Neljapäev, 27. aprill 2017
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Töölepingu seadus
  Sotsiaalministeerium
kestvus: 10.01 2008 kuni 04.02 2008

Kati Tamm
e-mail: kati.tamm@sm.ee
telefon 626 9324
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Töölepingu seaduse eelnõu läbirääkimised lõppesid edukalt

Täna, 23. aprillil lõppesid edukalt sotsiaalpartnerite vahel peetud läbirääkimised töölepingu seaduse eelnõu teemal. Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate esindajad jõudsid eelnõu sisus kokkuleppele.

Sotsiaalministeerium saadab eelnõu kooskõlastusringile järgmise nädala alguses. Eelnõu uues variandis on arvestatud läbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepetega.

Läbirääkimised tööõiguse uuendamise teemadel on kestnud üle aasta, eelnõu teksti on partneritega arutatud alates selle aasta jaanuarist. Eelmisel kohtumisel 9. aprillil saavutati kompromisskokkulepped pea kõigis eelnõu punktides. Tänasel, 23. aprilli kohtumisel arutati lahtiseks jäänud üksikud aga olulisi teemasid.

Konsultatsiooni kokkuvõte:

Täname kõiki arvamuste ja ettepanekute esitajaid!

Vastused osalusveebis tehtud ettepanekutele on lisatud tabelina failide alla (Koondvastus).

Töölepinguseaduse eelnõu reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi suhteid nagu töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, poolte õigused ja kohustused, töö- ja puhkeaeg ning puhkus. Eelnõu läbiv põhimõte on turvaline paindlikkus nii töötajale kui tööandjale. Seda toetavad muudatused sotsiaalkindlustussüsteemis, koolitusvõimaluste ja elukestva õppe toetamises ning Tööturuameti pakutava inimese konkreetsetest vajadustest lähtuva nõustamissüsteemi laienemises.

Kehtiv Eesti Vabariigi töölepingu seadus pärineb 1992. aastast ning vajab oluliselt muutmist ja täiendamist, sest ei vasta enam nüüdisaegse tööturu vajadustele.

Eelnõu on saadetud suurele kooskõlastusringile ja see on kättesaadav ka e-õigusest aadressil: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=206768

Koondülevaate arvamustest ja ettepanekutest anname osalusveebis 4. märtsil.

Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
..........
Detailne vaade Detailne vaade
14.01.2008 | 11:03 | Andreas Annama
Töölepingu seaduse eelnõu ütleb: § 1. Tööaja lühendamine Töötajal on õigus nõuda tööaja lühendamist kolme tunni võrra uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval. Selline sõnastus on selgelt töötaja jaoks kehv. Kuna siit saab välja lugeda, et töötajal on küll „õigus nõuda” tööpäeva lühendamist, kuid tööandjal ei ole kohustust seda võimaldada. Las nõuab kui soovib, keegi ju ei kohusta. Nii hakatakse seda punkti töötajatele kahjulikult tõlgendama. Kehtiv töö- ja puhkeaja seadus ütleb paremini (kindlas kõneviisis): § 25. Tööpäeva lühendamine rahvuspühale ja riigipühale eelneval päeval Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Lugupidamisega
Detailne vaade Detailne vaade
14.01.2008 | 15:31 | Kati Koppel
http://www.perekool.ee/maarja/index.php?id=36679&class=forum_schnell&action=view_post&post=2964805 lugege ise ja tehke omad arvamused! see seadus on täielik rahva mõnitamine!
Detailne vaade Detailne vaade
15.01.2008 | 23:38 | karen soosaar
Mitte ei usu seaduseandjate väidet, et orjapidamine konkurentsivõimeline =majandusele kasulik) on. Ajalugu räägib teist keelt. Selle nn. "Töölepingu seaduse" lisana tuleb ju ka "pärisorjuse seadus" vastu võtta, vastasel juhul lähevad viimasedki töölised ära. Unistus odava hiina töölise sissetoomisest on aga ainult lollide lohutus - ka hiina tööline saab aru, et kui juba tulla, siis mitte eestisse, vaid mõnda teise EL riiki, kus normaalne palk ja normaalne suhtumine töötegijasse. Majanduse parandamiseka pakun välja teisi lahendusi: 1. Segastel aegadel segastel asjaoludel ("tänu" ülbusele-kriminaalsusele) raha juurde pääsenud vähese ajumahuga ettevõtjad peavadki pankrotti minema. Kui normaalsetes oludes konkurentsivõimetud. Õige oleks sellist protsessi kiirendada, mitte pidurdada. Sellega avab tee normaalsetele ettevõtjatele. 2. Riik peaks aitama ettevõtjatel-tööandjatel vabaneda "parasiitidest". Alates katusepakkujatest ja lõpetades sund-poliitsponsorlusega. Kuigi - meie plutokraatlikus riigis püsivad võimuparteid ainult "tänu" sponsorite rahale. Ehk siis meil on "AS Riigikogu!" Kuni sellest pole üle saadud , puudub normaalne konkurents ja normaalne majandusõhkkond. Paljud eilsed katusepakkujad-kriminaalid on hakanud ennast ettevõtjateks tituleerima. Ka on nende hulgas palju poliitsponsoreid. Samas - kuni sellised on vabaduses ja raha juures, mitte pulkade taga, pole midagi head oodata. Klassikalist äri ajada nad ju ei oska!!! 3. Meeldib see võimuritele või mitte, aga ka meie ettevõtjad-tööandjad peavad hakkama leppima samasuguste kasumimarginaalidega kui nende (analoogses situatsioonis, sama kapitalimahu juures, jne olevad) Lääne ametivennad. Peavad panustama ennekõike ettevõtlusse, mitte lossidesse-limudesse. Oleme üks suur EL. Ja ühes paja servas ei ole võimalik keeta rasvasemat suppi kui ülejäänud pajas.
Detailne vaade Detailne vaade
16.01.2008 | 09:05 | Juhan Jurakas
§21 Oleks vaja ka lähetusest keeldumise õigust üksikvanemale,kui töölepinguga ei ole teisiti kokku lepitud.
Detailne vaade Detailne vaade
16.01.2008 | 10:26 | maimi nukka
Üks lihtsamaid viise näidata asja nõrku külgi on viia asi absurdini. Antud seaduse teksti lugedes järgmine mõttekäik. Muutub valitusus ,võimul Keskerakond, mille peaminister annab suuliselt Sotsiaalministrile täiendavaid tööülesandeid: koristada toad ja pesta kohvi tassid ning vähendada töötasu poole võrra. Normaalne. Kellaga hakkaks sotsiaalminister läbirääkimisi pidama olukorra lahendamiseks. Muidugi kahjuks antud seadus riigiteenistujatele vist ei laiene. Kuidas olete ettekujutanud 15 päevaseid ametialaseid ümberõppeid. Koristaja ümberõppe võimalus -saan aru, aga keskastme juhi või spetsialisti ümberõpe. Enamus teada olevatel õpetel on kestvus kuudes. Pr. M.Maripuu eilse SL Õhtulehe, kus üks olulisemaid argumente uue seaduse teksti loomisele oli see, et see on N Liidu aegne ja vana. Kas kõik vanad asjad ikka on halvad? On olemas majadus mudel: tsentraliseeritud riikliku juhtimisega majandus, samuti omal ajal N Liidus praktiseeritud, mitte segamini ajad kommunismi või muu sellisega. Ideaalis väga hästi toimiv, muuseas hetkel Hiina RV praktiseeritav, küll veidi tänapäevasemas vormis. Kas Hiina majandus areneb halvasti või aeglaselt? Suur hulk hetkel Eesti VR riigiaparaadis töötavaid inimesi olid omal ajal ka N Liidu riigiaparaadis. Said siis edukalt hakkama ja ka nüüd. USA ja Suur Britannia riigi põhiseadused - ei saa ju ütelda, et kõik vana halb on. Üks arenenud riigi tunnuseid on stabiilsus- kuidas selles valguses suudate komenteerida antud seaduse mõju eesti iibele, noortel emadel sisuliselt ei mingeid garantiisid. Viited, et Soomes ja Rootsis on need küsimused kollektiivlepingutega ja ametiühingutega reguleeritud. Kus need Eestis tekkida jõuavad, naabritel on selleks aastakümnete pikkune kogemus ja traditsioon, mida üle öö Eestis ühe seadusega sisse ei juuruta. Uus seadus pidi olema väidetavalt terviklik ja kompaktne - millelele tuginedes seda väidate, kui uus seadus kubiseb viidetest, põhiliselt Võlaõigus seadusele. Samas kehtiv seadus on tervik. Ma ei taha ka väita seda, et kehtiv seadus ideaalne on, seal on hulga kaasajastamist vajavaid punkte, näit: töölise omal soovil lahkumise aeg võiks pikem olla , materjaalse vastutuse osa suurem ja täpsemini kirjeldatud jne. Kuid uus seadus kui selline, kus õigus on ilmselgelt kallutatud tööandja poolele, kus töövõtja sisuliselt vastutab tööandja kõigi otsuste, ka valede majandus otsuste eest, ( Kui tööline on heas usus olnud tööandjale lojaalne, teinud usinalt tööd, miks peab tema vastutama ettevõtte majandus languse eest, mille põhjused on omaniku või tegevjuhi mitte pädevus ja valed otsused? ) ei ole õige. Ning veelkord artikli juurde tulla, julgen väita, et just uus seadus on just töövõtjate kui lammaste aktiivseks pügamiseks, mitte vastupidi. Oliver K
Detailne vaade Detailne vaade
16.01.2008 | 11:39 | Oliver Kikas
Hea,et valitsus võttis,,aja maha".See eelnõu on ju täitsa toores ja nagu praegu räägitaks osalemisest -kaasamisest,siis seda antud eelnõu koostamisel polnud.Rääkimata eetilistest põhitõdedest,mis peaks rakenduma taolise eelnõu kokkupanekul.
Detailne vaade Detailne vaade
16.01.2008 | 18:35 | Aado Kuhlap
Koondamishüvitis on on eriti ääremaadel ja väikelinnades ainus võimalus ellu jääda, kuni jälle uue töökoha leiab. Tallinnas on võibolla see lihtsam, lihtsam ka ümberõppe korras uus töökoht saada, väikelinnas see nii ei ole. Töötuhüvitis on ju ainult 40-50% senisest palgast, elukallidus aga suureneb ja isiklikult arvan, et hinnad tõusevad suuresti ka ettevõtjate ahnusest saada võimalikult suurt kasumit võimalikult väheste vahenditega (kuigi selline ainult kasumile orienteeritus arenenud maailmas on juba minevik). Elan ise sellises väikelinnas, kus on ainsad suuremad tööpakkujad õmblusvabrik, juhtmetehas, puidutöötlemisettevõte. Töö leidmine sõltub meil mitte oskustest ja teadmistest, vaid pigem isiklikest tutvustest. Pole õige panna ettevõtja riski töövõtja õlgadele. Töövõtja annab ju ettevõttes oma tööpanuse ja ei ole vastutav ettevõtte edu või mitte edukuse eest (selle eest vastuatb siiski omanik või juhtkond). Koondamise osas võiks kompromissina olla etteteatamisaeg alates 1-aastase staaźiga töötajatel max 1 kuu ja koondamishüvitis alates 4-aastase staaźiga töötajatel max 4 kuud. Vähema staaźiga töötajatel võib see siis proportsionaalselt olla väiksem.
Detailne vaade Detailne vaade
17.01.2008 | 09:54 | Anneli niinemets
Häbi proua Maripuu,kas niiviisi kindlustate eestirahva tulevikku!!!!!!!!!!!! See on töörahva mõnitamise seadus HÄBI !!!!!
Detailne vaade Detailne vaade
17.01.2008 | 19:25 | Livia Kask
Elu kergemaks see seadus töötajale küll ei tee. Töötaja peab ikka lootma "Tööhõiveameti anarhia" peale. Töötaja saab peale vallandamist mõne päeva eest raha. Seega peab ta OTSEKOHE saama asuda tööle teise tööandja juurde, et maksta toidu, üüri ja liikumise eest. Antud seadus eraldab viletsa töötaja, hea töötajast. Ja vastupidi. Kannatajaks jäävad lapsed. Kuna vanemad otsivad ikka veel tööd. Kõik seadused, mis võetakse vastu peale 2007 aastat- on kannatajaks ikka vaesed lapsed. Kui kirjutatakse seadusesse sisse juba sõna "ALLUMA", siis see tähendab, et peab lõpetama loogilise mõtlemise. Kuid mida kauem "ALLUTAKSE"- seda kiiremini kaotatakse konkurentsivõime 15 päevasel TÖÖHÕIVETURUL. Seega tehakse töölisest juba mõne aja jooksul LETIS müügikõlbmatu LIHAKÄNTSAKA. Mida ei osta enam ükski tööpakkuja, sest TÖÖOTSIJA/TÖÖTAJA säilivusaeg on ületatud. Eesti naised lähevad saksa punase laterna tänavatele ja mehed Prantsusmaale võõrleegionärideks. Lapsed saavad ruttu täiskasvanuks.
Detailne vaade Detailne vaade
17.01.2008 | 19:50 | Marko Silluste
Minagi ei saa nõustuda koondamishüvitistega. Juhul kui vähendatakse koondamishüvitist, tuleb tõsta töötushüvtist. Ja mitte 10 protsendipunkti võrra vaid oluliselt enam. Praeguse kava järgi tahetakse tekitada tööandjatele roosamannalik olukord, kus töötajast saab vabaneda 10-päevase etteteatamisega ning kui siis töötaja Maripuu pakutud 60%-lise töötushüvitisega toime ei tule (ja olgem ausad, kes tulekski? eriti kui see juhtub nii ootamatult ja kiiresti) ja kuna niivõrd kiiresti sobivat tööd ei leita, siis saab järgmine tööandja töötaja endale allapoole arvestust palgaga, kuna töötaja vajab paaniliselt tööd ja pakutav palk oleks ehk töötushüvitisest mõneti suurem. Samas tekib siin rumal olukord ka tööandjale, kuna seesama kiirustades tööletulnu vaatab siiski turul enesele sobivama pakkumise järele ringi ja nii tekib oluline katseajal töötajate voolavus. Kas see aga ettevõtte ärilisi eesmärke kuidagi toetab? Ma kahtlen sügavalt. Sama absurdne on palga vähendamise võimalus, kui tööandjal kehvasti läheb. Reeglina töötaja annab endast maksimumi, tema ei saa mõjutada head või halba tulemust. Kui see on otseselt töötaja võimuses, tuleb kehtestada tulemuspalk. See aga on ju ka täna võimalik. Kui aga tööandja ei saa juhtimisega hakkama, siis on äärmiselt vastutustundetu, kui talle antakse võimalus käsi töötaja rahakotti pista. Ja need ühepoolsed töölepingu tingimuste muutmised.... Siis võiks ju töötaja kah ühepoolselt tingimusi muuta. Heaks asjaks on tööraamatu kadumine. Pooldan igati. Samuti meeldib mulle puhkuse arvutamine tööpäevades, kuigi siin tuleks korralikult lahti kirjutada nende inimeste puhkus, kes töötavad nt 24-tunniste vahetustega. Päris graafikujärgselt siis tööpäevi arvestada ei saa, et 1 vahetus võrdub 1 tööpäev. Sellisel juhul see töötaja suure osa aastast puhkabki. Kuna 24-tunnises vahetuses on sees ka öö, mil võib olla võimalik osaline puhkamine, siis tuleks seda kuidagi diferentseerida. Praegune eelnõu jätab mulje, et temaatika ei ole korralikult läbi mõeldud ning kohe kindlasti ei ole kaasatud erinevaid huvigruppe. Seadus peaks arvestama tööandjate, ametiühingute, personalijuhtide arvamusega. Praegu ei ole arvestatud praktikuid, on vaid tööandjatele soodsa (liiga soodsa) keskkonna loomise kava. Kuna iga ettevõtte suurim vara on tema töötajaskond, siis pakun, et ei maksa tekitada neis ebakindlust. Lõppkokkuvõttes kaotab ka tööandja. Praegusel kujul see eelnõu ei tööta kahjuks kohe kindlasti. Jääb mulje väga ühepoolsest kiirustamisest.
Detailne vaade Detailne vaade
18.01.2008 | 13:44 | Krista Kilter
Väga huvitav seadus. Praktiliselt tähendab see seadus sellist nöökimise võimalust nii ühele kui ka teisele poolele, et mingi aja pärast ei saa kumpki aru oma õigustest, kohustustes ja sellest kes ta firmas üldse on. Imelik, et kirjalik vormistus töölepingule ja töövormi muutmisele võib olla ka suuline? - kaob ju üldse töölepingu mõte ära. Paluks seaduse koostajatel nüüd ise ka see seadus veelkord ja toonitan, et HOOLIKALT läbi lugeda ja läbi mõelda. Ehk saavad ise ka aru mis jamaga nad hakkama püüavad saada. AJUVABA seadus. Parem jäägu nii kuidas on.
Detailne vaade Detailne vaade
19.01.2008 | 18:34 | Joonas Lember
Tundub, et püütakse hävitada seda viimast kaitseriivi töötaja ees. Ka võrdsuse printsiip on väga kahtlane. Samas põikun ühe teise , juba vastuvõetu juurde. Nimelt on Tsiviilkohtumenetluse seadustikus uus institutsioon. Seda küll juba paar aastat. Nimelt: $ 228. Nõustaja. Kas kellelgi on mingit praktikat töötaja huvide kaitsel just selle seadusepügala kolme alajaotuse osas? Kuidas kohtud sellesse üldse suhtuvad ja kas see toimib reaalselt? Kas töötajal on mõistlik võtta NÕUSTAJA ja vältida sellega kalli advokaadi teenusest?
Detailne vaade Detailne vaade
21.01.2008 | 11:45 | Peeter Poljažajev
Tänase SL Õhtulehes ilmunud hr. J. Mäggi artikli taustal sellised tähelepanekud. Artikli autor tõenäoliselt ei ole suure tõenäosusega tutvunud kehtiva tööseadusega. Ei ole ühtegi seadust, milline paneks kedagi sunniviisiliselt tööle võtma ( ennistama Küll ). Reeglina on kehtestatud 4 -kuuline katseaeg, mida tööandja võib ka pikendada, peaks siiski olema piisav, et soovitavast töölisest mingi pilt saada. Kui see nagu artiklis kirjutatakse, laisk, rumal, pikajalgne jne on siiski tööle võetud, on seda teinud tööandja vabal soovil. Nii, et kes siis sellises situatsioonis siiski rumal on ??? Oma tööülesannetega mitte hakkama saavatest kodanike jaoks on ka kehtivas seaduses piisavalt sätteid, et nendest vabaneda. Selleks aga ei pea seadust muutma, vaid piisab selle korralikult läbi töötamisest või konulteerimisest oma ala spetsialistiga. Viited kollektiivlepingu ja A/Ü osakaalu suurendamises - ka kehtiva seadusega on need olemas, kuid vabatahtlikuse alusel. Selline sunniviisiline A/Ü -tesse liitmine ja kollektiiv lepingute peale surumine annab võimaluse vedada paralleele oma aja sund kollektiviseerimisega. Väga "hea "reklaami A/Ü le tegi hr. Taliga, kes keeldub A/Ü majandus olukorda avalikustamast. Läbirääkimiste võimaluste suurenemisest - julgen väita, et kõik ei ole ju head oraatorid, juristid, läbirääkijad, kus juures ei taha ka nendeks saada. Miks peaks kannatama näiteks väga hea keevitaja sellepärast, et ta ei oska hästi läbirääkida? Endale paremaid töötingimusi kaubelda ei takista ka hetkel ükski seadus. Kui selline läbirääkimise vajaduse tingimus aga seduses määratakse, tuleks tagada riigi poolt ka võrdse kohtlemise printsiibi alusel kõigile töölistele tasuta vastavate koolituste saamise võimalus. Suusõnalistest kokkulepetest, VÕS-i alusel on suusõnaline leping samaväärne kirjalikuga, kuid nii kaua, kuni mõlemad osapooled aktsepteerivad seda. Kohtutes on juba hulgaliselt vaidlusi tingitud kirjalike lepingute erinevalt mõistmisest, mis siis saab kui tööandja poolt antud suusõnaline korraldus samavääristatakse kirjaliku lepingu muudatusega? Oliver K
Detailne vaade Detailne vaade
21.01.2008 | 12:40 | Oliver Kikas
Olen 2a. lapse ema. Uut eelnõud lugeda ei jõudnud, aga praeguses seaduses see, mis peaks väikelaste emadele turvatunnet pakkuma, töötab tegelikult selle vastu. 1. kui mul ei ole enne lapse sündi töökohta, ei taha mind keegi lisanduvate sots. kohustuste tõttu tööle võtta 2. kui mul on töökoht, olen sellega tugevalt seotud - ei saa vahetada, sest jälle - keegi ei taha mind tööle võtta. Kui tööandjal on 2 võrdset kandidaati, aga ühega kaasnevad tal kohtustused (nagu praegu alla 3a. lapse emaga) siis võetakse tööle ikkagi 1. ja noor ema jääb tööta. Idee oli hea, aga siiski, sotsiaalhooldus ei ole erafirmade asi! Kui läbi töölepingu seaduse delegeerida ettevõtjatele mõnede gruppide osaline sotsiaalhooldus, püüavad ettevõtjaid selliste inimeste tööle võtmist vältida.
Detailne vaade Detailne vaade
21.01.2008 | 14:30 | Külle Kaseväli
Kui jutt on, et uue seaduse järgi võib koondamishüvitis olla minimaalselt 1 kuu palk, siis teen ettepaneku, et seaduse järgi peab tööandja töötajale 1 kuu enne koondamist koondamisest teavitama. Ma arvan, et see võiks ettevõtetele, kes ei soovi 2 kuu palka koondamistasuks maksta, päris sobiv, kuid töötaja jaoks on see väga oluline järgneva arutelu põhjal. Vaatleme ühte lihtsat tööotsimisprotsessi. Tüüpiliselt otsivad inimesed omale tööd töökuulutuste järgi, viimasel ajal järjest rohkem Internetist, näiteks www.cvonline.ee. Firmad panevad sinna välja, tihtipeale, oma tähtajalised konkursikuulutused ja hakkavad kandidaate intervjuudele kutsuma alles pärast konkursi tähtaja lõppemist. Seega, on päris reaalne, et pärast CV ära saatmist läheb ehk mingi 2 nädalat, enne, kui teada saab, kas intervjuule kutsutakse ja matslikumad firmad ei ütle isegi CV esitanud inimesele ära. Pärast intervjuud läheb töötajale vastuse saatmiseni, kui bürokraatia kiiresti liigub, veel parimal juhul ehk nädal, kuid tõenäoliselt rohkem, sest eri kandidaadid on läbi intervjueerida. See teeb juba kokku ligikaudu terve kuu ja tööandjapoolse värbamisprotsessi kiirus ei sõltu sellest, kui aktiivselt ja tublilt inimene tööd otsib. Isegi kui inimene saadab 20 kohta CV ja saab kõigis kohtades intervjuule ja protsessi lõpus ka kõigist kohtadest tööpakkumise, siis see protsess on tõenäoliselt nii ehk naa pikem kui 1 kuu ning tööotsijal ei jää absoluutselt muud üle kui vastuseid oodata ja sobival ajal intervjuudel käia. Arvan, et koondataval peab olema olukorras, kus tal enne toda koondamise kuupäevani jäävat 1 kuud on kõik puhkuse päevad välja võetud, lubatama ka võtta mingi ports vabu päevi, et ta saaks vajadusel intervjuudel käia, kasvõi intervjueeriva firma poolse tõendi alusel, et inimene ei teinud niisama tööluusi, vaid käis tõesti tööintervjuul. Ühesõnaga, erialaselt sobiva(lugeda: eesti majandusele kasulikuima) töökoha leidmine ei käi vaid 1 kuu jooksul, kuid tolle protsessi käigus võib inimene ka veel vanas töökohas tööl käia. Ma arvan, et ettevõtted, kes soovivad raha kokku hoida, ei tohiks küll sellise kompromissi üle nuriseda, sest neile läheb see maksma vaid mõned lahtilastava töötaja tööpäevad. Minu isiklik arvamus on küll, et koondamishüvitis ei tohiks olla väiksem kui 2 kuu palk, aga kui muud moodi ei saa, siis võiks tolles ebainimlikus seaduses vähemalt niipaljugi töötajale vastu tulla, nagu ma eelnevates lõikudes kirjeldasin. Muideks, arvestades eelpool mainitud värbamisprotsessi aeglust, võiksid sellest seadusest vaimustuses olevad ettevõtjad mõelda, milliseks kujuneb nende endi ettevõtte värbamisprotsess olukorras, kus neile sobiv töötaja võtab vastu mingi suvalise muu töö lihtsalt sellepärast, et tolles teises kohas oli konkursi tähtaeg varajasem ning personalitöötajad peavad ülikiiresti, ilma pikema valimiseta, tööpakkumisi tegema, sest muidu vähegi sobivad inimesed satuvad mujale tööle.
Detailne vaade Detailne vaade
22.01.2008 | 00:09 | Martin Vahi
1 kuu koondamishüvitist ja seda üheselt kõigile ???Seda on ebaõiglaselt vähe!....Kui üle 50a. inimene on saanud alampalga piiril olevat palka ja on töötanud ühe firma heaks lojaalselt näit üle 10a...ning kui teda koondatakse (lühiajalise) etteteatamisega ,saab oma CA 4000.- koondamishüvitist peo peale ja vaata ise kuidas edasi hakkama saad... töötuskindlustushüvitist makstakse 50% palgast ja 101 päeval 40%......töötutoetusele tal õigust poleks...On loomulikult õige,et inimesed peaksid kohe peale töökoha kaotust aktiivselt tööotsinguga tegelema,kuid olgem ausad vanematel (üle 50a)inimestel on raskem uut samaväärset või paremat tööd koheselt leida,- jah antud näite puhul oleks see inimene nõus loomulikult missioonist võibolla uuesti alampalga eest tööd rabama(lihttööd meil jagub),kuid Eestis on õnneks (tööandjatele kahjuks) töötajad on ennast rohkem väärtustama hakanud -Tegelikult on kogu me riik üleval tänu tööliskonnale-austagem siis nende tundeid ja hakakem neid ometi väärtustama ... Minu meelest on väga oluline tegur töötaja koondamise puhul töötaja tööstaaz tööandja juures(tema poolt antud panus firma hüvanguks aastates) ning see peaks olema määravaks rolliks koondamishüvitise pikkuse määramisel..1 kuu staazikatele töötajatele...see ei ole normaalne..Ja see Töötukassa nagunii peaks hakkama lähimal ajal tõsisemalt vaatama üle töötuskindlustusmakse % töövõtjatele..ja suurendama igal juhul töötuskindlustuse hüvitisemäärade % ...
Detailne vaade Detailne vaade
22.01.2008 | 15:49 | Reena Rimmel
Hirm on selle ees, et meie võime veebis oma arvamused igati välja öelda, kuid töölepinguseadus võetakse nagunii sellisena vastu nagu Reformierakond eelnõuna esitas s.t. töötaja õigusi eirates. Nõustun täielikult Eesti Päevalehes avaldatud artiklite autoritega: Kadi Pärnits "Odava töö seadus" 14.01.2008 Heiki Nestor "Uus töölepinguseadus jätab puhkuse ajaks haigeks jäänud rahata" 14.01.2008 Andrus Kivirähk "Tegelased Gori albumist" 19.01.2008 Tairi Rõõm "Odav koondamine pole lahendus" 21.01.2008 23.01.2008
Detailne vaade Detailne vaade
23.01.2008 | 16:17 | Eve Oss
Lugedes tänast s.o. 24.01.08 ajaleht Postimeest ja debatti töölepingu seaduse teemal tahaksin lisada oma arvamuse.Tööandjate keskliidu juhi arvamus Tarmo Kriis leiab, et töötuskindlustuse hüvitised ja tööandja makstavad hüvitused on dubleerivad ega motiveeri uut tööd otsima. See väide on ju jabur. Kui inimene hakkab igakuiselt saama 50% endisest töötasust, tahetakse muuta 60%, see ei taga inimesele endist sissetulekut ja kohe kindlasti otsib ta uut tööd. Iseasi on mis tööd ta eelnevalt teinud on. Mida kõrgemalt haritud, seda raskem on tal leida endale uut vastavat haridust nõudvat tööd. Loomulikult on meil puudu tööjõust, kuid seda peamiselt lihttöö tegijate hulgast, kes teevad kätega tööd. Kuid filoloogid, majandusteaduse lõpetanud, kas peaksid lööma käega ja asuma tööle madalama palga peale ja näiteks mingis tehases detaile kokku panema? Kindlasti on nende õpitud erialal mingi põhjus ja nad soovivad jätkata samal erialal! Samas mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd leida. Lisaks Maret Maripuu arvamus; " Eelnõu näeb ette, et tööandja peab koondamist põhjendama ja ta esimene ülesanne on pakkuda töötajale teist tööd ja uut väljaõpet. Alles siis, kui töötaja seda ei soovi või tööandjal pole võimalik teist tööd pakkuda, jõuame koondamiseni. Tahan lisada, et olen olnud olukorras, kus väidetavalt minu ametikoht koondati, kuna polnud tööd. Paar päeva peale koondamist tuli välja töökuulutus, kus otsiti uut töötajat. Andsin asjale ametliku käigu ja soovisin teada, miks tööandja mulle seda tööd ei pakkunud. Tulemus oli järgmine tööinspektsioon ja maakohus mõistis mind õigeks, kuid ringkonnakohus ja riigikohus leidis, et tööd polekski pidanud pakkuma (seadus ütleb ka praegu selgesõnaliselt, et peaks pakkuma), mina ise oleks pidanud peale antud töökuulutst minema tagasi ja paluma uuesti seda tööd?! Teate kui alandatud ja madala enesehinnaguga on inimesed, keda koondatakse, miks just nemad ja alati on võimalik vabaneda mittevajalikkest inimestest nõndanimetatud "koondamise" märgi all. Ettevõtte oli kasutanud ka eelnevalt nii mõnegi inimese koondamist juristi abiga, tegelikkuses aga töökoht säilis ainult teise nime all, sisuliselt ei muutunud aga midagi!
Detailne vaade Detailne vaade
24.01.2008 | 09:21 | kai kippasto
Kuna proua minister nii kenasti ütles infotunnis, et siin võib ettepanekuid teha, siis minu meelest oleks vaja kaasata hoopis neid tööturule, kes sooviks siseneda, kuid praegustes tingimustes ei saaks- see tähendab nt emad, invaliidid, õpilased, üliõpilased- need kes sooviks töötada osalise tööajaga. Tänapäeval ei soovi tööandjad poole kohaga inimesi võta, kuna sellest on firmale rohkem kahju kui kasu. See sobiks ju just teie 46% väikeettevõtetele. lisaks sooviks mainida, et eestlased pole lambad nagu teie kallis erakonnavenna raasu mainis, seega ma tõesti loodan, et see tööseadus tehakse siiski NÕRGEMA poole, töövõtja kasuks, mitte TUGEVAMA poole tööandja kasuks, kui aga nii siiski tehakse, siis ärge ära unustage, et meie, lambad, rahvas, oleme teie tööandjad, kes teile palka maksavad, aga kui meie enam tööl ei käi makse ei maksa ja hakkama sotstoetustest elama? siis ei saa ka teie endale lubada mitme kordseid keskmisis palku, suuri lisahüvesid ja toetusi. Kogu austuse juures tulevane nn noor spetsialist, kes sellise seaduse juures läheb siis parem Soome, kus "väidetavalt" on sarnane seadus!!!
Detailne vaade Detailne vaade
24.01.2008 | 18:29 | Kadri Luude
debatist hr. Langi üteldus: Riik soovib distanseeruda tööandjate ja töövõtjate vahelistest suhetest. Huvitav miks?? Uue kultuuri ( väidetavalt uue kokkuleppimise kultuuri ) sissejuurutamist seadusandlikul tasemel meenutab taas N Liitu, maisi kasvatus poliitikat. Millega see lõppes on ka kõigile hästi teada. Kultuur, üks kõik milline siis, peaks siiski tekkima seest või alt poolt, mitte käsu liinis ja kui riik distanseerub, kellele siis töövõtja saaks toetud, kui asjast asja ei saa. Kokkulepete sõlmimist ei takista ka siiani ükski seadus, kuid kahjuks praktikuna saan väita, et jätkuvalt on hulgaliselt ettevõtteid ja kodanikke kes neist pahatihti kinni ei taha pidada. Mul on ka üks konkreetne ettepanek, et kui on nii kindel soov eksperimeneerida, siis võiks hoopis alustada riigiteenistujate seaduse ümberkirjutamisest samadel alustel. Ja kui tõesti asi toimima peaks mingi ime abil hakkama, siis saaks kogutud kogemuste najal seda ka laiemates massides edasi rakendada, aga mitte vastupidi.
Detailne vaade Detailne vaade
25.01.2008 | 11:44 | Oliver Kikas
Töölepingu seaduses ettenähtud puhkusetingimuste muutmiseks võrdväärseks avaliku teenistuse seaduses sätestatuga on minu ettepanek teha vähemalt nendes paragrahvides järgmised muudatused: § 55. Eeldatakse, et töötajal on õigus iga-aastasele puhkusele kestusega vähemalt 25 tööpäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 56. Alaealise põhipuhkus Kui töötaja on alaealine, on põhipuhkuse kestus 30 tööpäeva. § 57. Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus Kui töötajale on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel, on põhipuhkuse kestus 30 tööpäeva. Leian, et 5-nädalane puhkus on optimaalne, 4-nädalane liiga lühike.
Detailne vaade Detailne vaade
27.01.2008 | 15:32 | Jaanus Nurmoja
püüdke seal toompeal teha rohkem koostööd ,erinevate koalitsioonide vahel,selle asemel et omavahel pidevalt kaklete,on meil ju ainult üks eesti vabariik.siis õnnestuvad ka seadused hästi ,ilma et neid peaks pidevalt  täiendama ,parandama. ümber tegema                                   praegu jääb küll mulje et toompeal on luik,haug ja vähk,nagu valmis,kes kõik seda ainust eestit mitmeks eri tükiks tahavad rebida.elage ise ja laske meil tavalistel inimestel nn.lammastel ka elada.tehkem siis teistele seda mida tahate et teile tehtaks.sügav lugupidamine teile ja tervist ,tarkust ja jõudu teileseal.soovib kodumemm.
Detailne vaade Detailne vaade
28.01.2008 | 20:41 | ulvi kuldväli
Väikeettevõtjana, millel on vähe töötajaid ning mille tootmiskuludest moodustavad põhiosa tööjõukulud, pooldan töölepingu seaduse eelnõu põhimõtteid, sealhulgas ka suut vastuseisu leidnud koondamise osa. Senine kohustus 8 kuu palga ja asjakohaste maksude tasumiseks töötajatele mingi majandustegevuse lõpetamisel muudab paljud ettevõtted maksujõuetuks ja nagu elu näitab ka töötajad ilma oodatud tasuta kuna riik hüvitab vaid saamata palga. Ka jääb arusaamatuks, millistest allikatest tuleb tasuda peale "poe kinnipanekut" väikelaste emadele, kellele ei ole tööd ja keda ei saa koondada. Teadmata töötukassa võimalusi, teen siiski ettepaneku jätta jõusse eelnõus olev tööandja kohustus max 1 kuu suuruse koondamishüvitise osas ja vajadusel suurendada seda hüvitist töötukassa arvelt ning leida mingi lahendus väikelaste emade toetamiseks, kui ettevõte on sunnitud lõpetama mõnel alal tegevuse. Seoses töölepingu seaduse aruteluga teen ettepaneku ka eelnõu või sellega seonduva täiskasvanute koolituse seadusese muutmiseks selliselt, et õppepuhkuse eest ei tasu tööandja. Ettepaneku ajendiks on: lisanduv tööjõukulu, mis tuleb maksta õppepuhkusel viibivale töötajale ja asjakohasteks maksudeks, lisakulud puuduva töötaja asendamiseks (ületunnid, ajutiste töötajate vormistamine, osutatavate teenuste mahu vähenemine jmt), töötajate ebavõrdne kohtlemine - sisuliselt jagunevad õppimisega kaasnevad kulud ja kohustused mitteõppivatele töötajatele, kuna õppimaasumist ei kooskõlastata tööandjaga ei ole võimalik selliseid kulusid ning töökorralduse muutusi ka kavandada, õpitav eriala ei pruugi olla seotud tööandja majandustegevusega. Samas olen veendunud, et õppimist tuleb igakülgselt toetada, kuid leida selleks teised rahalised allikad.
Detailne vaade Detailne vaade
03.02.2008 | 17:10 | Mart Metstak

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale