Esmaspäev, 27. mai 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu
  Rahandusministeerium
kestvus: 26.04 2010 kuni (määramata)

Kristel Toom
e-mail: kristel.toom@fin.ee
telefon 611 3276
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Konsultatsiooni kokkuvõte:
 Tere!

Suur tänu arvamusi ja ettepanekuid esitamast!


Järgnevalt vastan punktide kaupa ettepanekutele, mis puudutasid kindlustusandjate ligipääsu karistusregistri andmetele, juhipõhisele kohustuslikule liikluskindlustusele üleminekut ja liikluskorraldust.


Praegu on Riigikogu menetluses karistusregistri seaduse eelnõu (765 SE II-1). Eelnõust tuleneb, et ligipääs karistusregistri andmetele reeglina ei ole piiratud. Teiste sõnadega, need andmed on avalikud, välja arvatud juhul, kui seaduses on ette nähtud teisiti. Järelikult on uue seaduse jõustumisel ligipääs andmetele mitte üksnes kindlustusandjal, vaid ka kõigil teistel isikutel, kes nende andmetega tutvuda soovivad. 


Väärtegude eest määratud karistuste kohta säilitatakse karistusregistris andmeid üks aasta, kuritegude eest määratud karistusi puudutavat teavet aga üldjuhul kolm aastat karistuse ärakandmisest arvates. Selle tähtaja möödumist andmed kustutatakse karistusregistrist ning teistel isikutel, s.h kindlustusandjatel, sellistele andmetele enam ligipääsu ei ole.        


Karistusregistri seaduse eelnõu on kättesaadav Riigikogu koduleheküljel.


Kohustusliku liikluskindlustuse muutmine juhipõhiseks tooks praktikas kaasa senisest enam probleeme. Praegu ja ka tulevikus, uue seaduse vastuvõtmisel, hõlmab kindlustuskohustus kõiki liiklusregistris registreeritud sõidukeid. Põhimõte on üldiselt lihtne ja arusaadav — kui sõiduk kantakse liiklusregistrisse, tuleb ka vastutus kindlustada ehk kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida Kindlustuskohustus kehtib pidevalt kuni sõiduki liiklusregistrist kustutamiseni, kindlustuskohustuse võib katkestada üksnes seaduses ettenähtud erandjuhul ja mitte kauemaks kui kaheks järjestikuseks aastaks (tingimusel, et sõidukit selle aja jooksul liikluses ei kasutata).    


Juhipõhise kohustusliku liikluskindlustuse puhul seevastu tekib küsimus, et kui sõidukipõhine kindlustus rakendub alates sõiduki liiklusregistrisse kandmisest, siis millal peaks rakenduma juhipõhine kindlustus? Näha ette, et kõik, kes on saanud juhtimisõiguse, peavad kohe sõlmima ka kohustusliku liikluskindlustuse lepingu, oleks kindlasti ebaproportsionaalne, näiteks sellepärast, et neil inimestel ei pruugi niipea olla kavas endale sõidukit muretseda.          


Kui aga lähtuda vastupidisest olukorrast, et isik peaks sõlmima kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ainult nendeks puhkudeks, mil ta soovib sõidukit juhtida, tekivad samuti probleemid. Näiteks võib juhtuda, et inimene soovib sõidukit juhtida üksnes mõnel päeval aastas või veel harvem. Ka võib juhtuda, et sõiduki juhtimise vajadus ilmneb inimese jaoks ootamatult ning seetõttu ei ole ta kohustusliku liikluskindlustuse lepingut sõlminud. Või ka vastupidi, leping on küll sõlmitud ja ka kindlustusmakse tasutud, tegelikult aga vajadus sõidukit juhtida langeb ära.  


Ilma kehtiva kohustusliku liikluskindlustuseta aga sõidukit juhtida ei tohi. Euroopa Liidu kohustusliku liikluskindlustuse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ) näeb ette, et kõik liikmesriigid peavad tagama, et nende territooriumil põhilist asukohta omavad sõidukid oleksid kaetud kohustusliku liikluskindlustusega. Esmaseks kriteeriumiks, mille järgi määrata sõiduki põhilist asukohta, on ka direktiivi järgi see, millise riigi registrisse sõiduk on kantud (artiklid 1 ja 3). Valdav enamus Euroopa Liidu liikmesriike on samuti valinud sõidukipõhise liikluskindlustuse.      


Juhul aga, mil inimesel on tegelikkuses pikk juhistaaž, kuid talle ei ole mitte kunagi kuulunud liiklusregistris registreeritavat sõidukit, tasub lepingu sõlmimisel kindlustusandjat juhistaaži olemasolust siiski teavitada. Kui võimalik, tasuks esitada ka täiendavaid tõendeid (nt. tööleping juhul, kui inimene on töötanud autojuhina).  Kindlustusandjal on küll mitte kohustus, kuid õigus seda arvesse võtta.


Liikluskorralduse ja liiklusohutuse valdkondade eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle poole võib pöörduda ettepanekutega neis küsimustes. Kohustusliku liikluskindlustusega seotud esmasteks eesmärkideks on tagada liiklusõnnetustes kannatanutele põhjustatud kahju võimalikult kiire ja õiglane hüvitamine ning liiklusõnnetuse põhjustaja kaitsmine ootamatu varalise nõude eest, mitte aga liikluskorralduse küsimustesse sekkumine. 


Kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu menetlusest niipalju, et eelnõu kohta laekus mitmeid muudatus- ja täiendusettepanekuid, millest suurt osa oleme ka arvestanud. Lähemal ajal on plaanis saata eelnõu teisele kooskõlastusringile.


 


 


 


 

 


 

Eelnõu on mõeldud asendama kehtivat liikluskindlustuse seadust.





Uus kohustusliku liikluskindlustuse seadus 

Rahandusministeerium on saatnud 21.05.2010. ministeeriumidele ja koostööpartneritele arvamuse avaldamiseks uue kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu. Kehtiv liikluskindlustuse seadus on seda valdkonda reguleerinud 2001. aastast alates. Vahepealsetel aastatel on seadust mitu korda muudetud ja täiendatud. Muutmise ja täiendamise põhjuseks on olnud nii Euroopa Liiduga liitmine kui ka Eesti-sisene õigusloome areng — uute seaduste, sealhulgas võlaõigusseaduse vastuvõtmine. Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti kehtivat regulatsiooni ja praktikat, parandati seaduse struktuuri ja sõnastust, hinnati Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise kvaliteeti.

Eelnõuga ei ole kavas muuta liikluskindlustuse süsteemi olulisi põhimõtteid ja eesmärke – tegemist on jätkuvalt vastutuskindlustusega ning kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimine on kõigile autoomanikele kohustuslik. Liikluskindlustuse eesmärgiks on kannatanutele põhjustatud kahju kiire ja täielik hüvitamine, teisalt kaitseb liikluskindlustus ka õnnetuse põhjustajat ootamatute rahaliste nõuete eest.  Kindlasti on oluline silmas pidada, et Eesti liikluskindlustuse süsteem on üks osa üleeuroopalisest liikluskindlustuse süsteemist ning seetõttu on oluline ka rahvusvaheliste reeglitega arvestamine.

Eelnõuga soovitakse kehtivat regulatsiooni siiski ka sisuliselt edasi arendada. Näiteks soovitakse liikluskindlustuse lepingut paremini ühildada muude kindlustuslepingutega, eesmärgiga muuta lepingu sõlmimine, vormistamine ja muud lepinguga seotud toimingud lihtsamaks.

Märkimist väärib kannatanutele loodav uus võimalus pöörduda hüvitise saamiseks mitte liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandja poole, nagu seni, vaid tema enda, s.o kannatanu kindlustusandja poole. See õigus on kannatanul küll teatud tingimustel, näiteks ei tohi eeldatav kahjusumma ulatuda üle 100 000 euro, jne. Oma kindlustusandjaga suhtlemise võimalus peaks kiirendama ja lihtsustama kahju hüvitamise protsessi kannatanu jaoks. Peale kannatanule kahju hüvitamist arveldavad kindlustusandjad juba omavahel.           

Eelnõuga soovitakse anda panus liiklusohutuse suurendamisse. Sel eesmärgil täiendatakse loetelu juhtudest, mil kindlustusandjal on õigus kannatanule hüvitatud kahjusumma nõuda tagasi liiklusõnnetuse põhjustajalt. Loetellu lisatakse kolm uut alust, mille puhul võib eeldada, et liiklusõnnetuse põhjustamisele aitas kaasa süüdlase eriti vastutustundetu ja liiklusohtlik käitumine. Teiseks, eelnõu võimaldab kindlustusseltsidele ligipääsu liiklusrikkumiste andmetele ja neil tekib võimalus võtta neid andmeid arvesse kindlustusmakse määramisel.

Seaduse jõustumisel hakkab liikluskindlustusega seotud vaidluste osapooli lepitama Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutsev lepitaja, asendades senist liikluskindlustuse vaidluskomisjoni. 

Riigikogus heakskiitmisel jõustub uus seadus 2011. aasta alguses. 

Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik olnud alates 1993. aastast. Liikluskindlustuse lepinguid sõlmivaid kindlustusseltse on praegu kümme, kes kokku väljastavad 350 tuhandele kliendile ligi miljon poliisi aastas. Sõidukeid, mille suhtes leping tuleb sõlmida, on üle 600 tuhande.

                                                                                                                                              

 

 

 

 

Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
Liikluskorralduse probleemid siduda liikluskindlustusega
Põhiline osa liiklusavariidest on põhjustatud sujuvalt ohutut liiklemist häirivatest liikluskorralduse ja teedeehituslikest lahendustest. Ametkondade poolt kavandatakse teadlikult liiklusohtlikke teid ja tänavaid. Senini valdavavalt esinev vastutuse hajutamine, seda tippjuhtidele suunates, loob olukorra, kus mitte keegi ametnikest otseselt liiklusohutuse eest ei vastuta ning see võimaldab kahjulikku eksperimenteerimist. Selliselt on näiteks liikluskorraldusest kujunenud „liikluse korraldamine liiklemise takistamisega“.
Ergutavalt mõjuks piiril paiknevad võõrkeelsed üleskutsed, nagu näiteks „100 € sellele, kes leiab Eesti liikluskorralduses kas-või ühe eeskuju vääriva pisiasja“
Salakavala surmalõksuna toimib möödasõitudel tee või kurvi vastassuunast kujuneva välisraja suur negatiivne kalle. Sageli on kurvid veel ka spiraalselt aheneva raadiusega. Samas on jäetud rajamata suhteliselt väheste kulutustega teostatavad piisava pikkusega peale- ja mahasõidu ning möödasõitu võimaldavad rajad. Uusi tänavalõike kavandatakse ilma bussipeatuse taskuteta. Teadlikult püstitatakse ohtlikke post-tõkiseid ja betoonkõrgendusi keset teid ja tänavaid. Rajatakse tavakodanikule arusaamatu liiklemisskeemiga ristmikke ning seatakse totrusteni viidud piiranguid. Samas ei vastuta liiklusohutuse eest „vastutavad“ ametnikud tegelikkuses mitte kuidagi, näiteks, Tartu maanteel kurvi väliskülje ohtliku kalde tõttu toimuvate ohvriterohkete avariide eest. Osavalt seadustatakse miilitsate poolt koostatud liikluseeskirja lause, et juht peab valima liiklusoludele vastavalt õige sõidukiiruse. Liikluskorraldajate rajatud lõksudes kujunevad liiklusolud juhile ettearvamatuteks. Ultra passe nemo obligatur.
Taotleda tuleks, et liiklusõnnetuse toimumise ühe osapoolena käsitletaks ka vastava teelõigu sisulise ohutuse eest vastutavat ametkonda. Samuti tuleks algatada miilitsate poolt koostatud liikluseeskirja tavainimesele käsitletavamaks muutmine.

Detailne vaade Detailne vaade
26.04.2010 | 13:45 | Rein Ets
Väga tore muidugi, et saab kannatanul olema võimalus ka oma kindlustusandjalt hüvitist nõuda. See peaks kindlasti aitama kaasa probleemide lahendamisele olukorras, kus kolmas osapool on süütu kannataja ja avarii põhjustajat pole võimalik koheselt tuvastada. Samas on ikkagi tegu pooliku lahendusega, sest see võimalus laieneb ju ainult neile, kes osalevad avariis sõidukiga, millel on kehtiv liikluskindlustus. Mis saab aga siis, kui mul näiteks aed maha sõidetakse ja süüdlast ei tuvastataω

Liikluskindlustuse eesmärgiks on kannatanutele põhjustatud kahju kiire ja täielik hüvitamine, kuid samas ei tohiks ka ära unustada, et tegemist on kohustusliku kindlustusega ja seetõttu peaks olema tagatud ka kindlustusvõtjale õiglane ja objektiivsetel alustel kujundatud kindlustusmakse.
Käesolev eelnõu võimaldab aga kindlustusseltsidel juba olemasolevat ebaõiglust veelgi suurendada, andes neile juurdepääsu karistusregistrile. See annab võimaluse "mängida" riskikoefitsendiga, mis võib aga kindlustusmakse suurust muuta kuni 3 korda ja seda tehakse info põhjal, mis ei näita asja tegelikku iseloomu. Kuna juba politsei ei võta arvesse rikkumise kõiki asjaolusid, vaid fikseerib lihtsalt fakti, siis ei saa kindlustusseltsil kuidagi olla infot selle kohta, kas üks või teine rikkumine tõi endaga kaasa ka mingi reaalse võimaluse liikluskahju tekkeks või oli see hoopis toime pandud suurema kahju ärahoidmiseks.

Näide: Alustate möödasõitu veoautost, olles eelnevalt veendunud, et vasttassuunavöönd on piisavas ulatuses vaba. Olles aga manöövrit alustanud, selgub, et veoauto ees on veel teine veoauto , millega te ei olnud arvestanud, ja nende pikivahe on nii väike, et ei võimalda teil tagasi reastuda, samal ajal aga tuleb eemalt nähtavale vastusõitev auto - mida tehaω Kõige loogilisem oleks kiirendada ja lõpetada manööver ohutult, aga lähtudes uuest seadusest oleks vist kasulikum jätta kõik viimase sekundituhandiku otsustada, sest kusagil põõsas võib ju olla politseinik radariga...

Analoogseid näiteid, kus rikkumine küll leidis aset, aga asjal on veel ka teine külg, võib leida mitmeid. Üks suur probleem on siin muidugi meie kohati arusaamatu liikluskorraldus, mis on suunatud "vea välja meelitamisele". Sellest lähtuvalt peaks enne niisuguse "karistusmaksu" kehtestamist vaatama kriitiliselt üle eestis kehtivad liikluspiirangud, kas need on ikka kõik põhjendatudω

Peamine on aga asja juures see, et kuna meil on liikluskindlustus seotud sõidukiga, mitte aga isikuga, kes on tegelikult roolis, siis saab olema järjekordne võimalus nuhelda kõigi sõiduki kasutajate patud sõiduki omaniku kaela. Kui nii edasi läheb, siis saab ju politsei varsti päris ära kaotada.
Detailne vaade Detailne vaade
28.04.2010 | 12:15 | Rein Laanemets
Minu arvates on liikluskindlustustele rikkumisandmete jagamine väga halb mõte.
Idee on küll hea ja paneks inimesi kiiruseületamisest hoiduma, kuid kahjuks ei ole meie kindlustussüsteem piisavalt läbipaistev, et rakendada niivõrd idealstlikke plaane.

Need mitmed korrad, kui olen üritanud oma kindlustuselt teada saada, millest lähtuvalt minu kindlustusmakse määratakse siis vastus on ikka alati sama: "Meie ei oska öelda, arvuti lihtsalt arvutab selle."
Millises teises asutuses saaks klienditeenindaja vastata sellisel moel: "Pakume teenust aga meil pole õrna aimugi, miks see teile just nii palju maksma läheb." Kindlustuse tegemine on aga kohustuslik ja kellelgi pole võimalus seetõttu ka keelduda.
Kindlustusfirmadel on tegemist ärihuviga ja seega pole nemad hetkel minu arvates piisavalt usaldusväärsust üles näidanud, et anda neile veel üks trump kätte, millega rohkem raha nõuda klientidelt, kellel pole võimalik enda seljatagust/rahakotti kaitsta.
Idee on hea aga adekvaatse järelvalveta on tegemist tarbijale ülekohut tegeva seadusega.

Detailne vaade Detailne vaade
30.04.2010 | 00:07 | Ann Vool
Liikluskindlustus peaks olema kindlasti juhipõhine mitte autopõhine, liiklusvahend ei põhjusta mitte kunagi liiklusõnnetust.
Kui juht omab mitut sõiduvahendit, siis praeguse seaduse kohaselt peab ta sõlmima kõgilie sõiduvahenditele eraldi poliisi,
kuigi ta ei saa sõita mitme autoga korraga. Samuti karistatakse praegu sõidukiomanikku sõidukikasutaja põhjustatud eksimuse eest. Olen ca 15 aastat igapäevaselt autot kasutanud, liikluskindlustust pole aga oma nimele kunagi sõlminud, kuna olen autokasutaja. Autopõhise liikluskindlustue tõttu ei kajastu minu staaž ja riskiaste mitte kusagil, ometi peaks see mõjutama kindlasti poliisi hinda.
Detailne vaade Detailne vaade
30.04.2010 | 15:35 | Indrek Nüüd
Minu loogika ei saa ka aru, miks on liikluskindlustus seotud autoga, aga mitte juhiga. Õnnetuse põhjustab ju juht, mitte auto. Kui auto omanik, kelle koefitsent on madal, annab oma auto kasutada juhile, kes teeb õnnetuse, siis karistada saab madala koefitsendiga auto omanik, kuigi tema ju õnnetust ei põhjustanud. Ja tegelik õnnetuse põhjustaja on "puhas poiss". Olen ma õigesti aru saanudω Võib ju küll väita, et auto andmisega suurema riskiga juhile võetakse vastutus endale, kuid minu meelest pole see õiglane. Igaüks peab ikka ise oma tegude eest vastutama.
Teen ettepaneku siduda liikluskindlustus juhiga. Niisama, nagu peab mul sõitma minnes olema juhiluba minu nimel, peab mul siis olema ka liikluskindlustus minu nimel. Ja vahet ei ole, mis autoga ma sõidan.
Detailne vaade Detailne vaade
04.05.2010 | 09:04 | Raili Kallavus
leian samuti nagu eelmisedko kommenteeriad,et uus seadustik on väga lünklik,ning tuleks veel palju parandusi sisse viia, siin peab veel põhjalikku tööd tegema, enne kui see töösse anda. Palju mõtlematuid puudusi.
Detailne vaade Detailne vaade
12.05.2010 | 07:48 | Katrin K

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale