Teatis „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) annab ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030. Teatise esitamise kohustus tuleneb peatselt Euroopa Liidu Teatajas avaldataval energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusel. REKK 2030 eelnõu tuleb Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt 31.12.2018. Lõplik REKK 2030 dokument esitatakse Euroopa Komisjonile 31.12.2019. Dokument põhineb riigi pikaajalist energia energeetika- ja kliimavaldkonda käsitlevatel arengudokumentidel (eelkõige „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030“). REKK 2030 annab ülevaate riigi eesmärkidest ning tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks järgmistes valdkondades: CO2-heite vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus, energiajulgeolek, energia siseturg, teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas.

Eelnõu eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust. Selleks on ettenähtud muudatused, millega:
1) takistatakse tankistide kasutamist ettevõtluses;
2) lihtsustatakse võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist; ja
3) lihtsustatakse ettevõtjate vabatahtlikku likvideerimist.

Eelnõu sisaldab peamiselt apellatsioonimenetlust puudutavaid sätteid, mille eesmärk on tagada ringkonnakohtute efektiivsem ressursikasutus ning töökoormuse optimeerimine. Peamise muudatusena tehakse ettepanek võimaldada kohtul apellatsioonkaebusi lahendada üksnes kaebuse põhjal, kui apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. Samuti tehakse ettepanek lahendada lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuses sisalduv menetluskulude rahalise suuruse küsimus eraldi, kui ringkonnakohus keeldub asja menetlemast. Lisaks nähakse ette täiendav menetlusest keeldumise alus väiksema kaebuse hinnaga asjades ning laiendatakse kirjaliku menetluse korraldamise aluseid. Samuti tehakse ettepanek tõsta menetluskulude vaidlustamise piirmäär seniselt 200 eurolt 500 euroni.

Ootame Teie arvamusi avatud valitsemise partnerluse 2016–2018 tegevuskava lõpparuandele.

Tegevuskava lõpparuande kogu rakendusperioodi kohta koostas Riigikantselei koostöös avatud valitsemise partnerluse tegevuskava tegevusi koordineerivate ministeeriumide ja valitsusväliste partnerite esindajatega.

Lõimumise valdkonna arengukava aastani 2030

Ootame arvamusi avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskavale aastateks 2018-2020, mille fookuses on avatud ja kaasav poliitikakujundamine.

Tegevuskava eesmärk on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega.

Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist.

Jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse osalusdemokraatiat edasi koolihariduses.

Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille eesmärk on edendada võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega 2012. aastal. Partnerlusega on ühinenud 75 riiki.

Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koostatakse kaheaastased tegevuskavad, mille täitmist jälgitakse iga aasta koostatavate aruannetega. 2018–2020 tegevuskava on Eestile järjekorras neljas ning selle on koostanud AVP koordineeriv kogu – eri osaliste koostööfoorum, mida juhib riigisekretär ja mille töös osalevad valitsusväliste partnerite, parlamendi, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ministeeriumide esindajad.