturite ( ja jalakäijate) õigeaegne märkamine autotee äärsete lumevallide vahel on veokitetaguse lumekeerise sees paarisaja meetri ulatuses väga problemaatiline. Linnades pole isegi suve tingimuses raskesti jälgitav teemärgistus lume all nähtav, lumevall muudab võimatuks liikumise parempoolsel rajal, kitsale tänavale mahub ainult üks rada …

Liiklusseaduses vajaks täiendavat täpsustamist seni Teeseaduses soovituslike või miinimum-nõuetena käsitletud, liikluskorralduslikult ohutut ja häireteta sujuvat võimalikult kiiret liiklust võimaldavad, eeskirjad ja nõuded. Sageli on meil liiklusõnnetuste põhjuseks ebapiisav nähtavus vertikaalsuunal, möödasõidu- ja piisava pikkusega kiirendusradade puudumine, kitsad ja järsuservalised teepeenrad. Inimohvritega laupkokkupõrkeid võib põhjustada ka kitsa teetammi vastassuuna kalle mille tõttu „vastassuunda kaldunud“ auto juhitavus (juhile ootamatult) halveneb. Kogemustega autojuhid võivad seda loetelu pikalt jätkata.

Ohutu liiklemise peamine valdkond, teede-tänavate ehituslik liiklusohutus, peaks olema otseselt kajastatud Liiklusseaduses. Liikluskorralduslikult ebaõnnestunud ja liiklusohtlikke uusi teelõike rajatakse meil korruptsiooniahvatluslike projekteerimis-ehitushangete tulemusena, kus praktiliselt puudub tee-ehitusprojekti liikluskorraldusliku lahenduse sõltumatu ekspertiisi võimalus. Kooskõlastavatel ametnikel puudub seaduslik alus kehtestatud miinimumnõuetest rangemate, kuigi igati otstarbekate, ehituslike lahenduste kehtestamisele. Nii rajatakse kohati liikluslikult ebaotstarbekaid „suurrajatisi“, samas tehakse põhjendamatuid kulutusi mõne hääleka grupeeringu nõudmisel.

Ohvritega liiklusõnnetusi tuleks käsitleda analoogselt tööõnnetustega, kusjuures kaasvastutus ohutute tingimuste tagamisel lasub antud teelõigu liikluskorralduse eest vastutaval ametkonnal. Selleks, et analüüsida õnnetuse toimumist soosinud olusid sündmuskohal laiemalt, tuleks kaasata sõltumatu ekspert. Võib näiteks spekuleerida, et kui nelja noore hukkumiskohal oleks olnud piisava pikkuse-laiusega kiirendusrada, poleks ehk traagilist õnnetust toimunud. Oleks puudunud vajadus kiirustavaks väljakeeramiseks oma sõidusuunale ning vastassuunale väljasõitmise tõenäosus oleks olnud väiksem.

 Politsei (liikluspolitsei) on ametkondlikult suunatud „süüdlase väljaselgitamisele“, mis tavaliselt päädib mistahes ettearvamatusse situatsiooni sattunud juhi „süüdlaseks mõistmisega“ ebamäärase süüdistusega: Juht ei valinud õiget sõidukiirust või pikivahet.

Ilmselt oleks otstarbekas Liiklusseaduse muutmisel välja jätta ka mõned sisuliselt väheolulised osad ja viia ministri määruste tasandile trahvimäärade loetelu.

 



Märksõnad: Liikluskorraldus, teede ehituslik liiklusohutus, liiklusõnnetused
Kategooria: Määramata

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused