Teisipäev, 27. juuni 2017
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Innovatsioonipoliitika juhtimise korraldus
Konsulteerija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kestvus: 03.09 2007 kuni 01.11 2007

Kristo Reinsalu
e-mail: kristo.reinsalu@mkm.ee
telefon 6256341
Skype: kristoreinsalu

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Vabariigi Valitsuse otsedemokraatiaportaali „Täna Otsustan Mina” (TOM) kaudu esitati innovatsiooniministeeriumi loomise ettepanek.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) algatab diskussiooni innovatsioonipoliitika juhtimise teemal.
 
Soovime teada:
* Millised on teie arvates Eesti innovatsioonipoliitika juhtimise korralduse põhiprobleemid? 
* Mida tuleks teie arvates teha Eesti innovatsioonipoliitika juhtimise korraldamise tõhustamiseks?
 
MKM esitas vastuse TOMi kaudu esitatud innovatsiooniministeeriumi loomise ettepanekule.  Järgnevalt esitame taustaülevaate, mida on teistes riikides innovatsioonipoliitika juhtimise korralduse tõhustamiseks tehtud ning millised on Eesti põhilised probleemid/väljakutsed innovatsioonipoliitika juhtimise tõhustamiseks. Ootame Teie põhjendatud ettepanekuid ja arvamusi, millised on innovatsioonipoliitika juhtimise võimalikud valikud Eestis? 
 
Avalik arutelu osalusveebi kaudu kestab kuni 1. novembrini. MKMi eestvedamisel ja asjassepuutuvaid osapooli kaasates analüüsitakse laekunud arvamusi ja ettepanekuid ning edastatakse tagasiside edasiste tegevuste kohta hiljemalt 1. detsembril. Loodame Teie aktiivsele osalusele!
 
Taustakirjeldus ja Eesti väljakutsed
 
Kuna paljudes edumeelsetes riikides on seniseid poliitika juhtimisstruktuure ja –korraldust reformitud, siis ei pruugi ka Eesti jääda siin kõrvalvaatajaks. Eestis on T&A ja innovatsiooni valdkonna korraldus püsinud sisuliselt muutumatuna alates 2000-ndate algusest. Samal ajal on tekkinud juurde uusi väljakutseid (à la nt „3-nda põlvkonna innovatsioonipoliitika”), mis võivad tingida vajaduse viia ka struktuurid paremini kooskõlla muutunud ning eesseisvate protsessidega.
 
Teema aktuaalsusest tingituna on innovatsioonisüsteemide juhtimise analüüse viimastel aastatel maailmas hulgaliselt tehtud. Üks hiljutine OECD poolt koostatud raport „Governance of Innovation Systems: Synthesis Report” (Vol 1, 2005) võrdles 8 riigi innovatsioonisüsteeme ning tõi välja terve rea kriitilisi teemasid ja pakkus välja võimalikke lahendusi, kuidas innovatsioonisüsteemide korraldust saab paremaks muuta. Järgnevalt on ära toodud mainitud raporti põhijäreldused koos võrdlustega Eesti olukorraga, kus see on võimalik.
 
„Eilsed institutsioonid” muutunud oludes ning erinev arusaamine innovatsioonist
 
Põhisüüdlasteks, miks paljudes riikides püütakse endiselt kunagi ammu loodud institutsioonide kaudu lahendada tuleviku seisukohalt strateegilisi küsimusi, on ühelt poolt olemasolevad teaduse- ja arendustegevuse (T&A) rahastamise traditsioonid (nt ühe-aastane eelarvetsükkel ei ole sageli parim võimalus pikaajaliste T&A investeeringute käsitlemiseks) ning teiselt poolt teaduse poole ja ülikoolide suur inertsus, kus sageli kohtab suurt vastuseisu vajalikele muutustele.
 
Eestis on olukord analoogne OECD raportis kirjeldatule. Eesti teaduse korraldus pärineb 1990-ndate aastate algusest koos innovatsiooni toetavate struktuuride lisandumisega aastal 2001. aastal. Teaduse korraldus lähtub kunagisest lineaarsest innovatsioonikäsitlusest ja innovatsiooni struktuurid teise põlvkonna nn rahvuslike innovatsioonisüsteemide kesksest käsitlusest. Samas on selge, et täna ei räägita enam ei esimese ega teise, vaid juba kolmanda põlvkonna innovatsioonipoliitikast, kus esmatähtsal kohal on läbiv innovatsioonipoliitika koos igakülgse koordineerimise ja koostööga.
 
Eestis on innovatsioonipoliitikat seni tõlgendatud kui osakest teadus- ja arendustegevuse poliitikast, mille peamine vastutus jaguneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel. Asjaolule, et ministeeriumid räägivad valdkonna korraldamisel „eri keelt“, on viidanud mitmed erinevad uuringud (nt M.Nedeva, L. Georghiu - Assessment of the Estonian Research Development Technology and Innovation Funding System. PREST, 2003; OMC Policy Mix Review Report, Country Report Estonia. August 2007). De jure teaduse- ja arendustegevuse vallas koordineerija rollis tegutseval Teadus- ja Arendusnõukogul (TAN) pole paraku arvestatavat mõjuvõimu, pigem ollakse juba lõppfaasi jõudnud ministeeriumite poolt „ette söödetud“ otsuste heakskiitjad (Marek Tiits - Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna juhtimise korralduse ning Teadus- ja Arendusnõukogu ülesannete analüüs, Tallinn 23. august 2007). Selline „kitsas“ innovatsioonipoliitika jätab mängust välja olulised sektorministeeriumid, kus innovatsioon avaliku sektori toimimist oluliselt tõhustaks.
 
Ka Eestis hakatakse tunnetama, et eelpool kirjeldatud süsteem ei tööta enam niihästi ja et oleks vaja tõhusamat koordineerimist kõrgharidus-, teadus-, tehnoloogia-, innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitikas ning erinevate sektorite eest vastutavate ministeeriumite kaasamist (Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium kui suuremate eelarvetega ja vastavate valdkondadega ministeeriumid, kus innovatsioon on edasiliikumiseks üks mootoreid).
 
Innovatsioonisüsteemis uute struktuuride – nt innovatsiooniministeeriumi loomine
 
Gunnar Kobin, Ülemiste City juhatuse esimees on teinud ettepaneku koondada innovatsiooni teemaga seotud tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) haldusalasse ning teha haridus- ja teadusministrist peaministri järel riigi kõige olulisem minister. Ministeeriumi võiks Kobin`i arvates ümber nimetada innovatsiooniministeeriumiks („Ehk vajab Eesti innovatsiooniministrit?” - Gunnar Kobin, Äripäev, 02.11.2006). Kobini arvates on küsimus, kas teha Haridus- ja Teadusministeeriumi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi baasil Innovatsiooniministeerium või suisa eraldi ministeerium innovatsiooni kureerima, rohkem tehniline küsimus.
 
Oluline on uue ministeeriumi puhul veel asjaolu, et horisontaalsete teemavaldkondade kureerimine on seni olnud Eestis suhteliselt nõrgavõitu. Viimase tõestuseks on asjaolu, et Eestis pole täna näiteks institutsiooni, kes sobiks partneriks à la multimiljardär, Bill Gates`i toetusfondile IT valdkonnas. Eestis on kogu IT-valdkond detsentraliseeritud, st et iga ministeerium ajab oma rida. MKMi alluvuses on Riigi infosüsteemide osakond ning Riigi infosüsteemide arenduskeskus, kuid nemad ei ole piisavad selleks, et viia ellu riigis keskset IT-strateegiat niimoodi, et põhiliste elluviijate käsutuses oleksid ka enamus rahalistest vahenditest või vähemalt õigus nende jagamise üle otsustamisel (va. sõnaõigus tõukefondide IT-rahade kasutamisel, mis on olemas) (vt Toivo Tänavsuu - Bill Gates annab raha vaid Eesti IT-ministrile. Eesti Ekspress, 23.03.2007).
 
Kokkuvõttes ei ole innovatsiooniministeerium loomine originaalne idee. Näiteks Taanis loodi 2001. aastal Teadus, tehnoloogia ja innovatsiooniministeerium (Ministry of Science, Technology and Innovation – MSTI) endise, valdavalt infotehnoloogia koordineerimisega tegeleva ministeeriumi (Ministry of Information Technology and Research) funktsioonide laiendamiseks. Selle liigutusega lahutati põhi- ja keskkoolihariduse ning kõrghariduse kureerimine ja viimane toodi otse MSTI alla. MSTI funktsioonide hulka lisandusid ka tööstusliku uurimistöö (industrial research) ning Taani tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika kureerimine.
 
Tulenevalt Taani globaliseerumise strateegia (www.globalisation.dk) elluviimise vajadusest toimus 2006. aasta mais MSTI reorganiseerimine. Eesmärk oli ühelt poolt muuta selgemaks MSTI eesmärke ja prioritiseerida vastavalt ressursse ning teiselt poolt oli muudatuse taga ka soov muuta organisatsiooni struktuuri senisest lihtsamaks. Uus organisatsioon koosneb nüüd väiksemast ministeeriumist ning kolmest suuremast agentuurist (IT and Telecom Agency, Danish Agency for Science, Technology and Innovation – DASTI, University and Building Agency). MSTI uus organisatsioon toimib põhimõttel, et infotehnoloogia, innovatsiooni, uurimistöö ja ülikoolidega tegeldakse spetsiifilisemate teemade tasandil agentuurides ning horisontaalne poliitikaarendus sh ministeeriumite vaheline koordineerimine toimub ministeeriumi kaudu.
 
Inglismaal loodi 28. juunil 2007. aastal samuti Innovatsiooniministeerium (Department for Innovation, Universities and Skills – DIUS). Uue ministeeriumi üheks põhiülesandeks on kindlustada Briti Valitsuse poolt seatud visiooni – “muuta Suurbritannia maailmas parimaks kohaks teaduse, uurimistöö ja innovatsiooni vallas” – elluviimine. Lisaks ülikooliharidusele on Inglismaal peetud oluliseks seda, et neil oleks tulevikus piisavalt oskustööjõudu, et võistelda teistega globaalses majanduses. Uues ministeeriumis on ühendatud endises Kaubandus- ja Tööstusministeeriumis (Department of Trade and Industry) asunud Teadus ja Innovatsiooni üksuse (Office of Science and Innovation) ning Haridusministeeriumis asunud ning põhiliselt hariduse ja oskuste arendamisega tegeleva üksuse (Department for Education and Skills) funktsioonid.
 
Ka Soomes, kelle lipulaev Nokia on olnud aastaid innovatsiooni võrdkuju, on räägitud innovatsiooniministeeriumi loomisest. Filosoofiadoktor Pekka Himanen on käinud välja idee, et „Soome riik vajaks innovatsiooniministrit” („Teeme Eestile innovatsiooniministeeriumi!” - Gunnar Kobin, Eesti Ekspress, 19.02.2007). Soomes ei ole küll seni loodud innovatsiooniministeeriumi, kuid samas otsustas aprillis 2007 ametisse astunud uus valitsus luua täiesti uue ministeeriumi. Koos sellega lõpetati senise Tööministeeriumi (Ministry of Labour) tegevus ning ühendati Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi (Ministry of Trade and Industry) tööjõu teemasid puudutavad ning Siseministeeriumi (Ministry of Interior) regionaalarengu koordineerimisega seotud funktsioonid. Uues ministeeriumis on asutud koostama kolmanda põlvkonna innovatsioonipoliitika lähenemisest lähtuvat Soome innovatsioonipoliitika dokumenti. Selle muutuse abil loodetakse lähiaastatel saavutada Soome teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni maastikul mitmeid kasulikke efekte.
 
Üks võimalus eraldi ministeeriumi loomise kõrval on suurendada innovatsiooni teemadega tegeleva ministeeriumi võimu ulatust. Nt. Koreas on Teaduse ja Tehnoloogia minister (The Ministry of Science and Technology) tõstetud oma tähtsuselt riigis asepeaministri tasemele. Teaduse ja Tehnoloogia minister juhatab ministeeriumitevahelist Teaduse ja Tehnoloogia nõukogu (Ministerial Council on Science and Technology) ning on samal ajal Rahvusliku Teaduse ja Tehnoloogia nõukogu (National Science and Technology Council - NSTC) aseesimees. Olgu öeldud, et NCTSi rolliks on ka kõigi ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse eelarvete koordineerimine. Samuti teeb NCTS otsuseid suuremate riikliku programmide ning teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni puudutavate poliitikate osas.
 
Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooninõukogud horisontaalse kooskõla saavutamiseks
 
Eesti TANi sarnaseid teadus- ja arendustegevuse poliitikat koordineerivaid struktuure on Soome eeskujul loodud paljudes riikides. Samas on nende institutsioonide nõrkuseks see, et nad ei ole olnud piisavad selleks, et tekitada ministeeriumite lõikes ja ühiskonnas ühist arusaama läbivast innovatsioonist. Koordineerivaid kogusid on loodud erinevatel põhimõtetel, nt kuulub Norra Innovatsioonikomiteesse (Norwegian Innovation Committee) koguni kuus võtmeministrit. Teiselt poolt on jällegi Norra innovatsioonikomitees muude huvigruppide esindatus tagasihoidlikum. Negatiivne näide on ka Hollandist, kus sealne innovatsiooninõukogu loodi Soome Teaduse ja Tehnoloogiapoliitika nõukogu (Finnish Science and Technology Policy Council) eeskujul, kuid see on osutunud senimaani küllaltki mitteefektiivselt tegutsevaks organiks, kuna selle koosseisu ei kuulu ühtki suurematest eelarve kulutajast ministrit.
 
Eestis kehtib TANi koosseisus 4 (valitsus)+ 4 (ettevõtjad) +4 (akadeemia) põhimõte, mis on optimaalne teadus- ja arendustegevuse poliitika koordineerimiseks, kuid ebapiisav, et tagada läbiv innovatsioonipoliitika. Näiteks ei kuulu TANi koosseisu sotsiaalminister, kelle kureerida on tervise valdkond, mille efektiivsemaks muutmiseks, arvestades rahvastiku kiiret vananemist, on uute ja innovatiivsete lahenduste loomine ja nende ellurakendamine (innovaatika meditsiinis, nt nanorobotid operatsioonide tegemiseks, „traadita” ehk wireless haiglad, patsientide kaugjälgimine IT lahenduste abil jms) ainuvõimalik lahendus. Samuti ei ole TANi liikmeks keskkonnaminister, kelle haldusalas on olulised regulatiivsed hoovad, mille abil saaks innovatsiooni stimuleerida ning investeeringuvõimalused uute tehnoloogiate arendusse või mujal väljatöötatu rakendamisse, mida ei ole kasutatud.
 
Agentuuriseerimine (agencification)
 
Riikides on hoogustunud teaduse, tehnoloogia ja innovatsioonipoliitikate paremaks elluviimiseks vastavate agentuuride loomine. Singapur on üheks eeskujuks, kus teaduse-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikate elluviimine on tugeva rakendusasutuse – Teaduse ja Tehnoloogiaagentuuri A*Star (Agency for Science, Technology and Research - A*Star) käes. Nimetatud agentuur tegutseb Singapuri Kaubandus ja Tööstusministeeriumi haldusalas. A*Star`i alla kuulub palju erinevaid (uurimis)instituute, mis on küll eraldiseisvana tegutsevad üksused, kuid kus A*Star omab tegevuse üle koordineerivat rolli rääkimata sellest, et enamus finantseeringutest läheb A*Star`i poolt just nendesse instituutidesse. A*Star viib ka ellu rahvuslikku Teaduse ja Tehnoloogia arendamise plaani alates aastast 2005 ning mis on valitsuse ministrite poolt kinnitatud ning avalikkusele (oma strateegilise sisu tõttu) salajane dokument.
 
Lisaks Singapurile on ka Jaapanis loodud Majanduse, Tehnoloogia ja Tööstusministeeriumi halduslas Uue Energia ja Tööstuse Tehnoloogia Arendamise organisatsioon (New Energy and Industrial Technology Development Organisation). Eestis ei saa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tegevuse näitel eriti tõmmata paralleele singapurlaste A*Star`iga. Selleks oleks vaja tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni teemad tõsta ka organisatsiooniliselt palju suuremate prioriteetide sekka. EAS teatavasti tegeleb lisaks turismiarenduse ja regionaalarengu edendamise teemadega ning tegevused, mis on A*Star`il prioriteedid ei ole seda sugugi samaväärselt EASil.
 
Inglismaal on mõistetud energeetika valdkonnas strateegiliste plaanide parema elluviimise vajadust ning nõnda on loomisel Energiatehnoloogiate Instituut (Energy Technologies Institute), mis peaks alustama täismahus tegevust alates 2008. aasta algusest. Nimetatud agentuur on uuenduslik selles mõttes, et tema tegevuse finantseerimine saab olema avaliku ja erasektori koostöös printsiibil, et mõlemad pooled panustavad ca 50% vajalikust eelarvemahust.
 
Kuna horisontaalselt teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni teemadest arusaamise tekitamine on aeglane protsess ning nt ministeeriumitevaheliste ühiste programmide loomine on suhteliselt keeruline (nii eelarvestamise kui ühiste huvide vaatevinklist lähtudes), siis on leitud, et on otstarbekam luua täiesti uusi struktuure. Näiteks Hollandis loodi 2005. aastal keskkonnatehnoloogiate arendamisel ning innovatsioonipoliitika vahel parema kooskõla tagamiseks nn keskkonnatehnoloogiate „innovatsiooni platvorm” (Innovation Platform for Environmental Technologies).
 
Lõpetuseks on käesolevale teemaarendusele lisatud paar küsimust (selleks palun registreeru kasutajaks!) ideede, mõtete väljapakkumiseks ja/või  ettepanekute tegemiseks.
 
Arvamisavaldused:

Innovatsioonitemaatika on Eestis muutunud järjest populaarsemaks ja see on Eesti tuleviku seisukohast kaunis tähtis, kuna vanad ärimudelid ei ole Eestis enam varsti kuigi kasumlikud.

- Seoses palgataseme tõusuga on Eesti ettevõtjatel raske olla konkurentsivõimelise hinnaga allhanke pakkjuaks nt. Skandinaavia ettevõtetele. (nt. Hilton sulgeb oma kõnekeskuse Eestis)
- Seoses naabruspoliitilise sentimendi muutusega ja Vene ärimeeste sooviga kogu transiidiahel oma kontrolli alla võtta on Eesti ettevõtjatel järjest raskem ka transiidisektoris edukas olla.
- Seoses muutuva majandusolukorraga võib muutuda raskeks ka sisetarbimisest kasu lõikavate ettevõtjate elu.

Väikese avatud majandusega riigina on Eesti võimaluseks olla uuenduslik ja innovaatiline.

Tänases Eestis peetakse innovatsiooni siiski veel liiga tihti teadlaste või siis paremal juhul teadlaste ja mõningate ettevõtjate asjaks. Näiteks tavaline riigiametnik ostab riigihanke protsessi kaudu pigem "tuntud ja turvalist" (ja tihti välismaist) kaupa kui uuendusliku Eesti väikeettevõtja kaupu või teenuseid.

Kui keskmise ametniku ja suurettevõtte esindaja suhtumine uuenduslikku väike-ettevõtjasse ei muutu, siis saabki uuenduslik ettevõtja elada pigem riigi abirahadest kui oma uute toodete müügist.

Ühiskonna suhtumine ja valmidus usaldada uuenduslikku lahendust pakkuvaid ettevõtjaid peab muutuma. Riigihangete reeglid peavad muutuma selliseks, et uutel ja väikestel ettevõtetel oleks võimalik oma innovaatilisi teenuseid näiteks ka Eesti riigile müügiks pakkuda.

Ka Euroopa Komisjon on Eesti Innovatsioonisüsteemi analüüsides välja toonud ühe süsteemi nõrkusena puuduvat koordinatsiooni erinevate poliitika kujundamises osalevate riigiasutuste vahel. (Vt. veel tugevusi ja nõrkusi Innolabori lehelt)

Innovatsiooniministri kõige tähtsam ülesanne peakski olekski innovatsiooni-teema aktiivsem viimine laiadesse rahvamassidesse - avalikussuhtlus ja samuti koordinatsioon erinevate antud teemal Eestis askeldavate organisatsioonide vahel. Innovatsiooniminister peaks kindlasti rõhutama ka loovuse ja huvitavate ideede tähtsust ning toetama erinevatel viisidel Eesti väike-ettevõtete kasvamist ja uuenduslike toodetega maailmaturule jõudmist...

Nimetatud eesmärki täidaks kõige paremini portfellita Innovatsiooniministri koha loomine, mis näitaks et Valitsusel on olemas tegelik Eesti majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise huvi. Kui me lihtsalt nimetaksime ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi, siis saaks meie Innovatsiooniministeerium olema liigselt teaduskeskne, mis tooks vähe praktilist kasu. Kui liidaksime MKMi ja HTMi Innovatsiooniministeeriumiks, siis tekiks liigselt suur bürokraatlik monstrum, millel oleks natuke liiga palju tegevusi ja millest üks minister enam üle ei käiks. Võimalik, et lisaks Innovatsiooni edendamisele võiks antud portfellita ministri haldusalasse kuuluda ka riigi IT-süsteemide omavaheline koordineerimine, et E-Eesti edulugu ikka eksisteeriks.


Detailne vaade Detailne vaade
19.09.2007 | 12:43 | Eero Elenurm
Valgustan siinkohal natuke Innovatsiooni temaatikat ettevõtja seisukohalt.

Esmalt peaks aru saama, mis on innovatsioon ja milleks seda vaja on.

Wikipedia ingliskeelne väljaanne pakub peamiselt kahte põhimõtteliselt erinevat definitsiooni (http://en.wikipedia.org/wiki/Innovation), mis võib jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks seisukohaks:

a) innovatsioon on millegi uue loomine (asi iseeneses- kas meile sellest kasu on või mitte)
b) innovatsioon on uus protsess või asi, mis tekitab mõõdetava majandusliku väljundi või kasu ettevõtetele või ühiskonnale

Eeldame, et innovatsioonina mõeldakse pigem varianti b), mistõttu kogu edaspidine arutelu käsitleb innovatsiooni selles valguses.

Kuna ükski areng ei toimu üleöö, nõndasamuti ei ole võimalik alustada homme innovatsiooni tegemist ja sellega järgmise aasta 4. veebruariks valmis saada. Innovatsioon on pidev protsess ja erinevad ettevõtted ja riigistruktuurid võivad olla innovaatilised rohkemal või vähemal määral. Kuna innovatsioon on protsess, siis see jaotub minimaalselt järgnevateks etappideks nagu: Idee-eeluuring-uuring-arendustöö-prototüüp-tootmine-promotsioon-müügitöö-müük.

Siinkohal on oluline mõista, et ükski neist innovatsiooni osadest ei kao töö käigus ära vaid need algatatakse ja need jäävad kestma kuni lõpuni. st. idee ei lõpe ära eeluuringuga, vaid kestab senikaua, kui projekt kestab. Soome Nokia kohta paralleele tuues: "taskusse mahtuv mobiiltelefon" väljatöötamiseks piisaks lasteaialapse fantaasiast ja 10 eurosest finantseeringust. Mina tegin endale sellise tikutopsist ja traadijupist kui olin 7 aastane. Tegelikkuses on see aga alles algus. Iga etapi läbimine ei lõpeta seda ära vaid tekitab uusi etappe juurde ja iga järgnev lisanduv etapp suurendab projekti kogukulu ja lisab täiendavad kulud eelnevatele etappidele. Seega näiteks finantseerides riiklike fondide abil arendustööd ja kulutades selleks ühe ühiku finantsressursse, siis eduka müügini jõudmiseks tuleb investeerida lisaks vähemasti 10-100 ühikut finantsressursse. Vastasel korral pole innovatsioon edukas. Innovatsioon on pidev mitmetahuline protsess. Ma ei ole tutvunud vastavate teaduslike uuringutega, kuid kogemustele tuginedes arvan, et eduka innovatsiooni kulude kasv on eksponentsiaalne alates ideest, kuni müügini.

Teisalt jällegi ei ole kõik ideed elujõulised seega samamoodi nagu kasvavad kulutused innovatsiooniprotssessi käigus, peavad mitteelujõulised innovatsiooniprotssessid katkema. Töö käigus võib selguda, et idee pole elujõuline. Sellisel juhul on oluline võimalus minimaalsete täiendkuludega kõnealune innovatsiooniprotsess katkestada, ilma, et sellest tuleks osapooltele ebameeldivusi. Oleks vale nõuda kõigi alustatud ideedega lõpuni minemist, kui vahepeal selgub, et asjal pole ikkagi jumet Samuti on oluline võimaldada esialgse idee muutumist, koguni olulist muutmist, sest keegi pole hiromant ega oska tulevikku ette näha. On põhjust arvata, et elujõuetuks osutunud ideede hulga kasv ajas peaks olema eksponentsiaalne.

----
Innovatsiooni keskkond.
Seeme pistetakse niiskesse mulda kevadel ja Eestis pole mõtet banaane kasvatada: seda teavad kõik. Sama kehtib innovatsiooni kohta. Pole mõtet külvata "innovaatika seemet" kohta, kus ta kasvama ei hakka. "Taskusse mahtuva mobiiltelefoni" idee kohta suudaks nõutud kriteeriumitele vastava projekti konsultantide abiga kirjutada kokku rõhuv enamus Eesti firmasid. Seda edukalt realiseerida ei suudaks nendest tõenäoliselt keegi. Ei ole mõtet kabinetivaikuses välja mõelda millised võiks olla Eesti Innovatsioonipoliitika prioriteedid ja siis hakata sinna raha kulutama. Samuti ei tohi võtta ilma süvenemata üle teiste riikide kogemusi. Kui Equadoris kasvavad hästi banaanid ja Indias on edukas tarkvaratööstus, siis ei tähenda see seda, et samade asjadega Eestis võiks hästi minna. Tasuks teha silmad lahti ja vaadata, mis on suudetud korda saata sellist, millele võiks sildi "Innovaatiline" külge panna ja küsida, kas saab neid ettevõtteid kuidagi kiiremini edasi aidata. Tasub tutvuda sellega, mis Eestis edukas.

Ivo Remmelg, tel: 5042706
Detailne vaade Detailne vaade
21.09.2007 | 16:38 | Ivo Remmelg
 

Tulevikku puudutavate strateegiliste otsuste langetamisest  ja leiunduse arendusstrateegiast saab lugeda allolevast lisatud failist.


Detailne vaade Detailne vaade
30.09.2007 | 23:38 | Karita Mikko

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale