Laupäev, 25. veebruar 2017
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Asutus: Eesti Üliõpilaskondade Liit
Avaldatud: 09.10.2015 12:50

Jaanus Mãœãœr
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon
Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon

Eesti Üliõpilaskondade Liit toetab järgmisi ettepanekuid:

2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile.

Seisukoht: EÜL toetab stabiilset teadusrahastust, mis tagab teadusvaldkondade ja -gruppide jätkusuutlikkust.

Taustainfo:

• Mõte kattub Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta riigikogu valimiste platvormi teadusvaldkonna ettepanekutega suurendada teadusrahastuse stabiilsust.

2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu), mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse. Samast fondist toetada regulaarselt maailma tippteadlaste, globaalsete juhtimis-, majandus-, poliitika- ja teiste eluvaldkondade arvamusliidrite ja autoriteetide külaskäike Eestisse. Selliste külaskäikude tingimuseks peaks olema vähemalt ühe akadeemilise loengu või ettekande pidamine ühes Eesti ülikoolidest. Lisaks loengule tuleks võimaluse korral organiseerida nende inimeste kohtumisi ka Eesti riigijuhtide, tipp-poliitikute ja tippjuhtidega.

Seisukoht: EÜL pooldab algatusi, mis toetavad Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leiame, et välismaa tippõppejõudude Eestisse toomine aitab kaasa kohaliku kompetentsi arendamisele vastavas valdkonnas. Maailma tippteadlaste, arvamusliidrite ja autoriteetide külastused ja nende raames loengute toimumised annavad üliõpilastele võimaluse antud inimestega kokku puutuda, vahetada mõtteid ja saada ka inspiratsiooni.

Taustainfo:

• EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 1.3 - Kõrgkool peab tagama, et omandatav haridus on riiklikult tunnustatud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning õppekavad ja haridusinstitutsioon oleks vastavalt nõuetele akrediteeritud.

2.10. Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust.

Seisukoht: EÜL mõistab konsolideerimise vajadust Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikul. Oleme kindlal arvamusel, et konsolideerumisega peab kaasnema õppekavade dubleerimise vähenemine, sünergia seni eraldiseisvate asutuste vahel ning suurem majanduslik efektiivsus. EÜL ei võta seisukohta G. Okki raportis väljapakutud liidetavate asutuste nimekirja osas.

On oluline mõista, et vaid läbi asutuste liitmise ei ole võimalik lõplikult vähendada õppekavade dubleerimist. Näiteks, õigusteadust õpetatakse hetkel nii Tartu ja Tallinna Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuna konsolideerimine viimased õppekavasid ei vähenda, siis on oluline, et dubleerimise vähendamine oleks kaasav ja läbimõeldud protsess, mida mõtestatakse ka konsolideerimisest eraldi.

Samas peab pidama meeles, et teatud määral on Eesti kõrghariduses vajalik ka tervislik sisekonkurents. Hetkel on see olemas näiteks haridus- ning filoloogiavaldkonna õppekavade puhul.
Osast väljatoodud konsolideerumistest on räägitud ka varem (näiteks võimalus liita Tallinna Ülikooliga Eesti Kunsitakadeemia), osad liitmised on esimest korda Eesti meedias välja pakutud ning nende taustaargumentatsiooni ei ole välja toodud seni ei meedias ega ka raportis endas.

Taustainfo:

• EÜLi volikogu 4. septembri otsus

2.11. Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel.

Seisukoht: EÜL toetab ülikoolide (tipp-)juhtimise kompetentsuse tõstmist ning otsustusprotsesside lihtsustamist ja läbipaistvamaks muutmist.

EKKA ehk Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur on Eesti kõrgkoolide juhtimisele viimastel aastatel andnud pigem positiivset tagasisidet, seda nii töötajatele suunatud küsimustike kui ka välishindamiste tasandilt. Nõrgemaid juhtimisalaseid hinnanguid on antud kõrgkooli võtmetulemuste määramisel ning TAL rahastusega seotud valdkondades. Nõrgemaid hinnanguid on siiski antud ka väitele “Vastutus kõikidel juhtimistasanditel on määratletud ja kirjeldatud ning toetab kõrgkooli eesmärkide saavutamist ja põhiprotsesside sidusat toimimist.” (Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 3(1), 2015, 80–102, “Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma”.

Probleemiks osutub tihti ka see, et akadeemilisse tippu jõudnud teadureid peetakse automaatselt ka headeks juhtideks, kuigi neil ei pruugi olla juhtimiskogemust väljaspool teadustööd tegevaid rühmi. Veendumus, et akadeemilise üksuse parim juht on akadeemik on pigem tehnokraatlik ning ei ole kooskõlas juhtimist uurinud praktikute analüüside tulemustega.

Kõigis Ülikooliseaduse järgi toimivates kõrgkoolides ning Tartu Ülikoolis peab ülikooli kõrgemasse otsustuskogusse (senatisse) kuuluma ka 20% tudengite esindajaid. Tallinna Tehnikaülikoolis tudengitele kõrgeimas otsustuskogus kohti tagatud ei ole, küll aga on nõukogus ⅕ kohtadest üliõpilastele.

Taustainfo:

• EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 7.4 - Kõrghariduse rahastamist puudutavate otsuste tegemisel peavad olema kaasatud kõik osapooled ja huvigrupid ning nende seisukohtadega arvestatakse. Otsus, mille tegemisel ei ole kaasatud kõiki osapooli, ei ole demokraatlik ega jätkusuutlik.

• Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormi punkt 1.1 - Kiiresti muutuvas maailmas peavad ülikoolid vastu võtma mitmeid keerulisi otsuseid. Nende otsuste tegemiseks tuleb muuta ülikooliseadust ja ülikoolide seadusi nõnda, et ülikooli kõrgem otsustuskogu oleks suurema otsustuspädevusega ja võimalikult sõltumatu organ, nagu seda on näiteks TTÜ seadusega loodud kuratoorium. Sealjuures peab ülikoolide juhtkondadel olema õigus neid otsuseid ellu viia.

• Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormi punkt 1.2 - Eesti üliõpilaskonnad ja nende esindajad soovivad olla kõrghariduse rahastamist ja korraldust puudutavates diskussioonides riigi silmis ülikoolidega võrdväärne osapool.

2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus.

Seisukoht: EÜL toetab mõtet luua ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus.

Senine praktika õppejõudude valimise protsessis ei võta võrdselt arvesse kõiki õppejõu töös vajaminevaid oskuseid, iseäranis õpetamisoskuseid. Õpetamisoskuse väärtustamiseks on vajalik arvestada seda kui väärtuslikku oskust uue akadeemilise töötaja tööle võtmisel, arendamisel ja atesteerimisprotsessis. Kõigi õpetamistööga tegelevate ülikooli töötajate valimisel peab peamiseks kriteeriumiks olema professionaalne õppetöö läbiviimise oskus. Viimase toetuseks peavad kõigil õppejõududel olema võrdsed võimalused arendada enda pedagoogilise pädevusi ja seda ühise täienduskoolituse keskuse abil.

Taustainfo:

• Mõtet toetab EÜL ettepanek haldus- ja tulemuslepingutes punkt 1. õppejõu õpetamisoskuste kohta.

Eesti Üliõpilaskondade Liit ei toeta järgmisi ettepanekuid:

2.4. Asendada praegune tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane sooritab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.

Seisukoht: EÜL ei toeta tasuta kõrghariduse süsteemi asendamist koolituslepingute süsteemiga. EÜL on seisukohal, et kõrghariduse rahastamist puudutavad otsused ja määrused peavad olema planeeritud pikaajaliselt ja ning jätkusuutlikult. Kõrgharidusreform jõustus lõplikult alles aastal 2013, esimesed selle süsteemi järgi õppijad lõpetavad nominaalaja sel õppeaastal. Süsteemi hindamiseks peaks minimaalselt olema möödunud 3+2 aastat ehk bakalaureuse- ning magistriõppe nominaalajad. Seega leiame, et toimunud kõrgharidusreformist on möödunud liiga vähe aega, et oleks võimalik teha järeldusi, mille alusel olemasolevat süsteemi reformida.

Kõrgharidusega inimeste osakaal Eestist väljarändes on 11% 20-24 vanuserühmas ja 29% kogu väljarändes (Statistikaamet, 2014). Seega ei ole võimalik tööjõu väljavoolu probleemi lahendada läbi kõrgharitud inimeste Eestisse jääma sundimisest, kui see osa ühiskonnast on ka hetkel tõenäolisem Eestisse jääja.

Taustainfo:

• EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 7.5 - Riik kui ka kõrgkoolid peavad hoolitsema selle eest, et ei eksisteeriks (varjatud) õppemakse.

• EÜLi volikogu 4. septembri otsus.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu jaoks on olulisemad tegevused, mida peab ellu rakendama järgmised:

• 2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus.

• 2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu) mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse.

• 2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile.

• 2.11 Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel.

• 2.10 Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust.

Jaanus Müür
Juhatuse esimees
Eesti Üliõpilaskondade Liit

Arvamusavaldust on loetud 1971 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale