Pühapäev, 26. märts 2017
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Igaühe õigused e-riigis
Konsulteerija Riigikontroll
kestvus: 16.06 2008 kuni 16.08 2008

Harta toimkond
e-mail: harta@riigikontroll.ee
telefon 6400710
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Soovisime koostöös teiega lahti kirjutada, mida tähendab hea halduse põhimõte e-riigis. Kas toetuse, loa või tunnistuse taotlemine on mugav ning inimest ei jooksutata asjata? Kas inimene saab ametiasutustelt teavet ja tal on võimalik kontrollida oma andmete kasutamist? Paljud hea halduse põhimõtted on juba ka seadustes kirjas, ent neid on seni e-riigis rakendatud ebajärjekindlalt. "Igaühe õigused e-riigis" ehk lühidalt e-riigi harta soovib koondada hea halduse põhimõtted ühte kohta ning sillutada nii teed nende põhimõtete paremale rakendamisele. Harta jääb ajas arenevaks ühiselt koostatavaks dokumendiks, mis ühtaegu annab inimesele teada tema õigused, ametiasutustele nende arengueesmärgid ja Riigikontrollile tulevaste auditite tegemise aluse. Harta toimkonda on kogunenud e-riigi ehitajad mitmetest eluvaldkondadest, kes tegutsevad Riigikontrolli eestvedamisel.

Allpoolt leiate 10 peamist põhimõtet ning kriteeriumid nende järgimise hindamiseks. Lisatud dokumendis on leitavad ka iga põhimõtte kommentaarid. Ootame teilt tagasisidet nii dokumendi kohta tervikuna kui ka iga põhimõtte kohta eraldi.

Üldine küsimus: kas on teemasid, mida dokumendis ei ole, kuid mis teie arvates vajaksid käsitlemist? Kui jah, palun nimetage.

Iga põhimõtte kohta palume teil küsimustiku abil anda tagasisidet:
1. Kas sõnastatud põhimõte on teie arvates oluline?
2. Milliseid hindamiskriteeriume tuleks lisada või muuta?
3. Mida oleks selle põhimõtte juures vaja täiendavalt selgitada?

Täname teid juba ette kaasalöömise eest!

Igaühe õigused e-riigis

1. Igaühel on õigus valida, mil viisil ta avalikku teenust tarbib ja ametiasutusega suhtleb. Avalikke teenuseid pakutakse kõigi suhtluskanalite kaudu: teenindusbüroos, posti teel, telefonitsi, Interneti, sh e-posti vahendusel.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kui kõiki suhtluskanaleid ei pakuta, siis kas seda on mõistlikult põhjendatud?
2. Kas ametnik selgitab inimesele, milliste kanalite kaudu on võimalik avalikke teenuseid saada, ning õpetab, kuidas teenust taotleda?
3. Kas inimene saab taotluse vormi märkida, millise kanali kaudu ta edaspidi soovib asutusega suhelda?
4. Kas lube, toetusi, tunnistusi jm teenuseid on võimalik taotleda ka Interneti või muu elektroonilise sidekanali vahendusel?
5. Kas avalikke e-teenuseid on lisaks Windowsile võimalik taotleda ka teiste enam levinud operatsioonisüsteemide vahendusel?
6. Kas inimesele on võimalik haldusakt elektrooniliselt kätte toimetada?

2. Avalike teenuste taotlemisel on igaühel õigus ametniku juurde ilmumata enda isikut ID-kaardi abil tuvastada. Mida isiklikumad või mida suurema mõjuga on avalikud teenused, seda rangemad on nende taotlemisel ja osutamisel isiku tuvastamise nõuded.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas avalikku teenust on võimalik isiklikult ametniku juurde ilmumata taotleda, kasutades enda tuvastamiseks ID-kaarti?
2. Kui kaugtuvastamine ID-kaardi abil ei ole lubatud, siis kas seda on mõistlikult põhjendatud?
3. Kas konkreetse avaliku teenuse taotlemiseks on taotluse digitaalne allkirjastamine põhjendatud ja vajalik?
4. Kas juurdepääsupiiranguta ametlikku infot saab ilma taotleja isikut tuvastamata?

3. Igaühel on võimalik väikese vaevaga saada teavet avalike teenuste kohta.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas info avaliku teenuse kohta riigiportaalis või ametiasutuste veebilehtedel on ajakohane ja täielik ning kasutaja jaoks lihtsalt leitav
2. Kas avaliku teenuse osutamise tingimusi ja korda kirjeldatakse arusaadavalt?
3. Kas riigiportaalist on võimalik jõuda otse ametiasutuse veebilehel oleva teenuse kasutamiseks vajaliku elektroonilise taotluse juurde?

4. Igaühel on õigus taotleda avalikke teenuseid lihtsalt ja mugavalt. Avalikke teenuseid pakutakse nii, et inimene ei takerdu tehnilistesse pisiasjadesse. Ametiasutus ei koorma inimest põhjendamatute nõuetega.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas ametiasutuse veebilehel olev taotluse vorm täidetakse automaatselt pärast isiku elektroonilist tuvastamist rahvastikuregistri ja teistes andmekogudes juba olevate andmetega
2. Kas inimene saab taotleda eeltäidetud plangil olevate andmete parandamist?
3. Kas ametiasutus kooskõlastab inimese taotluse teiste ametiasutustega, nõudmata inimeselt teiste ametiasutuste tõendeid ja nõusolekuid?
4. Kui teenuse sisust lähtuvalt on mõistlik, et inimene kooskõlastab oma taotluse teiste ametiasutustega ise, kas siis teenuse osutaja jagab igakülgset infot ja abi kooskõlastuste hankimiseks?
5. Kas neid andmeid, mis on olemas riigi elektroonilistes andmekogudes, ei pea inimene avaliku teenuse taotlemisel uuesti esitama ega tõendama?
6. Kas elektroonilised taotlusplangid ja veebivormid võimaldavad inimesel soovi korral lisada oma taotlusele piisavalt selgitusi
7. Kas inimene saab taotlusi avaliku teenuse saamiseks salvestada ja saata ilma spetsiifilist tarkvara omamata või alla laadimata?
8. Kas avalike teenuste osutamisel arvestatakse erivajadustega inimeste huve?

5. Igaühel on õigus saada teavet end puudutava asjaajamise seisu kohta. Avalikku teenust taotlema asudes antakse inimesele täpne ülevaade teenuse osutamise käigust ning teenuse osutamise tähtajast. Inimesel on võimalik hõlpsalt teada saada, millises etapis on tema taotluse lahendamine.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas teenusest ja selle osutamise eri etappidest on ametiasutuse veebilehel selge ülevaade?
2. Kas teenuse taotlemisel selgitatakse inimesele teenuse osutamise käiku?
3. Kas inimene leiab ametiasutuse veebilehelt teabe selle kohta, kes talle eri menetlusetappides teenust osutab (ametiasutuse/struktuuriüksuse/ ametniku täpsusega), ning saab sealt vajalikud kontaktandmed?
4. Kas inimesel on võimalik jälgida teenuse osutamise kulgu Interneti (riigiportaal, ametiasutuse veebilehekülg jne) vahendusel?
5. Kas inimesele antakse sõltuvalt valitud suhtluskanalist telefoni, posti või kirja teel teavet teenuse osutamise seisu kohta?

6. Igaühel on õigus teada, milliseid andmeid on ametiasutus tema kohta kogunud. Isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse ainult õigusaktides kindlaksmääratud eesmärkidel ja ulatuses. Igaühel on õigus ebatäpsete ja eksitavate isikuandmete parandamisele.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas inimesel on võimalik enda kohta andmekogudesse koondatud isikuandmeid kontrollida ning vajaduse korral taotleda nende parandamist
2. Kas inimesel on võimalik ametiasutusele taotluse esitamisel või veebikeskkonnas näha, kes, mis eesmärgil ning milliste tema isikuandmete kohta on päringuid teinud või kellele on andmeid edastatud?
3. Kui ametiasutust informeeritakse andmete muutumisest, kas siis ametiasutus edastab omal algatusel selle info rahvastikuregistrile ja teistele riigi põhiregistritele?

7. Igaühel on õigus teada, kuidas tema isikuandmeid ametiasutustes kaitstakse. Ametiasutused tagavad isikuandmete turvalise töötlemise ja e-dokumentide usaldusväärse hoiustamise. Isikuandmeid sisaldavatesse andmekogudesse tehtud päringutest säilitatakse logid ja kõikide päringute sisulist põhjendatust kontrollitakse järjekindlalt.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas inimesel on võimalik leida ametiasutuse veebilehelt teavet selle kohta, mis eesmärgil tema isikuandmeid kogutakse ning kuidas kogutud isikuandmeid kaitstakse?
2. Kas kogu teave kõikidest isikuandmetega tehtud toimingutest ametiasutuse andmekogus ja ametnikest, kes toiminguid tegid, salvestatakse ja säilitatakse
3. Kas inimese isikuandmete vaatamise ja kasutamise kohta jäänud salvestisi (logisid) analüüsitakse ametiasutuses süstemaatiliselt?
4. Kas isikuandmetele juurdepääsu õigused on antud ainult neile, kellel on tööülesannetest tulenevalt vaja isikuandmeid töödelda, ning selles ulatuses, mis on vajalik ametijuhendijärgsete tööülesannete täitmiseks
5. Kas arhiivis säilitatakse ainult selliseid isikuandmeid, mille säilitamisvajadus ja -tähtaeg pole möödunud?
6. Kas digitaalsed isikuandmed hävitatakse lõplikult pärast nende säilitamiseks ettenähtud tähtaja lõppemist?

8. Igaühel on õigus avaldada teenuse kvaliteedi kohta teenuse osutajale oma arvamust. Ametiasutused tegelevad pidevalt avalike teenuste kvaliteedi seirega, kaasates hinnangu andmisse avalike teenuste tarbijaid. Teave teenuste kvaliteedi kohta avalikustatakse veebilehel.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas ametiasutuse veebilehel selgitatakse, kuidas anda teenuse kvaliteedi kohta tagasisidet
2. Kas ametiasutus hindab regulaarselt oma teenuste kvaliteeti, sh inimeste rahulolu teenuse kvaliteediga
3. Kas arvamuse avaldamine teenuse osutamise kohta on mugav, nt tagasisidet teenuse kvaliteedi kohta küsitakse teenuse osutamise käigus?
4. Kas ametiasutus on oma veebilehel avalikustanud infot oma ülesannete täitmise ja töötulemuste kohta?

9. Igaühel on õigus saada ametiasutuselt teavet otse kokku lepitud kontaktaadressile või ametlikule meiliaadressile @eesti.ee. Ametiasutused jagavad asjakohast teavet omal algatusel.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas info jagamiseks inimestele kasutatakse neid kanaleid, mida nad info saamiseks kõige tõenäolisemalt tarvitavad
2. Kas inimene saab kasutada personaalset infoteenust (nt ametiasutuse uudiste saamiseks liitumine listiga või uudisvoo tellimine, otsingud sihtnumbri, teemade vm kriteeriumide järgi)?
3. Kas ametiasutuse veebilehe otsingumootor võimaldab otsinguid kitsendada ning teha erinevate eelistuste ja keerukustasemega otsinguid
4. Kas üldist infot ametiasutuse veebilehel saab süstematiseerida vajadustest ning hetkeolukorrast lähtuvalt
5. Kas ametiasutus kasutab võimalust teavitada inimest tema @eesti.ee meiliaadressi vahendusel, kui inimene on selle aktiveerinud
6. Kas ametiasutus pakub automaatset teavitust kokku lepitud kontaktaadressile või aktiveeritud ametlikule e-posti aadressile dokumendi kehtivusaja või muu õiguse lõppemise kohta?

10. Igaühel on õigus osaleda ühiskonda tervikuna ning teda ennast puudutavate otsuste tegemisel. Riik ja kohalik omavalitsus toetavad inimeste kaasamist otsustusprotsessi, tagavad nende õigeaegse teavitamise ning loovad inimestele keskkonna arvamuse avaldamiseks.
Hindamiskriteeriumid:
1. Kas inimestel on võimalik ametiasutuse veebilehelt saada teavet olulist avalikku huvi pakkuvate küsimuste lahendamise kohta (nt planeeringute kehtestamine)?
2. Kas inimesi ja huvirühmi kaasatakse riigi või kohaliku omavalitsuse initsiatiivil olulist avalikku huvi pakkuvate küsimuste lahendamisesse?
3. Kas inimesel on lihtne ja mugav esitada oma seisukohti ja ettepanekuid?
4. Kas ametiasutus annab tagasisidet inimestelt kaasamise käigus saadud ettepanekutele ja arvamustele?

Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
E-avaldusi olen saanud esitada ja see on eriti maakohas aja kokkuhoid. M.Mägi
Detailne vaade Detailne vaade
BERG--võlanõustaja | 16.06.2008 | 16:04 | milvi mägi
Igaühe õigus e-riigis peaks seisnema ka selles, et Eesti riik ei muutuks politsei-riigiks ja politseil poleks õigust ja võimalust sulgeda tavakodaniku juurdepääsu avalikele veebilehekülgedele. Mina oma koduarvutist enam lehele www.politsei.ee ei pääse . Ma arvan, et õigusriigist on asi küll väga kaugel.
Detailne vaade Detailne vaade
04.08.2008 | 20:42 | p s
Mõned mõtted...

* Mitte ainult e-teenused ei ole olulised vaid ka m-teenused.

* Küsimus ei olegi teenuse vormis vaid selle hinnas. Kas detailne ilmaprognoos peaks olema talunikele tasuta?

* „Igaühel on õigus valida, mil viisil ta avalikku teenust tarbib ja ametiasutusega suhtleb.” Kas peaks olema? Kui mingi teenuse e-teenuseks muutmine läheb maksma üüratu summa raha ja sellel on 10 kasutajat ...

Ehk ma esitaks alternatiivse väite. ”Kõik teenused ei peaks olema e-teenused, kuid mõned peaksid olema e-teenused.” Seal kus mahud on suured (avalduste arv, potentsiaalselt huvitatud kodanikke) või on näha kulude kokkuhoidu.

* peamised „teenused“ mida tavakodanik „tarbib“ „luukase“ politsei, õpetaja ja arsti poolt. Ennem e-teenuste kvaliteedimääratlust peaks pigem kirja panema mida võib kodanik oodata nende teenuste osas. See kas üks vormular liigutatakse paberi või bittide kujul, see ei ole väga oluline.

* radikaalsemalt mõeldes. eesti riik peaks ostma sisse ühe raamatupidamise, veebihalduse ja dokumendihalduse lahenduse. Kasutama seda nii ministeeriumide kui valdade tasandil. Praegu toimub eri süsteemide lappimine ja ühildamine.

* „Inimesel on õigus osaleda ühiskonda tervikuna ning teda ennast puudutavate otsuste tegemisel. Riik ja kohalik omavalitsus toetavad inimeste kaasamist otsustusprotsessi, tagavad inimeste õigeaegse teavitamise ning loovad inimestele keskkonna arvamuse avaldamiseks.”

Mida tähendab kaasamine? „Kuulame ära, noogutame, kuid midagi ette ei võta“?


Detailne vaade Detailne vaade
10.08.2008 | 15:45 | Toivo E
Kas portaali www.eesti.ee saaks võtta e-riigi harta põhimõtted oma edasiarendustesse? Näiteks luua võimaluse, kus ma ühest ja samast vaatest saan muuta oma asjaajamist eri avaliku- ja erasektori asutustega paberivabaks. Samuti võiks sealne teavituskalender võimaldada infot tellida nii avaliku- kui erasektori asutustelt.
Detailne vaade Detailne vaade
15.08.2008 | 18:08 | Henri Pook

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale