Kolmapäev, 21. november 2018
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Lõimumisvaldkonna arengukava „ Lõimuv Eesti 2020“ koostamise ettepanek
  Kultuuriministeerium
kestvus: 28.08 2012 kuni 14.09 2012

Terje Viertek
e-mail: terje.viertek@kul.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Avaliku konsulteerimise eesmärgiks on avaliku arutelu algatamine lõimumisvaldkonna arengukava „ Lõimuv Eesti 2020“ koostamise ettepaneku osas.
Uue arengukava koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et praegu kehtiva arengukava „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ tegevused lõppevad järgmisel aastal ning 2011. aastal valminud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring kirjeldas ühiskonnas lahendust vajavaid probleeme. Seega on vaja kokku leppida jätkutegevused, prioriteedid ja vahendid. Arengukava eesmärk on sidus ühiskond, mis toetab Eesti arengut ja mille üldistatud näitajaks on ühiskonna kasvanud tolerantsus erinevuste suhtes, immigranttaustaga elanike elukvaliteet Eestis (sh eesti keele oskus, aktiivsus ühiskonnas, tööhõives, elukestvas õppes ning kodanikuidentiteet) ja ühiskonna sidusus. Uue arengukava meetmeid iseloomustab senisest paindlikum ja sihtrühma vajadustest lähtuv lõimumispoliitika, mis arvestab lõimklastritel põhinevate sihtrühmade vajadusi ning võimalusi. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on tutvustada Kultuuriministereiumi ja lõimumiskava juhtrühma poolt koostatud lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ koostamise ettepanekut avalikkusele ning saada ettepanekuid ja tagasisidet arengukava koostamise ettepanekus toodud teemadele. Täpsemalt on avaliku konsultatsiooni kaudu soov saada tagasisidet järgnevatele küsimustele: 1. Arengukava ettepanekus on toodud 4 olulisemat lahendust vajavat probleemide ringi. Milliseid aspekte peaks nende probleemide puhul veel arvestama? 2. Kuidas tõsta sisserännanute motivatsiooni ja vastutust Eesti ühiskonda lõimumiseks, eelkõige keeleoskuse omandamisel? Kas Eesti peaks kaaluma mitmete riikide eeskujul nn integratsioonilepingute süsteemi, millega kehtestatakse riigi poolt vahendite eraldamisel sisserännanutele tähtajad ja kohustused nt keeleeksami sooritamisel. 3. Milline roll, vastutus ja tegevused peaksid lõimumisprotsessis olema era- ja kolmanda sektori kanda? 4. Milline võiks olla ühendav idee, mis toetaks ühiskonna sidusust? 5. Millised on teie ettepanekud strateegia koostamise ja partnerite kaasamise asjus? Teie tagasisidet ja ettepanekuid ootame 14. septembriks 2012. Arengukava koostamise ettepaneku mitteametlikud tõlked vene ja inglise keeles leiab kultuuriministeeriumi kodulehelt http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x1424
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Lp. Kultuuriministeerium,

Balti Uuringute Instituut (IBS) esitab omapoolsed ettepanekud Narva venekeelsete noorte kaasamise ja osaluse suurendamiseks läbi sihitud lõimumistegevuste. Ettepanekud baseeruvad IBS poolt 2012.a. aprillis läbi viidud küsitlusel ja kohtumistel Narva gümnasistidega.

Lugupidamisega,
Kristina Kallas

Poliitikasoovitused lõimumistegevuste arendamiseks eesmärgiga suurendada Narva noorte ühiskondlikku aktiivsust riiklikul ja kohalikul tasandil

Eesti lõimumiskava 2008-2013 üheks aluspõhimõtteks on kõigi elanike kaasamine ühiskonna arendamisse, kuna edukas lõimumine eeldab, et igal Eesti püsielanikul on võimalus aktiivselt osaleda demokraatliku ühiskonna arendamises ühiskonnaelu kõikidel tasemetel. Aktiivne osalemine nii riiklikul kui kogukonna tasandil muuhulgas eeldab suurenenud kodanikuaktiivsust samas kui vähene kodanikuaktiivsus, mis on seni olnud probleemiks nii eest- kui venekeelsete elanikegruppide hulgas, kasvatab isoleeritust ja nõrgendab kuuluvuse ja turvatunnet. Eesti lõimumispoliitika üheks põhimõtteks on ka piirkondlikest iseärasustest või sotsiaalsest eemaldumisest tingitud rahvusliku ja kultuurilise kapseldumise vältimine. Narva linn oma geograafilisest ja keelelisest eraldatusest tingitud probleemide tõttu peab kujunema Eesti lõimumispoliitika üheks fookuskohaks. Lõimumisprobleemide seas on eriti oluline just pealekasvava Narva noorte põlvkonna kapseldumise vältimine. Narva noorte kodanikuaktiivsus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil vähendab isoleeritust, suurendab lõimitust ning ühiskondlikku sotsiaalset sidusust ja see omakorda tugevdab demokraatliku süsteemi.
Senises lõimumispoliitikas on venekeelsete noorte kaasatuse suurendamiseks keskendutud peamiselt kahele tegevusele – esiteks eesti keele õpetamisele ja teiseks kultuuride erinevuste ja mitmekultuurilisuse mõiste teadlikkuse tõstmisele ja sallivuse suurendamisele nii eest- kui venekeelsete noorte hulgas. Lisaks on väikeses mahus tõlgitud ka noorsootöö materjale vene keelde ja finantseeritud projekte, mis tutvustavad Eesti ajalugu ja kultuuri. Peaaegu täielikult aga puuduvad rakendusplaanidest tegevused, mis arendaksid noorte teadmisi demokraatiast, põhiõigustest ja ühiskondlikust ning poliitilisest osalemisest. Tegemist on aga teadmiste ja teadlikkusega, mis on vajalik demokraatlikus süsteemis aktiivseks ja osalevaks kodanikuks kujunemisel. Ida-Virumaa ja eelkõige just Narva venekeelsete noorte isoleerituse vähendamiseks ei ole aga suunitletult kujundatud ühtegi rakendusmeedet.
Käesolevad poliitikasoovitused keskenduvad Narva noorte teadmiste ja teadlikkuse suurendamisele ning kodanikuaktiivsuse arendamisele läbi riikliku lõimumispoliitika ja ka kohaliku võimu tegevuste. Poliitikasoovitused põhinevad Narva gümnasistide hulgas läbiviidud küsitlusel (aprill 2012) ja Narva noorte kodanikepaneeli kohtumistel (mai 2012).

Poliitikasoovitused riikliku lõimumispoliitika meetmete arendamiseks:
- Toetada meetmeid (projekte), mis parandavad Narva noorte teadlikkust poliitikast, poliitilisest ja ühiskondlikust osalusest ning kaasamise vormidest. Näitena noored tulid kodanikepaneeli arutelul välja ideega poliitikaklubi loomiseks Narvas.
- Arendada Narva noorteorganisatsioonide koostööd teiste Eesti piirkondade noorteorganisatsioonidega ja kodanikeühendustega eesmärgiga suurendada Narva organisatsioonide tegevussuutlikkust ja oskusi. Näitena noored tulid kodanikepaneeli arutelul välja ideega luua Narva MTÜdele mentorite programm, mille kaudu tugevad kodanikeühendused Eesti teistest piirkondadest hakkaksid Narva organisatsioonidele mentoriteks. Narva organisatsioonide suutlikkuse kasvu ja koostööd teiste Eesti piirkondade organisatsioonidega saab arendada ka läbi projektikonkurside kus on toetuse saamisel tingimuseks Narva partnerorganisatsiooni kaasamine.
- Luua senisest rohkem võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks ka venekeelsetele noortele Ida-Virumaal ja Narvas ning toetada tegevusi, mis teavitavad ja propageerivad vabatahtlikku tegevust Ida-Virumaa venekeelsete noorte hulgas. Oluline on toetada vabatahtliku tegevust poliitikas, sh riigi- või linnavõimu teostamises (mitte üksnes parteilises tegevuses), mis suurendaks noorte osalemist poliitikate kujundamises ja teadmisi ning teadlikkust poliitilisest osalusest.
- Suuremat tähelepanu on vaja pöörata põhiõiguste õpetamisele nii õppekava alusel koolides kui ka mitteformaalse hariduse tegevuste raames. Teadlikkus põhiõigustest on kodanikuaktiivsuse üks oluline alustala.

Detailne vaade Detailne vaade
10.09.2012 | 09:39 | Kristina Kallas
Eesti rahvusriigi ja eesti rahvuse ning kultuuri jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleks taaskehtestada põliskultuurilisi eripärasid arvestav maakondlik administratiivjaotus. Sellega kaasneksid paikkonniti soodsad tingimused erineva kultuuritaustaga rahvuste lõimumisele. Tänaseks kujunenud oludes on Eestimaal 5 …6 küllaltki erineva meelelaadi ja pärandkultuuriga regiooni – maakonda. Küllaltki ühtne mentaliteet valitseb saarte-maadel ja Läänemaal (Lääne- ja Saarte maakond). Sarnane on olukord Setumaa, suure osa Põlva rajooni, Võrumaa ja ka osaliselt Valgamaa regioonis (suur Võrumaa). Jne… Sellega peatuks ääremaastumine ja paraneks regionaalse arengu olud.
Kogu lõimumise protsessile mõjuks soodsalt ühtse Virumaa taastamine. Sealse valdavalt venemeelse rahvastikuga erirajooni likvideerimine hajutaks Suur-Vene Impeeriumi taastamise nimel tegutsevate jõudude mõju ja soodustaks elanikkonna lõimumist kohaliku eestlaskonnaga.
Lõimumisele mõjuks positiivselt ka kohalike valimiste korra osaline muutmine sarnaseks Riigikogu valimistega, kus valimisõigus on ainult Eesti Vabariigi kodanikel. Sellega väheneks eestivaenulike venemeelsete aktivistide võimalused pääseda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Omavalitsuste tasandilt lähtuva Vene Mõju piiramine aitaks oluliselt kaasa ühtse Eesti kodanikkonna kujunemisele.

Detailne vaade Detailne vaade
12.09.2012 | 09:13 | Rein Ets
Lp. Kultuuriministeerium

Hindame kõrgelt Kultuuriministeeriumi avatust ja valmisolekut kaasata valitsusväliseid partnereid lõimumispoliitika 2014-2020 aastate prioriteetide seadmisesse ning jätkutegevuste väljatöötamisse. Käesolevaga esitame Poliitikauuringute Keskuse Praxise ja Balti Uuringute Instituudi nimel tagasiside „Lõimiv Eesti 2020“ koostamise ettepanekule.

Parimate soovidega
Maiu Uus
Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik
Kristina Kallas
Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige


1. Arengukava ettepanekus on toodud 4 olulisemat lahendust vajavat probleemide ringi. Milliseid aspekte peaks nende probleemide puhul veel arvestama?
On positiivne, et järgmise perioodi riiklik arengukava on plaanis koostada võttes aluseks varasemates uuringutes sõnastatud probleemid. Selline lähenemine on vajalik alguspunkt sobivate lahenduste leidmiseks, meetmete ja tegevuste väljatöötamiseks.
Oleme nõus erilise rõhuasetusega eesti keele kui riigikeele oskuse jätkuvale parandamisele vähemuskeeli rääkivate inimeste hulgas. Varasemad uuringud on näidanud, et puudulik riigikeele oskus on peamiseks takistuseks lõimumisel haridussüsteemis, tööturul, ühise meediavälja arendamisel kui ka kodanikuühiskonna edendamisel. On tervitatav, et riigikeele oskust nähakse pigem lõimumise vahendina ja mitte lõimumisprotsessi lõpptulemusena. Riigikeele oskuse kasvatamine vähemuskeeli rääkivate inimeste suhtes on oluline nii aktiivseks osaluseks ühiskondlikus elus kui ka tööturule integreerumisel ja poliitilise õiguste (kodakondsuse) omandamisel.
Samuti leiame, et varasemate uuringute ja riiklike poliitiliste prioriteete silmas pidades on ülioluline keskenduda pidurdunud naturalisatsiooniprotsessile.
Samas, EIM 2011 rõhutab eriti tugevalt just venekeelsete noorte tõrjutuse ja võõrandumise probleeme. See sihtrühm ei ole aga arengukava eelnõus eraldi tähelepanu pälvinud. Peame noore põlvkonna võõrandumisilminguid väga oluliseks ohuks Eesti ühiskonna sidususele ja riigi julgeolekule, mistõttu tuleb sellele sihtrühmale pöörata lõimumispoliitikas eritähelepanu.
Lisaks, arengukava eelnõus on mitme lahendamist vajava teema sisse ära kadunud eesmärk püüelda võrdse kohtlemise suunas ja kasvatada sallivust. Peame oluliseks, et sallimatuse, diskrimineerimise ja tõrjutuse tunde vähendamine oleks võetud ka lõimumispoliitka fookusesse. Selle teemaderingiga seostub ka ühiste väärtushinnangute kujundamine läbi vastastikuse usalduse, turvatunde ja mõistmise toetamise.
Ülalpool esitatud arutelust lähtuvalt teeksime omaltpoolt ettepaneku eristada lõimumispoliitikas järgmisi probleemseid valdkondi:
1. Ebapiisavast riigikeele oskusest tulenev tõrjutus haridussüsteemis, tööturul ja ühiskondlikus osaluses
2. Pidurdunud naturalisatsiooniprotsess
3. Noorema põlvkonna muukeelsete noorte võõrandumine ja tõrjutuse tunnetamine
4. Sallimatusest, diskrimineerimisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tingitud ühiskonna sidususe probleemid
Selle osas, kuidas arengukava ettepanekus iga probleemiringi all esile tõstetud teemad meie poolt pakutud nelja valdkonnaga siduda, loodame omalt poolt esitada konkreetsemaid ettepanekuid ja soovitusi arengukava koostamise edasises protsessis.

2. Kuidas tõsta sisserännanute motivatsiooni ja vastutust Eesti ühiskonda lõimumiseks, eelkõige keeleoskuse omandamisel? Kas Eesti peaks kaaluma mitmete riikide eeskujul nn integratsioonilepingute süsteemi, millega kehtestatakse riigi poolt vahendite eraldamisel sisserännanutele tähtajad ja kohustused nt keeleeksami sooritamisel.
Võttes aluseks teiste riikide positiivse kogemuse ühelt poolt kohaliku omavalitsuse kaasamisest lõimumisportsesside juhtijana kui ka teiselt poolt integratsioonilepingute sõlmimise ja pühendumuse saavutamise sisserännanutega, toetame sarnase skeemi väljatöötamist Eestis. Integratsioonilepingute tingimuste täitmine tuleks siduda sotsiaaltoetuste saamisega nagu näiteks toimetulekutoetus.
Selle süsteemi väljatöötamine eeldab aga mitme tugistruktuuri olemasolu nagu näiteks piisav arv piirkondades eesti keele õppe pakkujaid (nii vene, inglise kui prantsuse keele baasil). Toetame tugevalt selle suutlikkuse väljaarendamist, kuna riigikeele ebapiisav oskus nii vanade kui ka uute sisserännanute puhul on üheks peamiseks tõrjutuse põhjuseks.

3. Milline roll, vastutus ja tegevused peaksid lõimumisprotsessis olema era- ja kolmanda sektori kanda?
Seni on ettevõtted ja vabaühendused olnud olulisel määral arengukava rakendajate lepingulised partnerid ehk erinevate programmide all tegevuste elluviimisega olnud esmaseks lüliks arengukava ja tema sihtrühmade vahel. Näeme, et see roll jätkub ka tulevikus. On aga tähelepanuväärne ja tervitatav, et Kultuuriministeerium on tõstatanud küsimuse era- ja kolmanda sektori rollist, vastutusest ja tegevustest lõimumisprotsessis. See viitab valmisolekule ja huvile leida ja kaasata valitsussektori väliseid strateegilisi partnereid ühiskonna sidususe suurendamisse, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamisse ühiskonnaellu.
Erasektor pakub suuresti seda keskkonda, kus kujunevad töötingimused ja tööelu ning kus toimub ka diferentseerimine rahvuse/ keeleoskuse alusel. Üks oluline tegur selle keskkonna toimimisel on keeleoskus – Eesti Integratsioonimonitooring 2012 (EIM2012) näitas, et tööandjad peavad seda oluliseks teguriks tööle kandideerimisel. Üks spetsiifiline valdkond, millele monitooringus tähelepanu juhtisime, oli vajadus pöörata senisest enam tähelepanu kõrgtasemel keeleoskuse omandamise koolitusvõimalustele, koolituse kvaliteedile. Selle järele on vajadus nii era- kui avalikus sektoris ja on hea meel tõdeda, et Lõimiv Eesti 2020 on seda teemat ka puudutanud. Teine laiem teemade ring, mis seostub erasektoriga on täiend- ja ümberõpe. EIM2012 näitas, et muu emakeelega vastajad osalevad koolitusel märksa harvem kui eesti emakeelega inimesed. Kuigi ühest küljest on probleemiks motivatsiooni küsimused ja suhtumine õppimisse täiskasvanuna, siis teiselt poolt on probleemid ka institutsionaalsed, sh keelekoolituste kättesaadavus, rahalised võimalused koolitustel osalemiseks jms. Erasektori kaudu kipub koolitusele juurdepääs olema kõrgemal ametialasel positsioonil olevatel inimestel ning vähem madalama oskuste tasemega inimestel. Rahvusvähemuste täiend- ja ümberõppe võimalustele ei ole uus arengukava samas üldse keskendunud.
Seega näeme, et erasektori roll uues arengukavas on osaleda töövaldkonna arengute planeerimisel, seadusandluse uuendamises ja tegevusprogrammide väljatöötamises, olla partner arengukava rakendavatele asutustele. Eriti oluline on era- ja avaliku sektori koostöö täiend- ja ümberõppe koolitusvõimaluste pakkumisel.
On positiivne, et arengukava ettepanekus on esile tõstetud probleemina Eesti muukeelse elanikkonna vähest aktiivsust kodanikuühiskonnas osalemisel. Kodanikuühendused on lõimumispoliitika meetmete üheks sihtgrupiks, kuid senisest enam võiks neil olla sidusrühma roll. Kodanikuühiskonna mitmekesisus, tegevuse paindlikkus ja missioonitugevus on hea keskkond leidmaks vajalikke lahendusi erinevate lõimiklastrite kaasamiseks ühiskonnaellu ja erinevatele vajadustele vastamiseks. Kodanikuühendused sobivad nii venekeelse eesti patrioodi kui eesti keelt oskava, kuid võõrandunud noore kaasamiseks.
Edaspidi näeme aktiivsemat rolli lõimumispoliitikas eestikeelsetel katusorganisatsioonidel ja liitudel, kuna nende suurus, üle-eestiline tegevusulatus ja kogemused võimaldavad kaasata muukeelset elanikkonda huvi- ja valdkonnapõhiselt (mitte rahvuskultuuripõhiselt) toimivasse vabakonda. Kodanikuühendused on olulised partnerid vabahariduslike meetodite ja meetmete väljatöötamisel ja sihtrühmale pakkumisel, eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas.

4. Milline võiks olla ühendav idee, mis toetaks ühiskonna sidusust?
Ka eelmise riikliku arengukava koostamise käigus räägiti sellest, et lõimumine on kahepoolne protsess, mis vajab teineteisele lähenemist nii ühiskonna enamusrahvuse grupilt kui vähemusrahvustelt. Silla ehitamine toimub mõlemal pool kallast kuni erinevad pooled keskel kohtuvad. On igati tervitatav, et Lõimiv Eesti 2020 on sama põhimõtet rõhutanud.
Lisaks ei tasu unustada, et Eesti ühiskonnas on välja kujunenud rida väärtusi, mida toetavad nii eesti- kui ka vähemuskeeli rääkivad kodanikud. Näiteks Eesti e-riigi imago, ka Eesti uuendusmeelsus ja edumeelsus.

5. Millised on teie ettepanekud strateegia koostamise ja partnerite kaasamise asjus?
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed on välja kuulutanud projektikonkursid uuringute ja arutelude läbiviimiseks, mis annavad sisendit uue riikliku arengukava koostamisse. Peale konkursivõitjate valjaselgitamist on oktoobrist-novembrist algamas näiteks uuring võrdse kohtlemise edendamise tegevuste ja seadusest teadlikkuse hindamiseks, uuring Euroopa kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega Eesti elanike sotsiaalsete gruppide vajaduste ja võimaluste selgitamiseks, EKRK-dele suunatud lõimumist käsitlevad arutelud. Iga projekti tulemuseks on muuhulgas konkreetsed soovitused tegevusteks perioodil 2014-2020. Soovime pöörata Kultuuriministeeriumi tähelepanu sellele, et nende projektide esialgsed tulemused valmivad juuniks 2013.
Ettepanekus on välja toodud arengukava koostamise etapid. Kuna arengukava koostamise tegevused käivituvad juba novembris 2012 ja maikuus 2013 toimub planeeritud arengukava ja rakendusplaani kooskõlastamine ministeeriumidega. Meie hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas on planeeritud arengukava ja rakendusplaani koostamise protsessis arvestada ka nendest uuringutest ja aruteludest tulevat sisendit, mis arengukavasse sisendi andmise eesmärgil toimuvad ja alles juuniks 2013 soovitusi esitavad. Teeme ettepaneku arengukava koostamise etapid üle vaadata selliselt, et on võimalik arvestada kõige värskema sisendiga.
Arengukava koostamise ajalised etapid on planeeritud selliselt, et septembris esitatakse arengukava ja rakendusplaan Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks, Vabariigi Valitsuse korralduse ettepanekus on Kultuuriministeeriumile korraldus esitada arengukava koos rakendusplaaniga Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2013. aasta oktoobriks. Seoses eelnevaga teeme ettepaneku kaaluda võimalust lükata edasi arengukava ja rakendusplaani VV-le esitamise tähtaega 2013.a IV kvartalisse.
Detailne vaade Detailne vaade
13.09.2012 | 19:14 | Maiu Uus
Lp Kultuuriministeerium,

Viimastel aastatel on märgatavalt tõusnud Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute osakaal. Paraku aga ei ole tänaseks riigi poolt rakendatud süsteemseid mehhanisme, mis toetaksid antud isikute integratsiooni Eesti ühiskonda. Tulenevalt on nende integratsioon osutunud vaevaliseks ning isikud on pigem ühiskonnas marginaliseeritud.

Siinkohal sooviksime rõhutada, et antud isikute integratsioon hõlmab lisaks kultuurilistele aspektidele olulisel määral ka sotsiaal-majanduslikke asjaolusid. Võrreldes teiste uusmigrantidega on rahvusvahelise kaitse saanud isikud olnud sunnitud kodumaalt lahkuma, tihti jättes maha dokumendid ja vara, ning kogedes traumeerivaid sündmusi. Puudulikud rahalised võimalused ja sotsiaalsed võrgustikud takistavad neil pärast rahvusvahelise kaitse saamist leida elukoht, töö jms. Dokumentide puudumise tõttu ei suuda nad tõendada oma haridustaset/kompetentse, mis takistab poolelijäänud haridustee jätkamist ja/või töö leidmist.

Rahvusvahelise kaitse saanud isikute jätkusuutlikkusee toetamiseks, ühiskonna iseseisvateks ja ühiskonda panustavateks liikmeteks saamiseltuleks lähtuda antud sihtgrupi erivajadustest. Sotsiaal-majandusliku lõimumise edukusest sõltub ka isiku suhtumine temale kaitset andnud riiki, mõjutades seeläbi ka kultuurilist lõimumist.

Tihti on rahvusvahelise kaitse saamisel isikute esimeseks prioriteediks leida endale sissetuleku allikas, millest tulenevalt ei ole neil tihti võimalik osaleda integratsiooni kursustel, keeleõppes ega muudes integratsiooni toetavates tegevustes. Kuna antud isikud viibivad Eestis enne kaitse saamist (varjupaigamenetluse protsessi vältel), siis oleks oluline, et juba antud faasis suunatakse mõningaid tegevusi/meetmeid isikute esialgseks kohanemiseks ja hilisemaks edukaks integratsiooniks rahvusvahelise kaitse saamisel.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et koostatavas Lõimumiskavas tuuakse esile ka varjupaigataotlejad ja rahvusvahelise kaitse saanud isikud kui eraldiseisvad sihtgrupid ning töötatakse välja nende kohanemist (varjupaigataotlejad) ning integratsiooni (rahvusvahelise kaitse saajad) toetavaid meetmeid.
Antud grupi erivajadusest on oluline, et neid isikuid nähakse eraldiseisva grupina kolmandate riikide kodanike seas ning neile laieneksid täiendavad integratsioonimeetmed.


Detailne vaade Detailne vaade
13.09.2012 | 19:29 | Liis Paloots

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale