Laupäev, 25. veebruar 2017
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Eesti lõimumiskava 2008-2013
Konsulteerija Riigikantselei
kestvus: 01.08 2007 kuni 31.03 2008

Eva-Maria Asari
e-mail: eva-maria.asari@riigikantselei.ee
telefon 6935261
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
“Eesti lõimumiskava 2008–2013” on valdkondlik arengukava, mis sätestab Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed. Vabariigi Valitsus kiitis lõimumiskava heaks 10. aprillil 2008. Lõimumiskava on riikliku programmi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” jätk.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a korraldusega nr 236 anti integratsioonipoliitikaga seotud ülesanded Kultuuriministeeriumile ning lõimumiskava tegevuste koordineerimise ja elluviimise eest vastutajaks määrati kultuuriminister Laine Jänes.

Lõimumiskavaga seotud küsimustes on kontaktisik Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Silver Pramann silver.pramann@kul.ee (tel. 628 2266).

Eesti lõimumiskava 2008 – 2013 

Loe lisa kultuuriministeeirumi kodulehelt

Mis see onω

2007. aastal jõudis lõpule riiklik programm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007“. Järgneva kuue aasta jooksul on riikliku lõimumispoliitika aluseks „Eesti lõimumiskava 2000- 2013.

Lõimumiskava on nii strateegiaks kui tegevuskavaks valitsusasutustele ja teistele institutsioonidele lõimumisvaldkonnas.


Kuidas seda koostatiω

Lõimumiskava koostamisega tehti algust 2005. aasta detsembris kui minister Paul-Eerik Rummo esitas Vabariigi Valitsusele Lõimumiskava koostamise lähteülesande. 2007.a aprillist vastutab valitsuses lõimumisküsimuste ning käesoleva arengukava koostamise lõpuleviimise eest minister Urve Palo.

Uue kava ja selle rakendusplaani väljatöötamisega puutus eri tasandil kokku umbes 100 inimest.
2006. aasta kevadel moodustati Rahvastikuministri Büroo juhtimisel valdkondliku arengukava koostamiseks 25-liikmeline ekspertkomisjon, mis koosnes erinevate integratsioonivaldkondade spetsialistidest, riigikogu liikmetest, tööandjate, töövõtjate, teadusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja etniliste vähemuste esindus-organisatsioonide esindajatest. Komisjoni ülesandeks oli lähteandmete kogumine ja taustauuringute tellimine selgitamaks, milline peaks olema kavandatava lõimumiskava sihtgrupp, põhi- ja alaeesmärgid, realiseerimise printsiibid, elluviimise kava, tulemuslikkuse hindamist võimaldavad kriteeriumid ja elluviimiseks vajalikud vahendid.

Ekspertkomisjoni juurde loodi 7-liikmeline töögrupp. Töögrupp kogus kokku ja töötas läbi ministeeriumite ning nende allasutuste poolt esitatud ettepanekud ning koostas nende põhjal valdkondliku arengukava tööversioonid. Aruteludesse arengukava osa tööversiooni üle kaasati ka venekeelseid eksperte integratsiooni erinevatest valdkondadest.

Alates maist 2007 toetas arengukava koostamist ekspertabiga konsortsium koosseisus Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tartu Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Hill & Knowlton Eesti, Geomedia. Konsortsiumi ülesandeks oli toetada lõimumiskava väljatöötamist uuringute, strateegilise konsultatsiooni, kommunikatisoonikava ning õppereiside läbi. Konsortsiumi tegevust rahastas Euroopa Liit.

Lõimumiskava sihtrühmadel ning sotsiaalpartneritel on olnud võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid lõimumiskava eelnõu täiendamiseks, eesmärgiga saavutada ühiskonnas konsensus arengukava eesmärkide ja tegevuste osas. 25. jaanuaril 2007 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud arengukava eelnõu avalikustati rahvastikuministri büroo kodulehel. 1. augustil 2007 avalikustati riikliku programmi ametlik tööversioon kaasamisveebis www.osale.ee. Lisaks sellele saadeti lõimumiskava eelnõu koos nende tegevusvaldkonnast lähtuvate küsimustikega ülevaatamiseks ligi 1000 sotsiaalpartnerile (sh kohalikud omavalitsused, koolid, ülikoolid, rahvuskultuuriseltsid, noorteühendused, ettevõtlusorganisatsioonid jt).

2007. aasta septembri alguses toimusid Tallinnas ja Jõhvis kolm avalikku integratsiooniteemalist teavitus- ja tagasisideseminari, kus arutati koos sidusrühmade esindajatega lõimumiskava prioriteete. Osalejatel oli võimalus esitada konkreetseid muudatusettepanekuid arengukava tööversiooni. Lisaks on 2007. aasta suvel ja sügisel läbiviidud täiendavatele uuringutele (nii avaliku arvamuse küsitlustele kui ka rühmavestlustele) avaliku arutelu käigus saabunud üle 200 muudatusettepaneku. Kõik kogunenud muudatusettepanekud töötati läbi ministeeriumite esindajate ning ekspertkomisjoni poolt ning need olid oluliseks sisendiks riikliku programmi koostamisele.

Mis on lõimumineω

Lõimumine kujutab endast sõbralikku ja turvalist koosolemist, mis põhineb erinevate ühiskonnagruppide vastastikusel aktsepteerimisel ja lugupidamisel.

Lõimumine leiab aset siis, kui kõigil Eesti elanikel on võrdne huvi, soov ja võimalused panustada riigi arengusse ja osaleda ühiskonnaelus sõltumata rahvusest ning emakeelest.


Millised on lõimumiskava lähtealusedω
Lõimumiskava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
• Euroopa põhiväärtused (demokraatia, õigusriik, rahu, üksikisiku enesemääramise õigus, inimõigused, kultuuriline mitmekesisus)
• Põhiseaduslikud väärtused (eesti keel kui riigikeel ja igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus)
• Võrdsete võimaluste tagamine olenemata rahvusest ja emakeelest
• Rahvuspõhise eraldatuse vältimine
• Riigiidentiteedi tugevdamine


Mis on lõimumise soovitud väljundω

Lõimumiskavas nähakse ette meetmeid ja tegevusi, mida viiakse ellu riiklikul või kohalikul tasandil, kuid samuti kodanikuühiskonna kaudu.

Eesti elanikkonna lõimumine on pikaajaline protsess, mille eesmärgiks on toetada iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, osaledes ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus. Eestis on loodud võimalused kõnelda teisi keeli ja arendada rahvuskultuure.

Lõimumiskava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga:
• eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud;
• kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud;
• määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud;
• valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi ja vastupidi;
• enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda;
• erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud

Millised on lõimumiskava valdkonnadω
Lõimumiskava viiakse ellu kolmes valdkonnas:

• hariduslik ja kultuuriline,
• sotsiaalne ja majanduslik,
• õiguslik poliitiline lõimumine


Lõimumiskava ülesehitus

Lõimumiskava koosneb kahest osast: strateegiast, mis sätestab kava eesmärgid ning rakendusplaanist, mis koondab endasse ülevaaadet planeeritud tegevustest ning nende maksumusest.

Allpoolt leiate lõimumiskava ja selle rakenduskava, mis on esitatud ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Seejärel esitatakse lõimumiskava kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.

Lisatud on ka tabel, mis koondab endasse ülevaadet lõimumiskava kaasamisüritustel tehtud muudatusettepanekutest. Täname kõiki ettepanekute eest ning et leidsite aega lõimumiskava eelnõud lugeda.


Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
Integratsioonistrateegia dokumendi lk 7 on esitatud Eesti ühiskonna integratsiooni eesmärk ja peamine tulemus, mida saab samuti käsitleda eesmärgina. Programmi pealkirjast ja eesmärgist lähtuvalt peaks ühiskonna integratsiooni avama palju ulatuslikumalt ja tooma esile kõik võrdsete võimaluste alla mahtuvad probleemid ja nende lahendusteed. Vastasel juhul ja mingile konkreetsele teemale või tunnusele (rahvustunnus) keskenduda soovides oleks vastavalt vaja sõnastada ka progrrammi pealkiri ja eesmärk. Selgelt on vaja fikseerida ka sihtgrupid, kellele programm on suunatud. Üksnes siis, kui täpselt on fikseeritud probleem ja eesmärk ning sihtgrupid, on võimalik edasi liikuda ka programmis kavandatavate tegevustega. Hetkel ei ole eesmärk ja peamine tulemus programmis omavahel korrelatsioonis. Küsimus ka selles, milliste seaduste alusel on määratletud mõiste "kodakondsusetus", kuna seda kasutatakse juba eesmärgiseades. Sotsiaal-majanduslikus integratsioonis on samuti esile tõstetud probleem rahvustunnuse alusel, kuigi sama probleem on täheldatav ka mitmete teiste tunnuste alusel: regionaalne, hariduslik, puudelisus, ealine jmt. Õiguslik-poliitilise integratsiooni all vihjatakse, et Eestis puudub õiguslik keskkond, mis looks kõigile võrdsed võimalused osalemaks ühiskonnaelus. Sihtgrupina käsitletakse ka uusimmigrante. Kõigile peetakse vajalikuks ühtset õiguslikku staatust läbi naturalisatsiooni, jättes kõrvale, kas inimene ise seda soovib või mitte. Jääb arusaamatuks, millega see on põhjendatud. Jäävad selgusetuks õigusliku keskkonna probleemid, mis vajavad muutmist. Kui integratsiooniprogrammi koostajad annavad neis asjus piisavad selgitused, siis on võimalik programmi aruteluga ja sinna ettepanekute tegemisega edasi minna. Praegu tundub programm olevat väljaspool Eesti õiguslikku ja ühiskondlikku ruumi ning sellisena jääbki vaid deklaratiivsete mõtete kogumiks.
Detailne vaade Detailne vaade
03.08.2007 | 14:46 | Agu Laius
Ehhki minu emakeel ei ole eesti, ma katsun eesti keeles kirjutada, selleks et demonstreerida minu soov integreerimiks. Paraku hetkel on see täitsa võimatu, sest enamik põlisrahvusest suhtub selisse soovisse mitte väga positiivselt. Kui vanemad keelduvad oma lapsele liivakastis vene lapsega mängida, see näitabki, et integratsioon meil töötab ühes suunas. Praegu programmi teostatakse ainult vene koolides, aga missugust tööd tehakse eesti koolides? Eesti lapsedes kasvatatakse liigseid patriotismitundeid provatseerides vihkamust kõikide venekeele kõnelevate inimeste üle (need ei saa veel sellest aru, et meie põlvkond ja isegi meie vanaisade põlvkond ei vastuta nõukogu sõjaväelaste ja juhtkonda tegevuste eest. Sellega ma tahan öelda, et on vaja jätma juba rahule meie minevikku ja töötada rohkem eestiühiskonnaga, et nad võttaks meie soov integreerimiks vastu igapäevases elus. Mina veel soovitaks pöörata tähelepanu eesti ja vene koolide poole. Oleks väga kasulik, kui kõik eesti koolides õpetakse vene keelt nagu B keelt vähemalt. On oluline, et koolide vahel oleks mingi meeskonnatööd - kas või spordiüritused või teineteise klassitunnide külastamine. Lapseeas äratab tõeline elukestev sõprus!!
Detailne vaade Detailne vaade
13.09.2007 | 10:51 | anna karuntu

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale