Esmaspäev, 14. juuni 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Looduskaitse arengukava aastani 2020
  Keskkonnaministeerium
kestvus: 24.05 2010 kuni 19.06 2010

Kersti Kikkas
e-mail: kersti.kikkas@envir.ee
telefon 6260705 ; 5250799
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Keskkonnaministeerium algatas detsembris 2008 looduskaitse arengukava (edaspidi LAK) aastani 2020 koostamise.

LAKi koostamise koordineerimiseks on moodustatud juhtrühm, kelle koosseis ja koosolekute protokollid on kätte saadavad Keskkonnaministeerumi kodulehelt (vt  http://www.envir.ee/1690 LAKi koostamine). Juhtrühma juhib Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Liina Eek.  Juhtrühma moodustavad ministeeriumide, ülikoolide ja vabaühenduste esindajad.

Eelnevalt (juuli-august 2009) avalikustati LAKi eelnõu taustaanalüüsi ja probleemide osa – peatükk 2, “Hetkeolukorra analüüs ning valdkonna probleemid”. Avalikustatud projektis puudus 2. peatüki 5. alapeatükk (“Seosed ja korraldused”).


Seetõttu palume käesolevaga kommenteerida eelkõige alapeatükki 2.5 ning LAKi 3. peatükki – “Eesmärgid, meetmed, tegevussuunad”. Konkreetsed tegevused lisanduvad Keskkonnategevuskavasse ja neid LAKis ei kajastata. Eelnõust on puudu indikaatorite ja maksumuse osa, mis on veel koostamisel.

Ootame valminud eelnõu kohta konstruktiivseid kommentaare ja ettepanekuid koos põhjendustega. Soovitavalt palume viidata täpsele kohale tekstis, kuhu on vajalik paranduste sisseviimine. Võimalusel tuleks vältida üldisi ja ebamääraseid kommentaare, sest neid on raske arvesse võtta. Tekst ei ole veel keeleliselt toimetatud, seega keelelisi vigu pole vaja parandada.


Looduskaitse arengukava on osalusveebis kommenteerimiseks ajavahemikul 21. maist 19. juunini 2010.
Oma konstruktiivsed ettepanekud võite saata ka elektronposti aadressile liina.eek@envir.ee kuni 19. juunini 2010.

Liina Eek

LAKi koostamise juhtgrupi esimees

Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
Lisada tuleks aktiivse looduskaitse osa. Näiteks: mereranna puhastamine haisevast vetikamassist (saame puhta rannaosa ja eenaldame veest vetikate järgmise põlvkonna koos selle toiteainetega). Samuti tuleks parandada põhiliselt veeelustikule ebasoodsa rabaveelise toitega väikejõgede/ojade vee kvaliteeti. Võimalik, et selleks sobib tuhaladestute leeliselise vee vähene lisamineω Jne...
Detailne vaade Detailne vaade
08.06.2010 | 16:25 | Rein Ets


Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommentaarid LAK 2020 eelnõule


Looduskaitse arengukava aastani 2020


1. Seosed teiste valdkondlike strateegiate ja arengukavadega ning protsessis osalenud institutsioonid

Metsanduse arengukava aastani 2020. Mets on üks olulisemaid ressursse ning olulisemaid ökosüsteeme Eestis, seega on metsanduse ja looduskaitse arengukavad omavahel tihedalt põimunud. LAK käsitleb peamiselt looduskaitsega seonduvaid probleeme ega käsitle metsade majandamisega seotud probleeme, mis on kirjas metsanduse arengukavas.
ELF: oluline on siinkohal defineerida, kas LAK tegeleb ainult kaitsealade ja kaitsealuste liikide ja metsanduse vahelise ühisosaga või on LAK eesmärk käsitleda majandatavates metsades rakendatavaid meetmeid metsade elurikkuse säilitamiseks, mis hõlmavad nt säilikpuude jätmist, surnud puidu säilitamist, raievanuste seost rangelt kaitstavate metsade pindalaga, ohustatud ja haruldaste liikide elupaikade e. vääriselupaikade kaitse temaatikat, metsakuivendusest lähtuv negatiivne mõju vee-elupaikadele ja kaitstavatele kalaliikidele, laialehiste ja suurte puude defitsiit metsamaastikul tervikuna jne.


2.1.1.Ökosüsteemide toimimise tagamine
Probleemid
5. Loodusvarade kasutamise üle otsustamisel arvestatakse vähe elustiku kaitse vajadust väljaspool kaitstavaid alasid.
6. Loodusvarade kasutamise planeerimisel järgitakse vähe ökosüsteemse lähenemise ja ökosüsteemi teenuste tagamise põhimõtteid.

2.1.4.1. Mets

Eestis kasutatava lageraie süsteemi olemus on loodusliku liikide vahelduse (suktsessiooni) kiirendamine või lõppseisu viimine sellega, et raiestikule istutakse puuliik, mis oleks seal kujunenud domineerivaks liikide loodusliku vaheldumise lõppfaasis ja tõstetakse selle liigi konkurentsivõimet temast noores eas kiirema kasvuga, kuid vähem väärtuslike pioneerliikide väljaraiega hooldusraiete käigus. Eriti ilmekas on kuuse soodustamine laane- ja mõnedes salumetsa tüüpides.
ELF: Antud tekstilõik on sisuliselt küündimatu ja jääb ebaselgeks, kust autorid vastavatele järeldustele on jõudnud. Väide, et lageraiesüsteemi olemus on loodusliku liikide vahelduse kiirendamine on oma sisult absurdne ja lihtsalt rumal! Lageraietega kasvatatakse haaba, kaske, halli leppa, kuuske, mändi jne. Neist ainult kuusk on Eestis iseloomulik traditsioonilise suktsessiooniteooria kliimaksliik. Kõik teised ei ole. Nüüd tasuks selle väite autoril endale selgeks teha, kui suur on kuuse osakaal lageraietega majandatavas Eestis (ca 16%). Ja mida üldse tähendab looduskaitse arengukava kontekstis termin „vähem väärtuslik pioneerliik“ – just need väheväärtuslikud pioneerliigid on mitmete kaitsealuste liikide ellujäämise seisukohast kriitilise tähtsusega (nt. haab).


Vääriselupaiga tunnusega alasid on kokku inventeeritud ja registrisse kantud ligi 23 000 hektarit. Nendest kaks kolmandikku paiknevad riigimetsas ja on rangelt kaitstud Keskkonnaministri käskkirjaga. Enam kui 11 000 ha inventeeritud vääriselupaiga tunnustega alasid jääb erinevate kaitsealade koosseisu ning neile on kinnitatud loodusväärtusest lähtuv kaitsekord. Suuremaid, kui 7 ha vääriselupaiga tunnustega alad analüüsitakse ning vastavalt vajadusele tehakse ettepanek teistsuguse kaitsekorra määramiseks.

ELF: eelnõu ei too välja probleemi, et piiranguvööndis asuvates vääriselupaikades ei ole välistatud vahekasutusraied ja kaitse-eeskirjast sõltuvalt ei pruugi olla välistatud ka uuendusraie. Seega pole piiranguvööndis asuvad väärielupaigad kuidagi kaitstud, kuna piiranguvööndi majandamise suunamisel pole võimalik lähtuda konkreetse metsaosa väärtusest, vaid lähtuda saab vaid terve vööndi kaitse-eesmärgist, mis võib tähendada ka VEP raiet. Ettepanek on välja tuua, et piiranguvööndis asuvate vääriselupaikade ja ka LD metsaelupaikade kaitset pole täna võimalik tagada ja selleks on vajalik muudatuste tegemist looduskaitseseaduses. Vastav lõik tuleb LAK lisada.


Metsaseaduse definitsiooni kohaselt on vääriselupaiku (VEP) kokku 8533 hektarit. Erametsades asuvaid VEP-e on vabatahtlikult sõlmitud kaitselepingute alusel kaitstud 621 hektaril, mis moodustab 21% erametsades paiknevatest VEP-idest.
ELF: eelnõu jätab mainimata VEP hävimise määra raiete tõttu. Teadaolevalt on viimase 10 aasta jooksul saanud raietest kahjustada vähemalt 6,1% VEP-st, Selle kohta on olemas ka üle-eestiline analüüs (Kohv & Palo 2010), mille tulemused avaldati LK 100 rahvusvahelisel teaduskonverentsil
http://www.eau.ee/~conference100/
vastav info on vajalik LAK üldosasse lsiada, et kirjedada VEP kaitse kitsaskohti.


Vääriselupaikade määratlemisel puudub vajadus täiendavate piiranguvööndite moodustamiseks elupaiga kaitsmisel. Edaspidi kaalutakse VEP-ide kaitse ümberkorraldamist senisest kuluefektiivsemaks.
ELF: Väite esitaja ei ole ilmselgelt kursis Eesti looduskaitselise seadusandlusega. Vääriselupaik ei ole kaitstav loodusobjekt, et tal saaks olla piiranguvöönd. Eeldame, et mõeldud on võimalikku puhvrit VEP ümber. Sellisel juhul on väide sisuliselt väär, kuna sisuline vajadus on teatud tüüpi VEPde puhul igal juhul olemas ning seda on sageli mainitud VEP inventeerimislehtedel (nähtav ka EELIS-s. Puhvri vajadus sõltub konkreetsest VEP-st ja sellega seotud väärtustest, VEPi viimastel rahvusvaheliste koolitajatega läbi viidud koolitustel on inventeerijatele soovitatud sellega arvestada ja vajadusel ca 10-30 m puhver lisada VEP määratlemisel. Kuid kordan, et see on väga VEP spetsiifiline temaatika (üks nüanss paljude seas), mida tuleks arutada kogu VEP kaitsetemaatika üldises kontekstis, mitte siin eraldi kontekstist välja rebituna. Ettepanek on teema tõstatada üldisemalt järgmiselt: „Vääriselupaikade väärtuste säilimisel on otsese raiesurve kõrval oluliseks ohuteguriks VEPga piirnevad raied, mis servaefekti negatiivse mõju (valgus-, tempratuuri- ja niiskusrežiimi muutumine, tuulekahjustused jne) kaudu võib oluliselt kahjustada teatud tüüpi vääriselupaiku, eriti arvestada väärisleupaikade väikest pindala. Vääriselupaikade olukorra analüüs (Kohv & Palo 2010) näitas, et 23,3 % väärisleupaikadest on lageraiete tõttu eksponeeritud servaefekti negatiivsetele mõjudele. Edaspidi kaalutakse võimalusi VEP kaitse muutmist senisest kuluefektiivsemaks ja ökoloogiliselt põhjendatumaks.”
http://www.eau.ee/~conference100/


Lisaks kaitstud aladele seab metsaseadus ka majandatavates metsades täiendavad piirangud metsa majandamisele, mis toetavad metsaelustiku säilimist: kasumiküpsusest kõrgemad raievanused, raielankide suuruse piiramine, seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine ning vääriselupaikade kaitsmine. Neid piiranguid omanikele valdavalt ei kompenseerita.

ELF: LAK peab andma hinnangu, kas tänased metsandulikud meetmed majandatavates metsades on piisavad, et säilitada koos kaitsealadega kogu Eesti metsade elurikkust. Sisuliselt tuleb öelda, kas ptk. „2.1.1.Ökosüsteemide toimimise tagamine“ tõstatatud probleemid:
5. Loodusvarade kasutamise üle otsustamisel arvestatakse vähe elustiku kaitse vajadust väljaspool kaitstavaid alasid.
6. Loodusvarade kasutamise planeerimisel järgitakse vähe ökosüsteemse lähenemise ja ökosüsteemi teenuste tagamise põhimõtteid.
kehtivad ka Eesti metsade puhul ja kui ei kehti, siis miks ei kehtiω Selles kontekstis peab LAK võtma seisukoha, kas vastavate meetmete muutmine e. metsamajanduse praktika muutmine võib oluliselt tänast olukorda mõjutada. Tuleb võtta terviklik seisukoht raievanuste suhtes, lankide suuruse, säilik ja lamapuidu nõuete piisavuse ja VEP kaitse seisukohast, samuti veekogude seisundi aspektist on oluline hinnata veekogude veekaitsevööndite rakendamise efektiivsust metsamajandamisel.
Antud küsimusele otsis vastust KIK finantseeritud analüüs, mis valmis 2010 aastal ja mitmed vastused on sealt võimalik ka leida.

Kui vastavat hinnangut ei suudeta anda, siis peab LAK ette nägema vastavad täiendavad analüüsid ja sõnastama seisukoha, et enne kui vastav analüüs pole valminud ei tohi ökosüsteemi seisundit halvendavaid regulatsioone metsanduses vastu võtta.


Täpsed tüpoloogiliste vajakute suurused vajavad veel täiendavat analüüsi.
ELF: 3. veebruaril toimunud MAK ja LAK arutelu protokollis
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1118398/LAK_MAK_Tartu_03_02.pdf
on fikseeritud, et KKM pidi 2010 kevade jooksul välja arvutama konkreetsete vajakute suurusjärgud. Kevad lõppeb 2010 aastal kalendri järgi teatavasti 21. juunil kell 14.28. Seega eeldame, et LAK viimases versioonis on toodud range kaitsealuste metsade tüpoloogilised vajakud tänase seisuga.



Samas suureneb pidevalt ka majandatavates metsades üle saja aastaste okaspuupuistute ja üle kaheksakümne aastaste lehtpuupuistute pindala, mis pakub elupaika vanametsa liikidele.
ELF: See on väga huvitav väide, mis ei ole kahjuks viitega toetatud. Eestis annab metsade vanuselise jaotumise kohta infot Statistiline metsainventuur (SMI). Kui vaadata selle inventuuri 2002 aasta ja 2007 aasta tulemusi, siis näeme, et üle 100 aastaste okaspuude pindala oli 2002 – 71,3 tuhat hektari ja 2007 aastal 83 tuhat ha. Esmapilgul tundub seega väide olevat õige, KUID tuleb silmas pidada, et SMI ei tugine lõplikule valimile, vaid statistilisele valimile, mistõttu on igal numbril teatavad veapiirid, mida peab numbrite interpreteerimisel arvestama. Metsade vanuseline struktuur esitatakse maksimaalselt 20 aastaste vanusrühmadena ja iga vanusrühma pindala taga on suhtelise vea hinnang. Üle 100 aasta vanuste metsade puhul on väikseim veahinnang 2002 aastal 100-120 vanuseliste metsade puhul männikutes 22,5% ja kuusikute puhul juba 42,1%, kõrgemates vanusklassides ulatub viga juba 339,5%. 2007 aastal on väikseim viga männikute ja kuusikute 100-120 vanusklassis vastavalt 19,9% ja 38,9% ning suurim viga 234,3%. Seega on väiksem võimalik viga 2007 aasta üldnumbris 16517 ha. Vastava vea piiridesse jääb isegi 2002 aasta keskmine väärtus. Seega oleks statistiliselt absurd nende numbrite pealt väita, et üle 100 aastaste metsade osakaal on Eestis majandatavates metsades suurenenud. SMI numbrid ei anna täna selleks ühest alust. Täpselt sama probleem on ka üle 80 aastaste lehtpuude puhul Suhtelise vea suurus siin on isegi kordi suurem, mistõttu ei saa SMI-le toetudes sellist väidet õigeks lugeda. Kui autorid toetusid mingile muule allikale, siis oleks sellele korrektne viidata. Vastav väide tuleb LAKst eemaldada, kuna on sisuliselt vale!


Väiksemad kaitstavad elupaigad või loodusliku metsa elemendid majandusmetsas tekitavad levikukoridore suuremate kaitstavate metsade vahele, võimaldades geenisiiret. Sellisel juhul toimivad rangelt kaitstavad alad tuumikaladena, kust on haruldastel liikidel võimalus soodsate tingimuste korral välja levida. Metsades on vajalik elustiku säilitamise jaoks lamapuidu ja surnud puidu metsa jätmine. Metsamajandamise eeskiri sätestab säilikpuude jätmise kohustuse, mis toetab elustiku taastumist ka majandusmetsades.
ELF: On mõnevõrra arusaamatu, mis on need „väiksemad kaitstavad elupaigad ja loodusliku metsa elemendid“ – kas need on VEP-d- kui on - siis peaks nii ka kirjutama, kui on midagi muud, siis oleks hea välja öelda, mis need ikkagi on. ELF ei tea ühtegi analüüsi, mis oleks näidanud, et need „Väiksemad kaitstavad elupaigad või loodusliku metsa elemendid majandusmetsas“ reaalselt pakuvad elurikkusele levikukoridore kaitstavate metsade vahel. Seega tuleks öelda, et nende efektiivsust levikuvõimaluste pakkuja me ei oska täna hinnata. Arusaamatuks jääb termini „geenisiire“ kasutamine antud kontekstis, kas autorid peavad silmas, et GMO-de ja teiste võõrliikide (nt hübriidhaab) geenide levikut ja kandumist looduslike liikide genoomi soovitakse soodustada vastavate koridoride jm elementide abilω Termin geenisiire tuleb LAK vastavast peatükist kõrvaldada ja anda uuringutele toetuv hinnang, kas „väiksemad kaitstavad elupaigad ja loodusliku metsa elemendid“ tagavad täna metsaelustikule levikuvõimalused või mitte. Kui selleks hetkel puudub info, siis tuleb ette näha vastava uurimisprioriteedi tõstatamine, sest levikukoridoride temaatika on ka Euroopa tasemel üha olulisemaks tõusmas. Tekstist jääb ka mulje nagu piisaks elustiku säilitamiseks ainult lamapuidu ja muu surnud puidu jätmisest metsa. Antud juhul on 2 probleemi:
1) Esiteks ei ole kogu Eesti metsade elustik seotud ainult surnud puiduga ja nende seisundit piiravad sageli hoopis muud tegurid, nt substraadi puudus, spetsiifiliste elupaikade vähenemine (õõnsused, pesapuud, jne, jne). seega tuleks antud juhul üheselt öelda välja, et metsade elurikkuse säilitamiseks peab metsamajandus planeeringute või riikliku regulatsiooni kaudu tagama majandatavates metsades erinevate metsaelupaikade pideva olemasolu kogu metsamaastikul, sh. vanad okaspuumetsad, põlendikud, tuulemurrud, soometsad jne. sh lageraie aladel piisaval määral surnud puidu ja elusate säilikpuude jätmise
2) Metsamajandamise - eeskiri seab tõesti säilikpuude jätmise kohustuse, kahjuks pole keegi analüüsinud, kuivõrd see meede on erametsades rakendunud. ELF-l on metsafirmadega konsulteerimise kaudu teada, et antud nõuet ei peeta oluliseks, kuna KKI ei järgi selle täitmist. Seega oleks vajalik vastava analüüsi teostamine, et hinnata antud meetmete rakendumist. Oluline on, et teadlased ei pea täna jäetavate säilikpuude mahtu (5 tm/ha) piisavaks, et see reaalselt toetaks elurikkuse säilimist. Ka MAK näeb ette vastava rakendusuuringu ellu kutsumist. Seega tuleks ka LAK öelda, et sõltuvalt elurikkuse vajadustest tuleb kaaluda vajadust muuta säilikpuude nõuet, diferentseerides seda kasvukohatüüpide lõikes. Samuti on asjakohane teha ettepanek lahutada metsaseaduses säilikpuu mõiste surnud puidu mõistest ja sätestada neile erinevad nõuded. Praktikas kasutatakse säilikpuud ainult elusate kasvamajäetavate puude kohta, mitte surnud seisvate puude kohta nagu metsaseadus seda defineerib. Lamapuidu temaatika on metsaseadusega üldse katmata.

Probleemid

1. Avaliku teenuse pakkumise kompenseerimise võimalused metsaomanikule (rekreatsioon, puhas õhk ja vesi, bioloogilise mitmekesisuse kaitse jms) ei ole piisavalt uuritud ning kompenseeritud.
ELF: tekstist ei olnud antud probleemi olemust absoluutselt avatud. Vastav probleem tuleb eemaldada või tekstis selle sisu lahti kirjutada.

2. Kaitsepiirangud ei ole paiguti optimaalsed (erinõudlusega liikide küsimus ning metsa majandamine maastikuilme ja piiranguvööndi elujõulisuse säilitamiseks)
ELF: tekstist ei olnud antud probleemi olemust absoluutselt avatud. Vastav probleem tuleb kas siit eemaldada või tekstis selle sisu lahti kirjutada, sest muidu on võimatu aru saada antud probleemi tõsidusest.

3. Toetusmeetmete ebapiisavus ja erinev (ühtlustamata) rakendamine sarnaste majanduspiirangutega aladel
ELF: tekstist ei olnud antud probleemi olemust absoluutselt avatud. Vastav probleem tuleb kas siit eemaldada või tekstis selle sisu lahti kirjutada.

4. Puudus on pidevalt kaasajastatavast teabest Eesti metsade looduslikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse seisundi ning metsakoosluste esinduslikkuse kohta, ülevaade eramaal asuvate metsade ja jätkuvalt riigi omandis olevate metsade loodusväärtuste kohta (sh ka kaitsealadel)
ELF: jällegi on arusaamatu, et miks nii tugevalt vormistatud probleemi ei ole tekstis tugevalt argumentide ja faktidega toestatud. Hetkel tundub, et iseloomustav tekst ja probleemid on nagu kaks täiesti erinevat juttu, nende omavaheline seos jääb väga hägusaks
5. Kasvukohatüüpide kaitstus ning tüpoloogiline esinduslikkus ning nende vajakud vajavad põhjalikumat määratlemist ning vajakud tuleb realiseerida
ELF: vastav uuring peaks olema valminud 2010 aasta kevade jooksul


ELF lisaks:
1) Vääriselupaikade kaitse praegune kord on ebaefektiivne ja vajab ühtlustamist ülejäänud kaitsemeetmete kompleksis, samuti puuduvad usaldusväärsed andmed vääriselupaikade seisundi ja asukoha kohta.
2) Metsanduse tõttu ohustatud liikide arv onEesti PR kohaselt suurenenud (vastav jutt tuleb ka teksti lisada, aluse selleks annab järgmine uuring
http://www.elfond.ee/et/uudised/26-metsauudis/857--koige-olulisemad-probleemid-eesti-metsade-elurikkuse-kaitsel
3) Puudub terviklik ülevaade erinevates majandatavates metsades rakendatud meetmete efektiivsusest elurikkuse ja metsade seisundi säilitamisel




2.1.4.3. Muld
Mullakaitse seadusandlik olukord Eestis

ELF: antud peatükis tuleks ka mainida olukorda, et metsaseadus loeb mulla kahjustamsieks alles olukorda, kus üle 25% raiealast on rööbastega kahjustatud. LAK peab võtma seisukoha, et see on ilmselgelt ebapiisav selleks, et motiveerida metsafirmasid mullakaitset rohkem silmas pidama. Vastava regulatsiooni muutmiseks on vaja teostada vastav analüüs, nt RMK raiealade põhjal (see on lihtne, kuna RMK kogub ka ise vastavaid andmeid)

2.1.6: Biotehnoloogia
„Põllumajandusliku (nn rohelise) biotehnoloogia vähene finantseeritus Eestis, mis muuhulgas raskendab nt patogeenide ja kahjurite identifitseerimist, seiret ning uurimist.“

ELF: Leiame, et antud valdkond on oluline, kuid antud lause kontekstis võib seda mõista kui vajadust arendada ja finantseerida ka teisi põllumajandusliku biotehnoloogia valdkondi, mille järele sotsiaalset tellimust ühiskonnas ei ole, pigem suur vastuseis (nt geneetiliselt muundatud taimede loomine). Seega teeme ettepaneku muuta lauset järgmiselt:
"Põllumajandusliku biotehnoloogia valdkonnas vajab suuremat rahastamist patogeenide ja kahjurite identifitseerimine, seire ja uurimine."



2.1.7 Bioloogiline ohutus

GMO
Leiame, et 2.1.7 GMO-de kohta peaks olema välja toodud ka järgmine probleem:
((Nagu marutaudi puhul – ei ole marutaudi vastu vaktsineerimise majanduslikke mõjusid uuritud ... )

GMO-de invasiivsuse ja kohaliku tasandi mõjude (sh keskkonda kaudselt mõjutavate mõjude, nt vastavalt 2008. a detsembri keskkonnaministeeriumite Nõukogus saavutatud kokkuleppele herbitsiidi tootvate GMO-de kaudsete keskkonnamõjude, samuti GM taimede kasvatamise sotsiaalmajanduslike mõjude) hindamiseks puuduvad Eesti keskkonda arvestavad uuringud.

Probleemid
13. GMO teema ülepolitiseeritus, mis võib viia kallutatud otsuste tegemiseni

ELF: Jätta välja punkt 13, kuna ei ole otseselt mõistetav, mis sellega mõeldakse, samuti ei ole GMO teema rohkem “ülepolitiseeritud” kui nt metsanduse valdkond vm valdkond.

2.1.8. Taastuvenergia
ELF: siia tuleks lisada, et kaitsealade piiranguvööndites on raiejäätmete kogumine reguleerimata ja see võib tulevikus tuua kaasa konflikte metsamajandajatega

2.5.3. Majanduslikud meetmed
Samuti on olemas erinevad toetusskeemid ohustatud tõugu põllumajandusloomade ning kohalikku sorti taimede kasvatamiseks.

ELF: Jätta lausest välja sõna “erinevad”, kuna sisuliselt on loomadele ainult üks MAKi alammeede, millega toetatakse ohustatud tõugude kasvatamist ning teine alammeede, millega toetatakse kohalikku sorti (praegu ainult Sangaste rukki kasvatamist).

Sõnastada: Samuti on olemas toetusskeem(id) ohustatud tõugu põllumajandusloomade ning kohalikku sorti taimede kasvatamiseks



2.5.6. Looduskaitse praktiline korraldamine

Lisaks looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele aladele kuuluvad looduse kaitseks loodud alade hulka metsaseaduse alusel moodustatud vääriselupaigad. Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja. Erametsas olevate vääriselupaikade kaitseks saab metsaomanik sõlmida lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks tähtajaga 20 aastat. Vastutasuks kompenseerib riik omanikule saamatajääva tulu.

ELF: jällegi pole ka siin välja toodud VEP kaitsega seonduvaid probleeme, vastavad probleemid on selgelt ära toodud KIK finantseeritud uuringu VEP kaitset puudutavas peatükis.
http://www.elfond.ee/et/uudised/26-metsauudis/857--koige-olulisemad-probleemid-eesti-metsade-elurikkuse-kaitsel


Probleemid
ELF:
1) puudub seadulik aluse LD elupaikade ja vääriselupaiga tunnustega metsaosades vahekasutusraiete keelamiseks.

3. Strateegilised eesmärgid, elluviimise perioodil taotletav mõju, meetmed eesmärkide saavutamiseks ja tulemuslikkuse hindamine

3.1.3. Maavarade säästlik kasutamine

Meede 1
Metsakoosluste soodsa seisundi tagamine vastavalt MAK 2010le (vähemalt 10%)

Tegevussuund 1
Tagada metsade tüpoloogiliselt esinduslik kaitse
ELF: tuleks öelda, et rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiliselt esindulik kaitse
Tegevussuund 2
Metsakaitsega seotud uuringud
ELF: metsakaitse on metsanduslik termin eelkõige puidukahjustuste vältimiseks, antud kontekstis soovitaks pigem järgmist sõnastust
„Metsade majandamise ja elurikkuse seisundi vaheliste seoste ning elurikkuse säilimist soodustavate meetmete selgitamisele suunatud uuringud
Meede 2
ELF: ´Tegevussuund 4
„ Majandusmetsas rakendavate elurikkuse kaitsemeetmete üle vaatamine ja täiendamine



3.1.5.2. Põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss

Eesmärk
Tõugude ja sortide geneetilise mitmekesisuse säilitamine

Meede
Kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse seostamine ja säilitamine järeltulevatele põlvedele.

Tegevussuund
Põllumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse, selle seisundi ning muutuste süstemaatiline jäädvustamine.


ELF: Sõnastada tegevussuund järgmiselt:
Kohalike kultuurtaimede sortide ja koduloomatõugude osas nende arvelevõtmine ja andmepankade hoidmine võimalikult kõikide sortide ja tõugude kohta. Põllumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse süstemaatiline jäädvustamine, seisundi ning muutuste jälgimine, ning tegevuste rakendamine geneetilise mitmekesisuse säilimiseks ka tulevikus.




3.1.6. ja 3.1.7. Biotehnoloogia ja bioloogiline ohutus

Eesmärk
Toetada biotehnoloogia arengut ning tagada bioloogiline ohutus

Meede 1
Arendada biotehnoloogilist teadus- ja äritegevust, sh. looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks

Tegevussuund 1
Teadus- ja äritegevuse rahastamine



ELF: Eemaldada meetmest ja tegevussuundadest “äritegevus”, kuna LAKi eesmärk ei saa olla kellegi/ ühe kitsa valdkonna äritegevuse soodustamine. Ka üheski teises LAKis käsitletud valdkonnas ei nähta ette äritegevuse soodustamist, st pole meie arvates õigustatud ka biotehnoloogialase äritegevusele eeliste loomine LAKis. LAKis võiks ette näha vaid majandus-ja äritegevusega loodusele tekitatud kahju heastamise võimalused ja meetmed.


Keskkonda viidavate GMO-de mõjude ja leviku põhjalik seire



Tegevussuund 2
GMOdega seotud tegevused

Meede 3
Kontroll, järelevalve

Tegevussuund 1
Kontrolli ja järelevalve tõhustamine

ELF: Antud tegevussuund on oluline, ent leiame, et kuna areng seire ja järelvalve valdkonnas on olnud puudulik ning ei ole ka ette näha, et see muutuks lähima aja jooksul, peaks ökosüsteemide kaitsmiseks kuni kõrgekvaliteetsete seiremehhanismide väljaarendamise ja reaalse rakendamiseni moodustama vähemalt looduskaitse- ja hoiualade territooriumil ning nende ümbruses15-30-kilomeetrsed puhvertsoonid, kus ei tohiks GMO-de kasvatamine toimuda. Ennetavaid meetmeid on rakendanud teisedki liikmesriigid, keelates kas konkreetse GMO kasvatamise terves riigis või konkreetse või kõigi GMO-de kasvatamise teatud alal, samuti on Euroopa Komisjoni poolt olemas valmisolek lubada selliste meetmete rakendamist liikmesriigi tasandil.


3.1.8. Taastuvenergia

Meede 3
Minimeerida tuuleenergeetika arenguga kaasnev keskkonnamõju.

Tegevussuund 1
Tingimuste ja piirangute väljatöötamine tuuleparkide rajamiseks merealadel ja lindude aktiivsetes rändekoridorides.

ELF: Tuuleparkide rajamisel tuleb arvestada ka mõjuga nahkhiirtele. Seega lisada lausesse … ja nahkhiirte rändeteedel.

Detailne vaade Detailne vaade
18.06.2010 | 17:05 | Kaia Lepik
Lisada tuleks osa mis kindlustaks keskonnamõju hindamisel keskkonna mõistmise nn laias mõttes nii nagu ta on “Keskkonnamõju hindamise ja keskonnajuhtimise seaduses” ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv –is . “ .... on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale “ .
Sellest tulenevalt peaks mingi saastava objekti keskonnamõju hindamise programm sisaldama kohustusliku osana hinnangut ümbritsevate elanike elutingimuste halvenemisele ja nende kinnisvarade väärtuse vähenemisele.
Konkreetsemalt pean silmas maa tingimustes kolhooside poolt juhuslikult paigutatud seafarme, millede puhul seni välistatakse farmi sulgemise alternatiiv juba keskonnamõju hindamise programmis, rääkimata mingist majandusliku mõju hindamisest kinnisvarale (eluase). Arvan et üle Eesti on selline kinnisvara väärtuse vähenemine väga märkimisväärne majanduslik kahju nende objektide naabritele , lisaks elanike altenatiivettevõtmised (puhtad) on ajalooliseks perioodiks välistatud. Näiteks välistab suurem seafarm turismitalu loomise , alla valitsevat tuule suunda mitmete kilomeetrite ulatuses. Keskonnakaitse peaks olema üles ehitatud inimese kaitsele kõigepealt. Ja ühtede saastavate ettevõtmiste majanduslikku kasu tuleks kindlasti võrrelda teiste maj. subjektide majandusliku kahjuga . Senine praktika seda kahjuks ei näita olen ise laiendamiskavadega seafarmi naaber ja KMH programmi arutamine näitas et naaberkinnistute elanike arvamust praktiliselt ei võeta kuulda , hiljem tuvudes internetis KMH aruannetega selgus et see on peaaegu kõikjal nii – see on ka käesoleva ettepaneku põhjuseks. Minna tulevikku häirivate mõjudega ettevõtmistele eeliste loomisega ei ole ilmselt perspektiivikas.
Detailne vaade Detailne vaade
18.06.2010 | 17:18 | Vello Zupsmann

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale