Esmaspev, 27. mai 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust ts olevate eelnude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Metsanduse arengukava 20112020 eelnu
  Keskkonnaministeerium
kestvus: 27.05 2010 kuni 02.08 2010

Kersti Kikkas
e-mail: kersti.kikkas@envir.ee
telefon 6260705 ; 5250799
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sbrale Saada sbrale
Konsultatsiooni kokkuvte:
Kokkuvõte kommentaaridele on esitatud tabeli kujul.
Metsanduse arengukava 20112020 on jtkuks senisele, mis oli koostatud aastaiks 20022010.

Võrreldes 2000. aastate algusega on muutunud nii metsasektori strateegiline kui õiguslik raamistik. Metsamaa pindala on viimase poole sajandi jooksul kasvanud kaks ning tagavara kaks ja pool korda. Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaal pidevalt suureneb, kuid puitu oleme viimastel aastatel kasutanud järjest vähem. Praegune raiemaht on vaid pool optimaalsest.

Kui selline suundumus jätkub, hakkab see Eesti metsandust ohustama: väheneb metsade juurdekasv ja süsiniku sidumise võime, kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, kahaneb metsaomanike tulu ja metsasektori konkurentsivõime. Pikemas vaates väheneb nii ka metsanduse jätkusuutlikkus.

Kliimamuutuste leevendamiseks on metsa ja metsanduse roll kõige tõhusam siis, kui metsad on pidevalt suure juurdekasvu seisundis ja kui puitu, mis on taastuv tooraine, kasutatakse CO² tekitavate toodete ja energiaallikate asemel rohkem. Puidu kasutamine on ka üks võimalus saavutada EL taastuvenergeetika eesmärke.

Eesti metsadest varutud puidu ja puittoodete eksportimine aitab tasakaalustada riigi negatiivset väliskaubandusbilanssi. Ühe miljoni m³ puidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta.

Kõige selle kõrval on metsal tähtis roll elu- ja looduskeskkonna säilitamisel. Selleks on Eestis olemas rangelt kaitstavate metsade võrgustik koos puhveraladega. Majandusmetsades täidavad sama eesmärki järgmisesse raieringi jäetav lamapuit, allesjäetavad säilikpuud ja püsti jäetavad surnud puud.

Valmiva arengukava koostamise aluseks on olnud kokku lepitud arusaam, et metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning kogu seda tegevust toetavat metsanduslikku haridust, metsateadust ja kommunikatsiooni.

Rõhutuses on ka, et metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.

Arengukava eelnõu põhieesmärgiks seati metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine. Seal hulgas lepiti kokku, et:

- puitu kui taastuvat loodusressursi kasutatakse puidutööstuses ja energeetikas juurdekasvu ulatuses,

- metsaressursi tootlikkuse säilitamiseks uuendatakse vähemalt pool uuendusraiealadest,

- ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja üle vaadatud on rangelt kaitstavate metsade esinduslikkus.

Arengukava koostamine on tähendanud vastuste otsimist küsimustele, mida teha, et tagada metsamajanduse elujõulisus, kaitsta keskkonna ja metsade looduslikku mitmekesisust, leevendada kliimamuutusi ja parandada metsasektori konkurentsivõimet.

Nende eesmärkideni jõudmiseks on kavandatud hulk tegevusi. Vaid mõned näited:

- muudetakse seadustikku, et vähendada väikemetsaomanike metsakasutuspiiranguid, vältida metsaeralduste pindala vähenemist ja metsade killustumist ning soodustada hooldusraieid,

- metsade kaitseks Eestisse levida võivate ohtlike invasiivsete võõrliikide vastu töötatakse välja ja rakendatakse nende kahjustajate avastamise, seire ja esmaste kaitseabinõude süsteem,

- analüüsitakse keskkonnaväärtuste turu loomise võimalusi ja metsaomanike võimalusi keskkonnateenuseid pakkuda

- analüüsitakse maksusüsteemi ja muudetakse seda, et tagada füüsilisest isikust metsaomanike õiglane maksustamine ja suurendada huvi metsade majandamiseks.

Andmaks paremat pilti võimalikust puidukasutusest, koostati järgnevaks kümneks aastaks võimalikud puidukasutuse stsenaariumid, kus uuendusraiete jaoks kavandati kaks puidukasutuse skeemi (vt Metsanduse arengukava aastani 2020 loodusvara kasutamise ja keskkonna seisundi prognoos).

Metsanduse valmiva arengukava koostamist on koordineerinud selleks moodustatud komisjon. Peale keskkonnaministeeriumi on kava koostamisel osalenud Riigikogu keskkonnakomisjon, riigikantselei, põllumajandus-, majandus-ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium, RMK, erametsaliit, metsatööstusliit, keskkonnaorganisatsioonide koda, Maaülikool. Lisaks on töögruppide töös osalenud hulk teisi metsanduse huvigruppe, ametnikke, teadlasi ja eksperte.

MARKU LAMP

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

marku.lamp@envir.ee

 

 

Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud jrgnevad failid taust- vi lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
METSA UUENDAMINE
Erametsa uuenemisel on praktikas kasutusel peamiselt looduslik uuenemine, seda ka viljakatel kasvukohtadel. Hoolimata metsaseaduses olevast metsauuendamiskohustusest on metsauuendamine olnud 10-20 % lagedatest aladest kogu 18 iseseisvusaasta jooksul. Eramets uueneb peamiselt kiirekasvuliste lehtpuudega nagu valge lepp, kask, haab ja ka põõsapuuliigid sarapuu, remmelgas jpt. 2004. aasta seaduses olnud metsauuenduse tagatisraha kaotati erametsaomanike tugeva vastuseisu tõttu 2007. aastal. 2004. aastal oligi ainuke aasta, kus tekkis metsataimede puudus koduturul. 2009. aastal jäi Eestis kasutamata 892000 (sh. 87 % kuusk) metsataime ja müüdi välismaale 4 milj. metsataime (sh 86 % kuusk). Samas jäi 2009 uuendamata erametsas vähemalt 5000 ha viljakatel kasvukohtadel asuvaid lageraielanke. Seni pole metsauuenduskohustuse rikkumise tõttu ühtegi metsaomanikku vastutusele võetud, mis tähendab järelevalve ebatõhusat tegevust ja/või mittetoimivat metsaseadust. Tuleviku mõttes tuleks kaaluda, kas on vaja metsauuendamiskohustuse säilitamist. Vastasel juhul tuleks metsauuendamise tagatisraha uuesti seadustada või kasutada mingeid muid sunnimeetmeid koos tõhusa järelvalvega.

ERAMETSANDUSE EDENDAMINE
Erametsanduse tugistruktuuride toetamine on viinud suuremate metsaomanike koondumisele metsaühistutesse. Praegu on ühinenud metsaomanikul keskmiselt üle 60 ha metsamaad, mis on 5 korda suurem, kui keskmine. Seega on toetuste põhiosa ära kasutanud suured metsaomanikud. Samas on toetuste vajadus väikemetsaomanikel suhteliselt suurem. Väikemetsaomanike huvi puudumist metsa majandada ja kaasamise takistusteks ühistegevusse on toodud välja ülemaksustamist (1), oskuste ja teadmiste puudumist (2), mõnede puidusortimentide ebapiisavat turunõudlust (3), usalduse puudumist pakutavatesse nõustamis- ja majandusteenuste suhtes (4), keerukat asjaajamist (5) ja õigustiku ebastabiilsust. 1)Uuringute järgi on füüsilisest isikust metsaomanik kõige madalama maksukoormusega. Maksumäära alandamine oleks Eesti efektiivse maksusüsteemi lõhkumine, „kõrgest“ maksumäärast pidev rääkimine ise tekitab ebasoodsa suhtumise metsa müüki. 2)Eestis tegutseb aktiivselt 77 metsanõustajat ja lisaks on olemas sadakond mitteaktiivset, seega on tasuta nõuanne kõigile kättesaadav. 3)Teadaolevalt on Eestis võimalik müüa kasumlikult kõiki puidusortimente. 5)Metsa majandamisega seotud asjaajamine on juba äärmise lihtsuseni viidud. 4)Peamine põhjus, miks metsaomanik metsa ei majanda, on usalduse puudumine majandusteenuste suhtes. Siinkohal on tähtis metsaettevõtja, kes osutab majandusteenust, maine madal tase. Tihtipeale on nõustajad ja ka metsaühistud, kes soovitavad majandusteenust, seotud majandusteenuse osutajaga. Madal maine johtub algselt algusaastate ülivabast majanduskeskkonnast, mille tulemuseks oli iga teise metsaettevõtja karistusregistrisse jõudmine ja iga teise väikemetsaomaniku petta saamine teenuse osutaja käest. Võib öelda, et need ajad on möödas, kuid kas on metsatehinguni jõudmisel midagi muutunudω Millised on metsaomaniku võimalused vältida petta saamistω Kas metsaettevõtja on muutunud nüüd usaldusväärsemaksω Metsaomanikuni pole selline signaal jõudnud. Üks võimalus mainet parandada ja väikemetsaomanikke metsa majandama saada on tagada metsaomanikule usaldusväärne teenuseosutaja kättesaadavus ning kasvava metsa müügiüksuse ja puidu mõõtmine. Selleks tuleks sisse seada riiklik tegevusluba metsaettevõtjale ja sõltumatu asutus kasvava metsa ja -materjalide mõõtmiseks. Võimalik, et alguses võiks tegevusluba ja sõltumatu metsa mõõtmine ettevõtjale olla vabatahtlik. Tegevusloa eesmärk on metsaõigusnormide rikkumiste vältimine ja metsatehingu läbipaistvuse tagamine metsaomanikule koos sõltumatu metsa mõõtmisega.
Metsaomaniku liitumiseks metsaühistuga on vaja usaldusväärselt ja atraktiivselt toimivat ühistut. Ühistu juhatuses ei tohiks olla metsaettevõtjad, vaid soovitavalt väikemetsaomanikud. Ühistu aasta-aruande auditeerimine/revideerimine võiks olla riigi osalusega, vastutasuks võiks metsaühistu osutada riigile haldusteenust.
Detailne vaade Detailne vaade
04.06.2010 | 18:52 | Lauri Salume
ELF-i kommentaarid MAK 2010 eelnõule osale.ee –s.

Üldine kommentaar:

Avalikustatud arengukava eelnõus ei ole arvestatud MAKi komisjoni ettepanekutega. 29. aprillil otsutas MAK komisjon esitada Keskkonnaministrile MAK 2020 eelnõu eeldusel, et järgmised peatükid vaadatakse tervikuna üle:
1) Metsavarudest aktuaalse ülevaate omamine ja metsakasutuse planeerimine
2) Metsamajandus (raied)
3) Keskkonna ja metsa mitmekesisuse kaitsmine
4) Kliimamuutuste leevendamine

Samuti pidid toimuma ekspertarutelud järgmiste teemade osas:
1) Metsade majandamise käigus eraldisest tuleneva langi pindala, laiuse ning maastikusse sobivuse järgimine ja raiete käigus sobilike struktuurielementide elupaigakildude ning jämeda surnud puidu säilitamine optimaalsel määral.
2) Erinevate alternatiivsete raievõtete rakendatavus kaitse-eesmärkide saavutamiseks piiranguvööndites
3) Kliimamuutuste leevendamine
4) Vääriselupaikade kaitse rakendamine

Avalikustatud eelnõu puhul võib öelda, et vastavaid peatükke ei ole oluliselt muudetud ning samuti on toimunud vaid üks ekspertarutelu lankide suuruste teemal. Teistel teemadel pole vastavaid kohtumisi toimunud.

Eelnõu seab selgelt esikohale metsa kui “puiduressurssi lao” ja loob Eesti metsaressursi olemist ja selle senisest kasutamisest ilustatud pildi, ignoreerides samal ajal pikaajalisi ohte, milleks on jätkuv metsa elurikkuse seisundi halvenemine, ebaühtlane metsade kasutus sõltuvalt puuliikidest ja vanuselise struktuuri ebaühtluse suurendamine, mida praegune lähenemine vaid süvendab. Arengukava ei käsitle seega metsandust tasakaalustatult omistades lühiajalisele majanduslikule tulule ülekaalukalt rohkem tähelepanu võrreldes keskkonna ja sotsiaalsetel aspektidega.

Peamised puudused:
1) Arengukava näeb ette, et 10 aastaga võib 40% Eesti metsadest lagedaks raiuda, mis on selgelt mitte jätkusuutlik, kuid eelnõu pigem soodustab ja suurendab seda määra ja ei näe ette ühtegi meedet, millega vajadusel raiemahte piirata.
2) Eesti metsadest luuakse taotluslikult pilt, mis õigustab raiemahtude suurendamist, avamata olukorra tegelikku tausta ja metsanduse peamisi probleeme, milleks on metsauuenduse puudulikkus, elurikkuse vähenemine ja okasmetsade võimalik üleraie viljakates kasvukohatüüpides.
3) Erinevad eesmärgid ja meetmed on omavahel vastuolus (näiteks on eesmärgiks puidu kasutust hoida juurdekasvu piires, kuid praktiliste meetmete osas otsitakse võimalusi, kuidas suunata lageraiesse üle 40% Eesti metsadest).
4) Suur osa majandamise intensiivistamist toetavatest väidetest pole toetatud ühegi teadaoleva uuringu või analüüsiga.
5) Elurikkuse kaitsega seonduvaid probleeme sisuliselt pole käsitletud.
6) Eelnõu on poolik ja ebaühtlane - puudu on indikaatorite baastasemed ja saavutustasemed, peatükid on väga kõikuva kvaliteediga, olulised peatükid ei sisalda analüüsi möödunud perioodil toimunust.


Täpsemad ettepanekud ja märkused

LK 3
Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks:
puitu kui taastuvat loodusressurssi kasutatakse puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses;

ELF: Antud juhul on tegemist õige eesmärgiga, mis haakub ka Säästva arengu seaduses sätestatud põhimõtetega. Samas puudub edasises arengukavas igasugused selgitused või meetmed, kuidas antud eesmärgist kinni pidada.Pigem on kõik meetmed ja algatused suunatud sellele, kuidas järgmisel kümnel aastal Eesti metsi raiuda võimalikult palju raiuda saaks.

LK 6: Küpsete puistute õigeaegne raie ja metsamaa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldavad parimal moel kasutada metsamaa tootmisvõimet. Küpsete metsade pikemaajalisel kasutamata jätmisel majandusmetsades kaotavad nii metsaomanik (saamata jäänud tulu, puidu väärtuse langemine, vähenenud võimalused investeeringuteks), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvav sõltuvus importpuidust ja sellega kaasnevad riskid, metsaomanike vähenev huvi metsaga tegeleda ehk madal varustuskindlus) kui ka riik (vähenev maksutulu, lisandväärtus ja tööhõive, ebaefektiivne maakasutus, halveneb väliskaubandusbilanss).

ELF: antud jutt võib olla osaliselt paikapidav puistu tasandil, kuid see ei ole õige riigi tasandil, kus on oluline tagada metsaressursi stabiilne olemasolu ja turule toomine pikas ajaperspektiivis ja keskkonnastabiilsuse ja hea seisundi säilitamine. Viimane on vastuolus sageli lühiajalises perspektiivis puistu tasandil tehtavate otsustega. On arusaamatu, miks rõhutakse ainult metsa juurdekasvust väiksema raiega seonduvatele võimalikele mõjudele ja jäetakse käsitlemata metsade üleraie ja puuduliku uuendusega seonduvad märksa tõsisemad ja pikemaajalised ohud. Arengukava ei saa võtta aluseks vaid viimaste aastate madalamat raieaktiivsust lehtpuumetsades, vaid peaks käsitlema ka eelmise sajandi lõpus ja alguses Eestis toimunud okaspuumetsade üleraiest ja illegaalse metsanduse vohamisest saadud õppetunde.
Tekstis tuleb sõnastada üheselt, et metsamajanduse elujõulisuse tagab võimalikult stabiilne ja ühtlane metsakasutus puuliikide lõikes, mis ei kahjusta metsa kui ökosüsteemi elurikkust ja produktsioonivõimet. Ka Riiklikus metsapoliitikas (1997) on seatud riigi metsapoliitika eesmärgiks, et keskmine raiemaht tuleb hoida sellistes piirides, mis tagab Eesti metsades ühtlase kasutuse printsiibi järgimise. Arengukavas on käsitlemata, kuidas tagatakse ühtlase kasutuse printsiibi järgimine. Samuti tuleb käsitleda võrdselt nii üle- kui alaraiest tingitud mõjusid ning teisi viimase aastakümne jooksul toimunud negatiivseid arenguid (raiutud metsade uuenemine valdavalt lehtpuudega jne), mis mõjutavad pikas perspektiivis metsanduse elujõulisust rohkem kui lepikute ja haavikute alaraie viimase 10 aasta jooksul.

LK 6. Viimaste aastakümnete jooksul ei ole metsamaa pindala oluliselt muutunud, vähenenud on okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega.

ELF: arengukava on selgelt väljatoonud ühe peamise negatiivse suundumuse viimase aastakümne jooksul, st. okaspuumetsade intensiivse raie ja puuduliku panustamise metsauuendusse. Arengukava peaks võtma seisukoha, et sellega on tekitatud pikaajalist kahju metsamajandusele. Arengukavas peavad olema konkreetsed ettepanekud, mida teha, et selline okaspuumetsade jätkusuutmatu raie ei jätkuks. Analüüsida tuleb tagatisraha kasutamisest loobumist ja selle võimalikke alternatiive.

LK 6. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Männikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus. Kuusikute küllaltki intensiivsest raiest hoolimata on küpseid puistuid optimaalsest enam, sh ka juba lagunevaid kuusepuistuid on suhteliselt palju.

ELF: Arengukava läbivalt rõhutatakse, et meil on küpseid metsi liiga palju, kuid kirjutajad jätavad mainimata, et küpsete puistute suur hulk on tekitatud 2007 aasta seadusparandustega, millega küpsuskriteeriumeid langetati oluliselt võrreldes sellele eelneva ajaga. Vastav muudatus muutis küpsete metsade olemit oluliselt suuremaks. Niimoodi kunstlikult küpsete metsade hulka suurendades moonutatakse statistikat ja õigustatakse suuremaid raiemahte. Õige oleks siinkohal üheselt näidata, milline on metsade vanuseline struktuur ja kuidas see viimase 10 aastaga on muutunud.
Arusaamatu on väide, et meie männi-, kuuse- ja kasemetsi iseloomustab küpsete metsade rohkus ja optimaalsest suurem hulk. SMI 2007 järgi on küpseid männikuid majandataval metsamaal (st ka piiranguvööndid ja kaitsemetsad) 16,5%, kuusikuid 21% ja kaasikuid 21%. Valmivaid juba vähem. Öeldu kehtib pigem keskealiste puistute rohkuse kohta, kus Mä 59,6%, Ku 44,7% ja Ks 33,4%. SMI 2006 andmeil olid vastavad numbrid järgmised Mä 8,7%, Ku 19,5% ja Ks 14,9%. Seega nähtub, et 2007 aasta küpsuskriteeriumite alandamisega „kasvatati“ Eestis küpsete metsade pindala kahekordseks!!! Ja loomulikult ka vajadus nende raiumiseks! Vastav lõik tuleb ümber teha nii, et andmed toetuksid SMI-le ja lähtuksid eelkõige vanuselisest jaotusest, ja arenguklasside kohta öeldakse selgelt, et 2007 a muudetud küpsuskriteeriumid suurendasid hüppeliselt küpsete metsade hulka, mis enne seda oli oluliselt väiksem.

LK 6. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud (vanus ületab küpsusvanust 20 aastat või enam) puistute rohkus, samas esineb väga vähe lati- ja keskealisi metsi. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid. Vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik hall-lepikutest.

ELF: Arengukava mainib kaudselt lehtpuumetsade vähest raiet, kuid ei rõhuta kuidagi, et raievõimalused lehtpuumetsades on jäänud kasutamata ja ka tulevikus on metsanduses peamiseks väljakutseks just lehtpuuressursi kasutusele võtmine, mitte täiendav okaspuuressursi kurnamine.

LK 6. Uuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumidele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10% saavutab selle lähima 10 aasta jooksul.

ELF. Arengukava eelnõu olulisemaid tähelepanekuid on, et kehtiva metsaseaduse järgi võib 10 aasta jooksul 40 protsenti Eesti metsadest lagedaks raiuda! Samas pole kirjeldatud, kuidas ühtib selline lähenemine arengukava ühe peamise eesmärgiga, milleks on metsakasutuse hoidmine juurdekasvu piires ja ressursi jätkusuutlik kasutamine. Arengukava ei näe ette mingeid meetmeid, kuidas vajadusel raiet piirata. Selliste meetmete uurimiseks pole ühtegi analüüsi ega uuringut planeeritud. Arengukavasse tuleks viia meetmed, mida rakendatakse raiete liigsel intensiivistumisel või kui neid ei osata nimetada, siis tellitakse analüüs, mis käsitleb erinevaid võimalusi raiete piiramiseks tänases õigusruumis.

Lk 7. Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaalu suurenemisest tulenevalt kasutatakse metsamaa kasvupotentsiaali üha vähem. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiutakse praegu vaid pool optimaalsest raiemahust. Sellise olukorra jätkumisel ohustab Eesti metsi vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime, langev kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, metsaomanike kahanev tulu ja metsasektori vähenev konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis.

ELF: Jällegi püüab arengukava jätta muljet, et meil pidevalt suureneb küpsete metsade osakaal, kuid kas suureneb ka tegelikultω
SMI2007 - 516,4 (tuh) ha (25%)
SMI 2006 – 416,6 (tuh) ha (20,1%)
SMI2005 – 410,5 (tuh) ha (19,6%)
Viga erinevate aastate SMI-s on 5,5-6,9%
Jällegi ilmneb, et küpsete metsade pindala suurenemise väitel pole mingit põhjuslikku seost metsade olemi enda muutumisega, vaid tegemist on kunstlikult seadusmuudatusega tekitatud suurenemisega. Seega, kui seda väita, siis peab otsustajatele ka ütlema, et suurenemise taga on küpsuskriteeriumite tehniline muutmine ja tuleb näidata ka selle muudatuse mõju metsale kui raieressursile ja metsaelupaikadele. Lisaks tuleb eraldi märkida, et suur osa küpsetest metsadest on vanad hall-lepikud, mida saab rohkem raiuda, kuid saematerjali neist metsadest ei saa. Samuti, et küpsusvanuste alandamisega suurendati oluliselt küpsete metsade pindala madalaboniteedilistes metsades (valdavalt soometsades), mis metsamajandamise seisukohast ei ole võrreldavad viljakatel muldadel kasvavate metsadega. Arengukavas ei tohi piirduda üldiste hinnangutega a la „küpsete puistute pindala suureneb“ või „raiutakse pool optimaalsest raiemahust“, sest sellised hinnangud annavad Eesti metsadest ja nende kasutamisvõimalustest moonutatud pildi. Seega vajab antud peatükk märksa tõsisemat analüütilist lähenemist, kui seda on praegune tekst

Lk 7. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiutakse praegu vaid pool optimaalsest raiemahust.

ELF: Arengukava kasutab raieintensiivsuse kirjeldamisel taotluslikult selliseid aastaid, kus raieintensiivsus oli üks kõige madalamaid. Ei käsitleta seda, kuidas raie on jagunenud okaspuu- ja lehtpuumetsade vahel, millistesse kasvukohatüübirühmades on raie kõige intensiivsem ja kus uuendus kõige viletsam jne. Teadaolevalt ületas kuusikute raie eelmises arengukavas ette nähtud optimaalset mahtu, kui arvestada omandireformi tõttu kasutusest välja jäänud alasid, samuti on erinevate uurimistööde kaudu teada, et raie on kontsentreerunud kõige viljakamatele kasvukohatüüpidele. Arengukava vastavaid tendentse ei analüüsi ja jätab vastamata ka küsimusele, kas viljakatel muldadel kasvavate okaspuumetsade raie on ületanud jätkusuutliku määra ning kas, selle õigustamine toimub täna väheviljakatel aladel kasvavate madalaboniteediliste okaspuumetsade arvelt, mida tegelikult raiuda üldse ei soovita. ELF hinnangul on reaalne oht, et viljakatel aladel kasvavate metsade kasutamine ei ole jätkusuutlik ja tänase kasutusmäära õigustamiseks ning hoidmiseks on vajalik raievanuste täiendav alandamine, et võimaldada raiet üha nooremates metsades. Sellega aga vähendatakse oluliselt tulevaste põlvkondade võimalusi metsa kasutada.
Arengukava peaks ressurssi senist kasutust märksa põhjalikumalt analüüsima ja kavandama meetmed või nägema ette uuringud, kuidas viimase 10 aasta jooksul tehtud vigadest järgmisel kümnendil hoiduda. Uuringud peaksid olema suunatud sellele, et pakkuda välja tänastesse oludesse sobivad erinevad meetmed, kuidas vajadusel raieid paindlikult piirata. Oluline on, et me ei koosta arengukava vaid lähtuvalt viimasest aastast, vaid oleme suutelised vaatama tagasi kogu kümnendile ning kaugemale ja see tähendab, et ei ole mingit alust arvata, et raieintensiivsus tulevikus oluliselt ei võiks tõusta.

LK 7 Sellise olukorra jätkumisel ohustab Eesti metsi vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime, langev kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, metsaomanike kahanev tulu ja metsasektori vähenev konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis.

ELF: Nagu ülejäänud peatükk üritab ka see lõik jätta muljet, et Eesti metsad vajavad kolmandiku ulatuses kiiret maharaiumist. Seejuures on jällegi võetud järelduste aluseks ainult paar madala raieintensiivsusega aastat. Ei rõhutata kuidagi, et probleemi võib näha vaid lehtpuumetsade madala raie puhul ja et okaspuuumetsades ei tohiks raie rohkem intensiivistuda. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas ohustab Eesti metsasid kui ökosüsteemi vähenev juurdekasv, alanev süsiniku sidumise võime, omaniku väiksem tulu jne. Ükski eelmainitutest, ega ka teised ei ohusta kuidagi Eesti metsa kui sellist. Süsiniku seisukohast suureneb metsade vananedes metsas ja metsamullas talletatud süsiniku hulk, mis on oluline süsiniku aktiivsest aineringest väljaviimise seisukohast erinevalt sellest, kui mets raiutakse ja süsinik aktiivsesse ringesse suunatakse. Vanade metsade kriitilist rolli süsiniku püsival talletamisel on näidanud mitmed viimase aja teadustööd, millest olulisim on avaldatud isegi teadusajakirjas Nature. Vastav töö lükkab üheselt ümber väite nagu kaotaks küpsed metsad süsiniku sidumise võime, pigem rõhutatakse just vastupidi nende jätkuvat võimet ka edaspidi süsinikku siduda ja talletada mullas ja biomassis. Arengukava koostajad võiks end nende mõningaste teadustulemustega kurssi viia, Link allpool:
http://www.nature.com/nature/journal/v455/n7210/full/nature07276.html
Metsaomanikel on erinevad huvid ja eesmärgid ning täna ei keela metsaseadus neil, kes tahavad oma metsast majanduslikku tulu saada, seda kuidagi. Raiete ajatamine aga ühtlustab Eesti metsade vanuselist struktuuri võimaldades sellega saavutada tulevikus ühtlasem ressursikasutus, mis pikas perspektiivis peaks majandusele hea olema. Lisaks ei tähenda küpsusvanuse saavutamine, et antud mets on tark maha raiuda, vaid iga raiumisotsus sõltub ikkagi konkreetse puistu olukorrast ja selle majandamise eesmärgist, mis ka tulundusmetsas ei ole ainult majandusliku tulu saamine puidu näol. Seega ei ole antud lõik sisuliselt päris korrektne ja metsade kasutuse mitmepalgelisust arvestav. Antud lõik tuleks täielikult ümber kirjutada sõnastades selgelt ja tasakaalustatult, et probleemiks on lehtpuumetsade vähene kasutus, okaspuumetsade puudulik uuendamine ja olemasolevate meetmete puudumine metsaraie suunamiseks üleraie ohu tekkimisel. See võib pikas perspektiivis ohustada puiduturu stabiilsust ja lehtpuupuidule atraktiivse turu puudumine vähendab mitmekülgse puidukasutuse võimalusi ja vähendab omanike huvi oma metsadega tegeleda.

LK 7. Tõhustunud on keskkonnajärelevalve metsades, ebaseaduslike metsaraiete ja muude rikkumiste arv on oluliselt vähenenud ning jääb allapoole 0,02% metsade iga-aastasest raiemahust.

ELF: Siinkohal on vajalik välja tuua asjaolu, et kui ebaseaduslike raiete arv on oluliselt vähenenud, siis peamiseks probleemiks on metsasektoris jäänud maksudest kõrvalehoidumine, mille peamiseks põhjuseks on omaniku suhtes karm maksusüsteem ja Maksuameti suutmatus vastavat järelevalvet teostada. Siia argumendina lisada Maksuameti viimaste aastate maksulaekumised, mis jäävad ca 20-30 miljoni krooni juurde (vt rahandusministri ettekanne 9. juunil EMTL konverentsil).

LK 7. Erametsade inventeerimisel tuleb edaspidi keskenduda puuduvate ja vananenud inventeerimisandmetega aladele, vältides inventeerimise dubleerimist, et suureneks kasutuses oleva metsamaa pindala.

ELF: Jääb arusaamatuks, kuidas see kavatsetakse saavutada, kui see pole siiani toetuste kaudu toiminud, siis milliseid täiendavaid meetmeid plaanitakse kasutadaω Ilma vastava selgituseta on tegemist sisutühja deklaratsiooniga ja see ei peaks arengukavas sellisena olema. Vähemalt peaks siis nägema ette vastavate võimaluste analüüsimise.

LK 7. Et vähendada ülereguleerimist ja liigset bürokraatiat on otstarbekas loobuda alla 5 ha suuruste metsamaa kinnistute inventeerimisandmete kohustusliku esitamise nõudest.

ELF: Ettepaneku aluseks oli väide, et alla 5 ha kinnistud moodustavad 46 519 ha (Eesti Mets 2008 andmeil), kuid antud teemasse rohkem süüvides näeme, et antud näitaja kajastab ainult füüsilisi isikuid, siia lisandub veel 10 589 ha juriidilisi omanikke, 1245 ha ühisomandit ja muid väiksemaid omandeid, kokku seega ca 58 000 ha metsamaad ja ca 18 000 persooni!
Asi läheb veelgi huvitavamaks kui vaadata 2007 ja 2006 Aastaraamatut. 2007 - Füüsilised isikud 50874 ha, juriidilised 9269 ha, ühisomand 1192 ha kokku seega ca 61 000. 2006 - Füüsilised isikud 92387 ha (sic!), juriidiline isik 14167 ha, ühisomand 94 ha, kokku seega 106 000 ha. Loodetavasti Eesti Mets autorid oskavad seletada, kuidas selline kõikumine numbrites saab olla. Kas tegemist on näpuveaga või mitte. Enne ei saa selles osas mingit seisukohta võtta, sest kui asi puudutab 100 000 ha, siis seda on selgelt liiga palju! Samuti on arusaamatu, kas see ca 60 000 ha viimase Eesti Mets (2008) puhul kajastab ainult metsaregistris olevaid andmeid e. 25% eramaid on sellest väljasω Selle punkti otstarbekus ja eesmärgipärasus (bürokraatia vähendamine) on küsitav . Riik ikkagi kasutab juba metsakorralduse toetamise skeemi ja kas on mõistlik seda lammutada lubades 2,5-5% potentsiaalset valget ala, mis ei pea olema terviklikult üle vaadatud enne majandamist. Bürokraatia poole pealt tähendab see punkt, et Keskkonnaameti ametnik peab korraldaja asemel käima antud omaniku metsas sisuliselt ca 2-3 korda, kui omanik otsustab eri aastail raiuda. Tekib veel küsimus, kas metsaspetsid oma tänase koormuse juures saavad tagada, et teatis suudetakse sel juhul 14 päevaga menetleda ilma, et tekkiks kahtlusi menetluse tõsiseltvõetavuse osas. Meie hinnangul on see Keskkonnaameti metsaspetsialistidele kohustuste panemine, mis ei peaks ilmtingimata nende õlgadel olema.

ELF ettepanek:
Erinevate seireandmete analüüs ja süntees ning nende tulemuste ja järelduste esitamine arusaadavas keeles avalikkusele on metsanduses puudulik. Peaks ette nägema, et järgnevatel aastatel muutub Aastaraamat Eesti Mets statistiliste numbrite kogumist, senisest märksa rohkem analüüsivaks ülevaateks, mis sünteesib erinevad numbrid ja annab situatsioonidele hinnangu arvestades vajadusel selle eripära (nt regionaalset eripära arvestades jne) See on meetme ettepanek, kuid eeldab tekstilist käsitlust! Täna meil selline analüüsiv ülevaade puudub. SMI aruanne ja Aastaraamat Eesti Mets dubleerivad üksteist tarbetult ning metsandusega mitte seotud inimestel on raske Aastaraamatus toodud kuivade numbrite põhjal järeldusi teha.

LK 9. Metsa uuendamine ja uuendusraied on omavahel tihedalt seotud. Mitmesuguste raiepiirangute kehtestamisel ja kasutamisel pole piisavalt arvesse võetud metsa uuenemise bioloogiat.

ELF: Raied ja uuendus peaksid tõesti olema seotud, aga meil paraku ei ole, mis lähtub sellest, et uuendatud lankide osa raietest on väga väike ning enamus uuendusest toimub loodusliku uuenemise teel. Seega, kuna raiutud metsi meil samaväärselt ei uuendata, siis tuleb tagada, et looduslik uuendus oleks efektiivne. Vaatamata korduvatele järelepärimistele ei ole MAK koostajad siiani näidanud ühtegi allikat, millele tugineb väide, et Eestis kehtivad raiepiirangud (langi suurus, langi laius, liitumisaeg jne) ei võta arvesse metsa uuenemise bioloogiat! Ilma konkreetse aluseta on lubamatu selliste väidete kasutamine arengukavas. Ettepanek on see asendada tekstiga, mis kirjeldab uuendamise probleemistikku tänastel lageraiealadel e. raiutud puistute vastavust rajatud puistute iseloomuga terve Eesti kontekstis, eristades era- ja riigimetsa.

LK 9. Turberaiete kasutamise piirangud (puistu uuendamise alguse vanuse, ala pindala, häilu suuruse, veerraie riba laiuse, uuendamisperioodi jm osas) ning nõuded turberaiete kasutamise kohta majanduspiirangutega aladel sõltumata kasvukohast ja puuliigist ei ole tihti eesmärgipärased ega aita kaasa raie lõppeesmärgile, milleks on alal metsa uuenemine.

ELF: See on jällegi deklaratsioon, ilma konkreetse argumentideta ja viideteta. Jutust võib aru saada, et räägitakse AINULT turberaie piirangutest. Selles osas ei tohiks aga koostajatele olla teadmata, miks need raievanused turberaiele kehtestati – turberaie nime all toimus metsade laialdane lagastamine. Tänaseni pole esitatud ühtki uuringut, mis näitaks, millised häilude suuruseid ja langi laiuseid puudutavad numbrid on valed ja pakuks välja õigema lahenduse. Mis puutub raietesse majanduspiirangutega aladel e. kaitsealadel, siis seal ei ole raie eesmärgiks eelkõige ala uuendamine, vaid kaitse-eeskirjast lähtuvad eesmärgid ja neid asju ei tohi arengukavas segi ajada. Viimase osas on väide seega sisuliselt vale!
Sellisest lahmivast üldsõnalisest tekstist arengukavas tuleb loobuda. Kui siiski soovitakse teha mingeid muudatusi seoses turberaietele seatud tingimustega, siis peavad need ettepanekud olema toetatud korralike uuringute ja argumentidega.

LK 9. Lageraie ja sellele järgneva kultiveerimise korral puudub senisel määral vajadus loodusliku uuenemise eeldustest lähtuvate kitsenduste järele (langi laiuse, langi pindala jm osas). Kohtades, kus lageraielankide kohta on piirangud otstarbekad, sätestatakse need kasvukohatüüpide põhjal puistupiiridest lähtudes.

ELF: Antud ettepanek on vastuolus arengukava ühe peamise eesmärgiga raiejärgse taasmetsastamise parandamisel, sest suurendab selgelt ohtu, et suuremad lageraiealad looduslikult ei uuene metsaseaduses sätestatud aja jooksul. Samas ei sisalda arengukava ka ühtegi tugevat meedet omaniku sundimiseks uuendamiskohustuse täitmiseks. Võib eeldada, et väga suur osa erametsa lankidest jääb lähitulevikus looduslikule uuendusele ja kõik meetmed, mis selle tulemuslikkust vähendavad (suuremad langid) suurendavad uuendamata või ainult lehtpuudega uuenenud metsade osakaalu ja võivad lokaalselt viia muldade degradeerumisele soostumise, erosiooni jt. protsesside kaudu. Kuna hetkel puudub igasugune metsateaduslik alus raielankide pindala piirangute kaotamiseks, siis tuleks keskenduda sellele, et on vajalik uuringute algatamine selle kohta, millistes kasvukohatüüpides võiks lubada senisest suuremaid lageraielanke. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb lähtuda just sellest, et millistes kasvukohatüüpides on leevendused kõige väiksemate riskidega, mitte vastupidi! Arvestades praeguse olukorraga, et raiesmike taasmetsastamisel on viimasel kümnendil olnud suuri puudusi, ei ole põhjendatud leevenduste tegemine lageraietele enne kui taasmetsastamise probleemid pole oluliselt vähenenud.

LK 9.Majandatavate metsade õigusaktidega sätestatud lageraievanused on kasumiküpsusel põhinevatest raievanustest kõrgemad. Samuti ei ole kehtivate raievanuste juures arvestatud puistute kahjustusi. Selleks, et tagada metsamaa tootmispotentsiaali tõhusam kasutamine, tuleb kasumiküpsust arvestavate raievanuste rakendamiseks analüüsida muudatuste majanduslikku ja ökoloogilist mõju ning sellest lähtuvalt normatiive korrigeerida.

ELF: antud lõik loob ettekujutuse, et majandatavas metsas peaks lageraie vanus e. uuendusraie vanus olema võrdne kasumiküpsusel põhineva raievanusega, mis tähendaks raievanuste täiendavat langetamist. Siinkohal on oluline meeles pidada, et raievanuseid on Eestis juba langetatud sellisel määral, et järgmise 10 aasta jooksul võib peaaegu pool (40%) Eesti metsadest lagedaks raiuda. Arengukava eelnõud lugedes tekib küsimus, kas eelnõu autorite hinnangul peaks vastav number olema 50% või rohkem. Samuti pole avatud kasumiküpsuse mõistet, mis oma olemuselt pole mingi püsiv näitaja, mis toetub metsa kui ökosüsteemi karakteristikutele, vaid see lähtub eelkõige turul olevast nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Seetõttu on kasumiküpsus pidevas muutumises ja selle aluseks võtmine raievanuste puhul tähendaks sisulist loobumist metsa kui ökosüsteemi käsitlusest ja selle asendamist metsa kui puidulao käsitlusega. Jällegi on tegemist ettepanekuga, mis pigem suurendab Eesti metsaressursi ebaühtlast vanuselist jaotust ja kahandab tulevaste põlvkondade võimalusi. Väide, et tänaste raievanuste puhul ei ole arvestatud puistute kahjustusi on väär, kuna 2007 aasta raievanuste langetamise üheks peamiseks põhjenduseks oli just kuusikute ja haavikute kahjustused. Antud ettepanek ei ole kooskõlas arengukava ühe peaeesmärgiga, milleks on ressursi kasutamine juurdekasvu ulatuses ja samuti peatüki alaeesmärgiga e. püsiva puiduvoo tagamisega, kuna suurendab oluliselt riski, et raiemahud ületavad juurdekasvu ja samuti suureneb metsade vanuselise struktuuri ebaühtlus, mis toob kaasa väiksemad raievõimalused tulevikus. Igal juhul on vajalik antud lõiku lisada, et metsade elurikkuse säilitamiseks on metsade keskmise vanuse langemise korral ca 20 aaasta võrra vaja suurendada tänast rangelt kaitstavate metsade võrgustikku 2,7% võrra metsamaa pindalast ja seda kõige viljakamate kasvukohatüüpide arvel. Ettepanek on, et praeguses olukorras, kus 40% metsadest on võimalik järgmise 10 aastaga maha raiuda, ei tohi arengukavasse kirjutada initsiatiivi raievanuste täiendavaks alandamiseks.

LK 9. Eri piirangutest tulenevalt on üle poole erametsade eraldistest väiksemad kui 0,7 ha ja lageraielangid keskmiselt 1,5 ha suurused. Nad on ebakorrapärase kujuga ega järgi looduslikke pinnavorme või mullaliike

ELF: Jääb arusaamatuks, kust tuleb see väide, et eraldiste väiksus tuleneb piirangutest, sest ühtegi selget uuringut selle kohta pole avaldatud. Väga suur osa sellest tuleneb eeldatavalt ka metsade varieeruvusest, samuti kinnistute väiksusest ja kujust tingituna. Millise tähtsusega on konkreetsed põhjused, selleks peaks tegema metsaregistri põhjal ruumilise GIS analüüsi, mille võib arengukavas ka ette näha. Enne kui seda uuringut pole tehtud, tuleb hoiduda oletustest, et eraldiste ja raiesmike suurus on tulenenud raielankidele seatud piirangutest. Praegu on seadusega lubatud kuni 3ha lank ilma laiuse piiranguta, seega 2 korda rohkem kui väidetav keskmine, samuti mahub selle 3ha sisse ca 4 keskmist eraldist. Ka kohtumisel teadlastega Järvseljal rõhutasid viimased, et regulatsiooni muutmisel tuleb maksimaalsed langi suurused sätestada kasvukohatüübirühmade põhiselt ja selle tegemiseks on vaja teostada korralik välitöödega uurimistöö. Kogu antud lõik tuleks sõnastada ümber nii, et rõhutatakse vajadust vastavate uuringute järele.

LK 9 Lisaks ökoloogilisele aspektile mõjub selline toimimismuster negatiivselt ka metsamajanduse tulukusele.

ELF: Ökoloogina on raske näha tõsiselt võetavaid ökoloogilisi aspekte, millega eelnõu koostajad ähvardavad (aga ühtegi aspekti ennast isegi ei mainita). Samas ei ole autorid pidanud vajalikuks mainida soostumise ja uuenemise võimalikku probleemistikku, mis on reaalsed keskkonnaohud, mida metsateadlased on varasematel aastatel näidanud ja esile toonud. Täna võib pigem järeldada, et väiksed langid on taganud Eestis metsade suhteliselt hea loodusliku uuenemise, mis on toonud kaasa küll liigilise koosseisu muutumise lehtpuude kasuks, kuid raiesmikud on ikkagi taasmetsastunud.

LK 9 Indikaator on tegeliku raiemahu osa optimaalsest prognoositud raiemahust

ELF: see on arengukava üks segasemaid kohti, kuna pole selge, mis on see prognoositud optimaalne raiemaht. Kui see maht peaks tulenema analüüsist, mis on arengukava lisas „LOODUSVARA KASUTAMISE JA KESKKONNA SEISUNDI PROGNOOS“, siis seal on toodud 2 optimaalset kasutust, millest üks on üle 15 miljoni tihumeetri ja teine ligi 12 miljonit tihumeetrit. Kumba raiemahtu silmas peetakse, see tuleks üheselt välja tuua. Kui tahetakse olla kooskõlas seniste põhimõtetega, siis peab kasutus jääma alla 12 miljoni ja arengukava peab ette nägema meetmed, kuidas seda mahtu alla 12 miljoni tihumeetri hoida, kui selleks tekib vajadus. Täna neid meetmeid pole ette näha, pigem on näha meetmeid, mis seavad eesmärgiks maksimaalse e. 22 miljoni tihumeetri suuruse kasutuse.

LK 10 Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, eelkõige lageraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Lähtudes metsauuendamise ajaloolistest kogemustest on Eestis selliste kasvukohatüüpide pindala, mida on otstarbekas kultiveerida, ligi 2/3 metsade kogu pindalast.

ELF: Selle lõigu algus näitab ilmekalt kuivõrd raietele on kogu eelnõu orieneeritud. Jääb lausa mulje, et vähese uuendamise põhjuseks on hoopis lageraiete nappus, mitte asjaolu, et raie teostajad ei hooli sellest, mis raie järgselt metsas juhtuma hakkab. Kogu metsauuenduse üldtekst ei ava absoluutselt tänast olukorda metsauuenduses, mille kohta on ometigi tehtud eriinventuure Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus poolt. Pole mainitud metsauuenduse toetuste mahte ning nende toetuste taotlemise aktiivsust ning selle seost lageraiete pindalaga jne. Veidi on viimast teemat käsitletud „Erametsanduse edendamise“ peatükis, kuid pigem peaks see olema koondatud just siia peatükki. Kogu üldosa tuleb ümber kirjutada lähtuvalt metsauuenduse valupunktidest ja reaalsetest väljakutsetest selles valdkonnas. Tuleks käsitleda ka vahepealsel ajal planeeritud tugevamate meetmete (tagatisraha) loobumise tagamaid. Üks kõige probleemsemaid valdkondi saab praeguses eelnõus ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu!

LK 11. Kehtivad hooldusraiete normatiivid ei luba puistutest madala väärtusega puistuelementide väljaraiet või suuremas hõreduses kallimate sortimentide (nt kase vineeripaku) kasvatamist.

ELF: Sellise väite kohta tuleb esitada tõestused, sest normatiivid lubavad madala väärtusega puistuelementide raiet. Igasuguse väljaraietest rääkimise puhul tuleb silmas pidada, et meie eesmärk ei saa olla puhtpuistute rajamine, vaid ikkagi pelgalt majanduslikult väärtuslikemate puuliikide soosimine, mitte teiste hävitamine/välja raiumine. Antud lõigust tuleks eemaldada puistuelementide „väljaraie“ temaatika, kui säästva metsanduse kontseptsiooni mitte sobiv lähenemine majandamisele. Üldiselt on kogu hooldusraiete lõik faktide ja argumentide osas äärmiselt puudulik ning lugeja ei saa mingit ülevaadet antud valdkonnaga seonduvate probleemide ulatusest ja olulisusest. Tuleks oluliselt täiendada olukorda kirjeldavate faktide ja argumentidega.

LK 16 Riigimetsandus

ELF: Üldtekstis pole välja toodud, kui palju riigimetsa on ja kuidas see eri valdajate vahel jaguneb. RMK puhul oleks oluline avada mõiste „puiduturu tasakaalustaja„ sisu. Mida see tähendab ikkagiω Metsapoliitikas on seatud eesmärgiks ühtlane kasutus ja metsa korraldamise juhendis on täpsustatud, et riigimetsa majandamisel on soovitav lähtuda ühtlase kasutuse põhimõttest. Eelnõus ei ole toodud andmeid selle kohta, mil määral riigimetsade majandamine on sellele vastanud. Samuti tuleb anda ülevaade, kuidas on viimase 10 aasta jooksul muutunud riigimetsa roll loodusväärtuste kaitsel ning riigimetsa avaliku kasutuse tagamisel. Arengukavas tuleb seada eesmärgid ja indikaatorid riigimetsa raiemahtude hoidmiseks ühtlase kasutuse tasemel või ühtlase kasutuse saavutamiseks. Indikaatorid tuleb seada ka looduskaitseliste eesmärkide kohta, mis on seadusega pandud kohustus riigimetsale (rangelt kaitstavate metsade pindala).

LK 17. Kaitsealade moodustamise ja looduskaitse korraldamise põhimõtted tervikuna ei ole alati vastavuses loodushoiu põhieemärgi, metsades leiduvate loodusväärtuste kaitsmisega, samuti ei arvestata sealjuures reaalsete kulude ja rahastamisvõimalustega.

ELF: Need on väga tõsised süüdistused, mida ei saa arengukavas kirjutada ilma viideteta konkreetsetele uuringutele. Seetõttu tuleb siin viidata konkreetsetele uuringutele või sellised väited arengukavast eemaldada. Iga kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse määrus ja läbib vastavad kooskõlastused – kuidas saab väita, et kulude ja rahastusvõimalustega ei arvestata. Kõik eelnõud vaadatakse ju vastavate vastutavate ametkondade poolt läbi! LAK isegi ei tõsta sellist probleemi! Kui siin selgeid näiteid taga ei ole, siis tuleks sellised loosunglikud süüdistused tekstist välja jätta!


LK 17. Eestile omaste metsaliikide säilimiseks on soovitatav, et rangelt kaitstav metsamaa oleks tüpoloogiliselt esinduslik. Samas on tüpoloogilised vajakud veel selgelt määramata, kuigi üldised suundumused on teada.

ELF: Elurikkuse säilimiseks ei ole mitte „soovituslik“ vaid „vajalik“ tüpoloogiliselt esinduslik rangelt kaitstavate alade võrgustik. KKM lubas ELF-le, et kevade jooksul selguvad lõplikud vajakute suurused (vastav lubadus on ka protokollis fikseeritud). Sooviksime niivõrd olulisi numbreid näha arengukavas! Samuti palume saata endale vastav analüüs vajakute kohta enne 23. juunit 2010.

LK 17. Kaitsealade moodustamisel on hinnatud üksnes looduskaitselist väärtust ning piisavalt pole arvestatud sotsiaalsete ja majanduslike teguritega. Kaitsealade suurendamisel on vajalik hinnata ka mõju maapiirkonna tööhõivele ja sissetulekutele.

ELF: Arusaamatu on antud väite alus. Kõik kaitse-eeskirjad avalikustatakse, et sellise kategoorilise väitega välja tulla, selleks peab olema hea alus ja sooviks näha selle väite taga olevat analüüsi! Kui konkreetseid näiteid ja viiteid ei ole, siis antud teemat ei tohi sellisena üldse tõstatada. Lisaks on nii maailmapraktikast kui Eesti viimaste aastakümnete kogemusest teada, et maapiirkonna tööhõivet seoses metsandusega mõjutab eelkõige metsatööstuse areng (saemeeste asendamine harvesteridega), samuti muutused riiklikus metsandusadministratsioonis ja mitte kaitsealade moodustamine. Näiteks Soomes suurenes aastatel 1982-2000 raiemaht 40%, kuid samal ajal vähenes töökohtade arv metsasektoris umbes kaks korda (Finnish Forest Yearbook 2001). Kui arengukavas soovitakse käsitleda maapiirkondade tööhõivet ja sissetulekuid, siis tuleks eelkõige vaatluse alla võtta arengud metsatööstuses ja riiklikus metsandusadministratsioonis.

LK 17. Piiranguvööndites on enamasti uuendusraie keelatud

ELF: KKM Metsaosakond pole suutnud ühtegi numbrit selle kohta esitada -kui paljudes piiranguvööndites, mis piirangud üldse on – kuni seda pole tehtud, ei saa selliseid väiteid tõsiselt võtta, sest kaitse-eeskirjad on väga erinevad ja lähtuvad kaitstavast objektist ja eeskirjas toodud kaitse-eesmärgist. KKA praktikute sõnul on ENAMASTI uuendusraie piiranguvööndites ikkagi lubatud! Pikalt on küll arutatud, et piiranguvööndite majandamisel on vajalik tagada senisest suurem paindlikus, et kaitse-eesmärkide tagamise kõrval oleks võimalik paremini metsasid majandada. Seega on vajalik võibolla vastava ülevaate loomiseks uuringu sõnastamine, kuid praegusel kujul ei tohiks see arengukavassse sisse jääda.

LK 17-18. Senisest enam tuleb soosida aktiivsete metsakasvatusvõtete rakendamist kaitsefunktsiooni täitmiseks

ELF: Jällegi on tegemist loosungliku soovitusega, millel puudub selge alus. Seega tuleks sellisest väitest loobuda. Oluline on, et majandamine lähtuks kaitse-eesmärkidest. Kas selleks on aktiivne metsakasvatusvõte või midagi muud sõltub kaitse-eesmärgist.

LK 18 ..., piirangute kehtestamine peab olema kooskõlas kaitseeesmärgiga

ELF: Kui piirangud ei ole kooskõlas kaitse-eesmärkidega, siis on tegemist äärmiselt suure looduskaitse probleemiga! Mille alusel MAK eelnõus selline üleskutse on ära toodudω Õige on see, et piirangud peavad lähtuma kaitse-eesmärgist, ning seda peaks laiendama ja ütlema, et metsamajandamine peab lähtuma kaitsealadel ala kaitse-eesmärkidest ja olema sealjuures paindlik.

LK 18. Põhiseadus sätestab eraomandi puutumatuse, kuid samas lubab ka seaduse alusel omandiõigust kitsendada. Eraomanikul on kohustus seaduse alusel kehtestatud piiranguid taluda. Loodusliku mitmekesisuse kaitse on avalik hüve tootmine

ELF: Mismoodi ikkagi on võimalik metsade elurikkust toota ja kas igal liigil saab olema mingi hinnasilt, mis tuleneb tootmiskuludest, millel on oma hindω Elurikkuse kaitse käsitlemine avaliku hüve tootmisena on mõistlik ainult siis, kui metsaomanik peab tegema otseseid kulutusi konkreetsete elupaikade loomiseks, näiteks vanade tammede ümbert alusmetsa kõrvaldamine, jõgede taastamine jne. Kuid kui see nõuab vaid planeerimist ja mõistlikku tegutsemist, siis on vastav väide enam kui kaheldav.
Selleks et rääkida üldise elurikkuse hoidmise hinnast tuleb selgeks teha ka subjekti enda hind, Eestis on sellega tegelenud Üllas Ehrlich näiteks. Seda tehti näiteks Jägala joa puhul. Väärtuseks turismi jne jaoks saadi Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste poolt 157 miljonit krooni aastas. Kas siis peaks rakenduma loogika, et arendaja, kes selle joa rikub peab riigile (kogukonnale) hakkama maksma iga aasta 157 miljonit krooniω! Aga kas ka eraomanikud, kes oma majandustegevusega kogukonna elukeskkonna kvaliteeti mingis aspektis langetavad peaksid selle riigile (vallale) kinni maksmaω!
http://www.tallinnapostimees.ee/ωid=106859.
Suht lühinägelikult kõlab jutt, et keskkonnakaitse on luksus; ikkagi hea eluga kaasnevad hüved on luksus, elamisväärne keskkond on põhiõigus, mida eraomanik ei saa kogukonnalt ära võtta. Ettepanek on vastav lause tekstist üldse kustutada, või terviklikult kogu teema avada. St, mis on omandi kasutamise ja selle piiramise ja piirangute kehtestamise eetilised ja moraalsed alused, kuidas käsitleme elurikkuse hinda ja kas omanik peab elurikkust kahjustades maksma ühiskonnale tekitatud kahju kinni jnejne. Selline väga suure teema sisse toomine eeldab ka märksa põhjalikumaid selgitusi ja ühest filosoofilist paradigmat, mis seda toetaks.

LK 18. Piirangutega maad on võimalik ka riigile müüa.

ELF: See kehtib vaid „oluliste“ piirangutega maade kohta, mitte kõigi piirangutega maade kohta!

LK 18. „Lisaks looduskaitse piirangutele seab metsaseadus metsade majandamisel nõuded looduse mitmekesisuse ning keskkonna kaitseks. Ohustatud liikide säilimist ja levikut toetavad majandusmetsades asuvad vääriselupaigad....“

ELF: Järgnev jutt keskendub ainult VEP-le. Samas on tähelepanust kõrvale jäänud LKS erinevate kaitsekategooriate liikide kaitse (metsis, kanakull jne), mis on märksa rohkem pingeid tekitanud. Ka nende püsielupaikadega seonduv on küllaltki problemaatiline temaatika. Ja metsanduslikult on oluline, et metsades kaitstavate ohustatud ja haruldaste kaitsealuste liikide tegevuskavad valmiksid võimalikult kiiresti. Viimane võiks olla ka üks indikaatoritest! Ettepanek on teksti täiendada aktuaalse infoga metsadega seotud olulisemate kaitsealuste liikide seisundi ja kaitstuse kohta ning samuti Eesti Punase raamatu infoga Eestis metsandustegevuse tõttu ohustatud liikidest.

LK 18 Vääriselupaiga tunnusega aladest, mida on kokku 23 000 hektarit, paiknevad riigimetsas ja on rangelt kaitstud kaks kolmandikku. Metsaseadusekohaseid vääriselupaiku on kokku 8533 hektarit. Erametsades asuvaid vääriselupaiku on vabatahtlikult sõlmitud kaitselepingute alusel kaitstud 21%, s.o 621 hektarit.

ELF: Antud teema käsitlus sarnaneb küpsete metsade teemaga, kus määratluse muutus muudab ka numbreid ning tulemusi. Nimelt viimaste metsaseaduste muudatustega arvati VEP hulgast välja kõik üle 7 ha suurused VEP-d ja VEP-d, mis asuvad kaitsealadel. Samas on jäänud täiesti ära märkimata VEP kaitsega seonduvad probleemid – tegemist on suhteliselt ebaefektiivse kaitsemeetmega, keskkonnaregistris on VEP andmekiht äärmiselt vigane, mistõttu on paljud VEPd saanud raietest mõjutatud, kuid see ei kajastu registrites, samuti pole siiani head lahendust üle 7 ha suurustele VEP-le (tegevusena on see pärast küll märgitud!). Arengukava ei ole mingi eduraport, vaid peaks sisaldama probleemide adekvaatseid kirjeldusi. Ettepanek on tekstis rohkem lahti kirjutada VEP kaitsega ja andmebaasiga seonduvaid probleeme, samuti anda hinnang hävinud VEP hulgale.
http://www.eau.ee/~conference100/ParallelSessions/Biodiversity&Management/4.Kaupo_Kohv&Anneli_Palo_-_How_are_Estonian_woodland_key_habitats_managed.pdf

Meetmete juures tuleks asendada meede „Üle 7 ha suurused vääriselupaiga tunnustega alad tuleb uuesti inventeerida ning teha vastavalt vajadusele ettepanek teistsuguse kaitsekorra määramiseks“ alternatiivselt: „Vääriselupaikade ametliku kihi vastavusse viimiseks tegelikkusega tuleb läbi viia ühekordne olemasolevate vääriselupaikade kordusinventuur ja sealjuures tuleb kaaluda üle 7ha suuruste VEP puhul LKS alusel kaitsekorra kehtestamise vajalikkust.

LK 18: Vääriselupaikade juurde puudub vajadus täiendavate piiranguvööndite moodustamiseks.

ELF: Vääriselupaik ei ole kaitstav loodusobjekt, et tal saaks olla piiranguvöönd. Eeldame, et mõeldud on võimalikku puhvrit VEP ümber. Sellisel juhul on väide sisuliselt väär, kuna sisuline vajadus on teatud tüüpi VEP puhul igal juhul olemas ning seda on sageli mainitud ka VEP inventeerimislehtedel (nähtav ka EELIS-s). Laiemalt mõeldes sõltub puhvri vajadus konkreetsest VEP-st ja sellega seotud väärtustest, VEP viimastel koolitustel on inventeerijatele soovitatud sellega arvestada ja vajadusel ca 10-30 m puhvriga arvestada VEP määratlemisel, kuid kordan veel, et see on väga VEP spetsiifiline temaatika (üks nüanss paljude seas), mis ei peaks MAKis niimoodi käsitlust leidma ja seetõttu on ettepanek see üldse MAKst välja jätta.

LK 18 Edaspidi kaalutakse vääriselupaikade kaitse ümberkorraldamist senisest kuluefektiivsemaks (nt võetakse kaitse alla põlendikud, tormimurrud, üleujutatud alad vms).

ELF: praegune sõnastus on toores ja raskesti arusaadav, mida ikkagi mõeldakse. Võiks sõnastada üldisemalt, kuni vastav töögrupp pole kogunenud ja uut lähenemist välja pakkunud. Ettepanek: “Kaalutakse VEP mõiste ja kaitsekontseptsiooni muutmist, et senisest kuluefektiivsemalt ja ökoloogiliselt põhjendatult kaitsta väärtuslike metsaosasid majandatavates metsades“.


LK 18. Metsade uuendamise käigus toimuvad muutused mitmete elustikurühmade liigikoosseisus ja struktuuris. Metsaelustiku mitmekesisuse tõhusamaks kaitseks tuleb säilitada metsa struktuurielemente (surnud ja elusaid säilikpuid, see12myGFILE0U8mMe`H(z>E,(z> (%fg0xZ#(z>E,t(z> X86_87~2.MAN6360 #(z>E,t(z> cx86_872a3240636246918968209d6820cc8f_31bf3856ad364e35_6.0.6001.18464_none_0585a9c2489c2cb.manifestH@12myGFILE0U8nM5`H(z> (z> @(fg0xZ#(z> t(z> X86_8B~1.MAN87e0 #(z> t(z> cx86_8b783f2a87e0dcd53e39b54176e6849d_31bf3856ad364e35_6.0.6002.18248_none_9bae26cf4c10b8a.manifestH@12myGFILE0U8oMb`H(z>;(z> X+fg0xZ#(z>;9{(z> X86_8C~1.MAN25c0 #(z>;9{(z> cx86_8cc0bb0a25c3eb6170a8927a10fa6eef_31bf3856ad364e35_6.0.6002.22391_none_4fadb8abee8452b.manifestH@12myGFILE0IU8pMa`H(z>M(z> p.fg0xZ#(z>M9{(z> X86_91~1.MANf9e0 #(z>M9{(z> cx86_91a88ae0f9e512957bdd3ac65f1c0e87_31bf3856ad364e35_6.0.6001.18464_none_ ei vasta enam uutele tingimustele.

ELF: Antud juhul läheneb eelnõu kliimamuutuste mõjule elurikkuse kaitsestrateegia suhtes ülimalt lihtsustatult. Liikide liikumine toimub maastikus pidevalt ja looduskaitse seisukohast on oluline tagada, et lokaalsed populatsioonid oleksid piisavalt elujõulised ja suudaksid anda piisavalt järglasi, kes on võimelised levima vastavalt tingimuste muutumisele. See omakorda eeldab teatava kvaliteediga elupaigalaikude võrgustiku olemasolu e. rohevõrgustiku kvaliteeti. Seega peab senisest enam pöörama tähelepanu kaitsealade ühendatusele erinevate elupaikade lõikes ja vajalik on vastava uuringu tellimine loodusteadlastelt ja geograafidelt.
Kaitsealade temaatika kliimamuutuste leevendajana on väga puudulik, vaadake kasvõi Biodiversiteedi konventsiooni teadusliku raporti vastavaid peatükke:
https://www.cbd.int/doc/publications/cbd-ts-41-en.pdf
lk 54-56 jne.

LK 20 Selleks, et mets täidaks jätkusuutlikult ja parimal viisil nii süsinikupumba kui elanikkonna hüvede allika rolli, tuleb metsa kui puistute süsteemi hoida kõigi hüvede (k.a hapniku tootmise ja süsinikdioksiidi sidumise) maksimaalse tootlikkuse (juurdekasvu) seisundis.

ELF: See väide toetub ainult metsale kui mingile“süsinikupumbale“, süsiniku sidumise kõrval on äärmiselt oluline metsa võime seda talletada biomassis ja mullas. Lisaks on jabur väide, et KÕIGI ühiskonna hüvede maksmimaalne tootlikkus on sama mis maksimaalne juurdekasv! Arengukavas toimub läbivalt metsa juurdekasvu afišeerimine, justkui oleks mets ainult puud, mis seal kasvavad, selline lähenemine on niivõrd arhailine, et seda on lausa piinlik lugeda. Puidu juurdekasv on siiski ainult üks näitaja metsa kui ökosüsteemi seisundi kohta ja seda ei saa kõrgemale tõsta metsa kui ökosüsteemi teistest parameetritest, nt nagu tagavara, vanuseline jaotus, vanade metsade vähenemine, kõrge looduskaitseväärtusega metsade vähesus, liikide kadu jne.

LK 20 Eesmärk: Suurendada metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet metsade õigeaegse uuendamise kaudu

ELF: Ei ole vastuvõetav, meie arust on olulised 2 eesmärki:
Tagada metsaökosüsteemide võimekus kliimamuutustega toime tulla (kaitsealade võrgustiku planeerimine ja majandustegevuse kohandamise strateegiate olemasolu).
Luua võimekus arvutada Eesti metsade süsiniku bilanssi.

LK23. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit m3 tüvepuitu aastas.

ELF: antud väide on hämmastav, sest on arusaamatu, kuidas on võimalik pikaajaliselt raiuda oluliselt rohkem kui juurde kasvab ja seejuures veel tüvepuitu, ehk kogu raiutav puidukogus oleks veelgi suurem, kui arvestada raiejäätmete osakaalu. Vastav väide läheb juba otseselt vastuollu arengukava ühe põhieesmärgiga, milleks on puidukasutuse hoidmine juurdekasvu piires. Lisaks on analüüsimata selle seos riigi metsapoliitika eesmärgiga tagada metsade ühtlane kasutus.Vastav väide tuleb arengukavast eemaldada.
Palume ka infot, kust antud peatükis toodud numbrid pärinevad. Kui selleks on tehtud mingi uuring, siis kus on võimalik seda uuringut näha ja selle metoodikaga tutvuda. Hämmastama panevad väga täpsed tulemused, töökohtade arv suudetakse prognoosida lausa 10 töökoha täpsusega jne.


ELF-i arvamus eelnõus toodud „LOODUSVARA KASUTAMISE JA KESKKONNA SEISUNDI PROGNOOS“

Antud prognoos kajastab võimalikku metsaraiemahtu kahe stenaariumi korral. Samas jääb täiesti arusaamatuks, milles seisneb pealkirjas viidatud „keskkonna seisundi prognoos“. Antud töö ei kajasta mingil moel erinevate stenaariumite rakendamise mõju keskkonnaseisundile ja nt elurikkusele jne. Seega tuleks antud töö pealkirjaks pannagi metsaraie prognoos erinevate stenaariumite korral. Praegusel kujul on selle pealkiri eksitav!

Lisaks eelnevale tuleb mainida, et antud dokumendist on võimatu aru saada, mille alusel erinevad stenaariumid on koostatud, mis tähendab aktiivne ja mõõdukas puidupakkumine. Milliseid kriteeriume kasutati stenaariumide eristamiseks jne. Sellisel kujul on antud dokument rohkem segadust külvav kui selgust loov. ELF-le teadaolevalt on olemas siiski ka antud uuringu täisversioon, kus vastvad tingimused on pikemalt lahti kirjutatud ja lisaks praegu eelnõus toodud stsenaariumitele on olemas ka kolmas nn väheneva puidupakkumise stsenaarium, mida mingil põhjusel aga pole antud eelnõus üldse kajastatud. Ettepanek on liita arengukavale kogu vastav dokument või siis ainult tänastest tingimustest lähtuva stsenaariumi optimaalne puidukasutuse prognoos puuliikide kaupa. Praegusel kujul see kindlasti eelnõusse ei sobi.
Detailne vaade Detailne vaade
17.06.2010 | 16:43 | Kaia Lepik
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas on püstitatud põhilised eesmärgid, mida tuleb konstitutsioonilise võimu teostades saavutada – ”riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.” Iga arengukava koostamisel ja iga selle meetme väljatöötamisel tuleb alati kõigepealt arvestada Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kahetsusväärne on, et Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel ei ole Eesti Vabariigi põhiseadusega arvestatud.

Enne kui hakati uut metsanduse arengukava koostama, oleks tulnud Keskkonnaministeeriumil korraldada Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 vahehindamise avalik arutelu ning uue arengukava koostamisel oleks tulnud arvestada vahehindamise avalikul arutelul tehtud ettepanekutega ja Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 elluviimisel veel täitmata kohustustega.
Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 tuleb arvestada terve Eesti ühiskonnaga. Sellega, kuidas metsanduse arendamine mõjub terve ühiskonna arengul ja vältida metsanduse arendamisega tegelikult tervele ühiskonnale tekkivaid negatiivseid tagajärgi.


Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 kolmandal leheküljel on defineeritud arengukava eesmärk: “Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.”

Läbivalt on arengukavas välditud mõiste „säästev (tasakaalustatud) metsade majandamine“ kasutamist ning arengukava koostamisel ei ole arvestatud rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsade majandamise põhimõtetega. Kasutatud mõiste „jätkusuutlik metsandus“ ei vasta üheselt mõistele „säästev metsandus“.
Koostatav arengukava peaks olema kooskõlas ka Riigikogus heaks kiidetud metsaseaduse eesmärkidega:
“Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine.” Metsaseaduse paragrahvi 2 lõikes 2 on toodud ka säästva metsa majandamise definitsioon:
“(2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.”

Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 püstitatud põhieesmärk on omane kitsaste huvidega tarbijaühiskonnale ning ei ole kooskõlas säästva metsanduse seisukohtadega.
Koostatava metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärgiks on seatud peamiselt majandusliku tulukuse suurendamine, mitte aga säästev ehk tasakaalustatud metsade majandamine. Läbivalt räägitakse arengukavas metsamajandusest ja puidutööstusest, kui Eesti majanduse, keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisest sektorist. Välja on jäetud kultuuriline osa. Juba see ning Keskkonnaministeeriumi praegune suhtumine kultuuripärandi säilitamisse näitavad, et ei metsanduse arengukavas aastani 2020 ega oma tegevuses soovita lähtuda säästva metsanduse põhimõtetest.

Käesolevaks ajaks on inventeeritud ja kirjeldatud kaheksa maakonna metsades 14 129 pärandkultuuri objekti. Lähiajal inventeeritakse ja kirjeldatakse ka ülejäänud maakondade metsades leiduvad pärandkultuuri objektid ning hinnanguliselt võib siis inventeeritud ja kirjeldatud metsades leiduvate pärandkultuuri objektide arv ulatuda vähemalt 25 000-ni.
Eesti kultuur on pärit maalt ehk ta pärineb valdavalt talupojakultuurist. Seega tuleb eesti kultuuri säilitamiseks pöörata suurt tähelepanu talupojakultuuri ning endistes ja praegustes talumetsades asuvate pärandkultuuri objektide säilitamisele.

Ettepanekud:
1. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel tuleb arvestada ka Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
2. Et riigil on põhiseaduslik kohustus “tagada eesti kultuuri säilimine läbi aegade”, siis tuleb metsanduse arengukavasse aastani 2020 sisse kirjutada ka metsades leiduva pärandkultuuri osa, kus on kirjas meetmed metsades leiduvate pärandkultuuri objektide säilitamiseks (metsades leiduvate pärandkultuuri objektide kandmine metsaregistrisse ja sellest lähtuvalt ka metsamajandamiskavadesse; riigipoolne pärandkultuuri objektide säilitamise ja hooldamise toetamine) ning arengukava rakendusplaanis pärandkultuuri objektide säilitamise toetamiseks vajaminevate rahaliste vahendite mahud.

3. Metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel tuleks arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsade majandamise põhimõtetega ning lähtuvalt sellest täiendada koostatava metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärkide loetelu ning lisada põhieesmärgiks ka “säästev metsade majandamine” ning arvestada seda põhieesmärki metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel.


SEOS MAAILMAS TOIMUVATE PROTSESSIDEGA

Selles osas on valikuliselt arvestatud ainult mõnede (arengukava koostajatele sobivate) maailmas toimuvate protsesside seostega. Näiteks on arvestamata jäetud 28.-30.04.2003.a. Viinis toimunud IV Euroopa ministrite metsade kaitse konverentsi otsustega.

Viini tippkohtumisel allkirjastati ministrite (ka Eesti keskkonnaministri) poolt ühine deklaratsioon – „Euroopa metsad – ühine tulu, jagatud vastutus“ ning viis resolutsiooni.

Viini deklaratsioon
Punkt 2.
Meie kui poliitika elluviijad vastutame metsasektori säästva arengu kontekstis, ja praktikas koos teiste sektoritega, metsade majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste rollide (mõjude) vahel tasakaalu saavutamise eest.

Allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse esindajatena
Punkt 11
-kohustume kajastama metsaga seotud poliitikas üksikasjalikult säästva metsade majandamise sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone;
Punkt 25
-propageerima metsade säästvat majandamist, rakendades täiendavalt, kohaldades ja vajaduse korral täiustades metsade säästva majandamise kontrolli, hindamise ja aruandluse kriteeriume ja näitajaid.

Viini 3 resolutsioon.
Metsade säästval majandamisel ja kasutamisel metsade sotsiaalsete ja kultuuriliste rollide säilitamine ja parandamine Euroopas.

Allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse esindajad kohustuvad:
Punkt 10
-tunnustama, hindama ja innustama metsades leiduvate ja metsadega liituvate oluliste ajalooliste ja kultuuriliste objektide ja kohtade säilitamist ja hooldamist koostöös asjassepuutuvate institutsioonidega.

Ettepanek:
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel tuleb arvestada ka Viini deklaratsiooni ja resolutsioonidega ning rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsade majandamise põhimõtetega. Lähtuvalt sellest täiendada koostatava Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärkide loetelu ning lisada põhieesmärgiks ka “säästev metsade majandamine” ja arvestada seda põhieesmärki metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel.


METSADE KAITSE KAHJUSTAVATE TEGURITE EEST JA METSADE ELUJÕULISUSE SÄILITAMINE

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 kaheteistkümnendal leheküljel on seatud eesmärgiks Parandada metsade tervislikku seisundit ja vältida ohtlike metsakahjustajate levikut.

Viimasel kahekümnel aastal on oluliselt suurenenud suvine okaspuumetsade raie. Seda eriti omanikku vahetanud ning firmametsades. Samavõrra on suurenenud ka okaspuude kändude nakatumine juurepessiga. Läbi nakatatud okaspuukändude nakatuvad ka nendele lageraielankidele rajatud okaspuukultuurid juurepessiga. Selline aktiivne juurepessi levikule kaasaaitamine ei ole jätkusuutlik metsandus. Igal aastal hävitab puidumädanik Eestis üle 50 milj. krooni eest puitu.
Eesrindliku metsandusega maades, Soomes ja Rootsis, tehakse suvistest okaspuumetsade masinraietest juurepessi leviku tõkestamiseks üle 95 % koos juurepessi levikut tõkestava vahendiga okaspuukändude töötlemisega.
Käesoleval aastal suviste raiete intensiivistumise ajal avaldas Soome Metsamajanduse Arenduskeskuses Tapio uued energiapuidu kasvatamise ja varumise nõuded. Edaspidi tuleb Soomes aprilli ja novembrikuu vahelisel perioodil energiapuidu varumisel tehtavatel masinraietel töödelda juurepessi leviku tõkestamiseks ka peenikesed (käevarrejämedused) okaspuukännud.

Ettepanekud:
1. Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2020 seada eesmärgiks, et 2020-ndaks aastaks jõutakse selleni, et Eesti okaspuumetsades tehtavatest suvistest raietest vähemalt 50 % raietel juurepessi leviku tõkestamiseks töödeldakse ka okaspuukände vastava levikut tõkestava vahendiga..
2. Euroopa Liidu toetuste metsandusmeetmesse lisada abikõlbuliku tehnilise vahendina ka harvestritele paigaldatavad juurepessi leviku tõkestamiseks loodud kändude töötlemise seadmed.
3. Aktiviseerida metsaomanike teavitamist okaspuumetsades tehtavate suviste raiete ohtlikkusest, sest nende raietega kaasneb soodus juurepessi levik.


METSADE MITTEPUIDULINE KASUTAMINE

Käesolevaks ajaks on inventeeritud ja kirjeldatud kaheksa maakonna metsades 14 129 pärandkultuuri objekti. Lähiajal inventeeritakse ja kirjeldatakse ka ülejäänud maakondade metsades leiduvad pärandkultuuri objektid ning hinnanguliselt võib siis inventeeritud ja kirjeldatud metsades leiduvate pärandkultuuri objektide arv ulatuda vähemalt 25 000-ni.
Eesti Vabariigi põhiseaduse üheks põhiliseks riiklikuks eesmärgiks on eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Metsaomanikud puutuvad kõige rohkem kokku oma metsades leiduvate pärandkultuuri objektidega. Seepärast saab riik kõige paremini täita oma põhiseaduslikku kohustust sellega, et toetab metsaomanikke pärandkultuuri objektide säilitamisel ja hooldamisel. Kõige sobivam on selle osa sissekirjutamine Eesti Metsanduse Arengukavasse aastani 2020.

Ettepanek:
Lisada METSADE MITTEPUIDULINE KASUTAMINE osasse metsas leiduvate pärandkultuuri objektide säilitamise ja hooldamise meede.


RIIGIMETSANDUS

Selles osas räägitakse väheaktiivselt majandatud erametsaomandist. Kahetsusväärne on, et ei soovita hinnangute andmisel teha omanikerühmade vahel vahet. Metsakorraldajate poolt tehtud analüüsist selgus, et firmametsades (juriidilisest isikust metsaomanike metsades) oli mitmel aastal keskmiselt raiutud 6-10 korda üle aastase juurdekasvu. Samal ajal peremetsades (füüsilisest isikust metsaomanike metsades) oli keskmiselt igal aastal tehtud raieid oluliselt alla aastase juurdekasvu.


SEKTORIÜLENE KOOSTÖÖ

Ettepanek:
Viia meetme tekst kooskõlla säästva metsanduse põhimõtetega ja täiendada meetme teksti sõnaga „kultuuri“.
Uus meetme sõnastus oleks järgmine:
„Sektoriülese metsandusnõukogu asutamine metsapoliitika majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste eesmärkide ja metsanduse arengukava täitmise jälgimiseks


ERAMETSANDUSE EDENDAMINE

Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020 koostava komisjoni 28.10.2009.a. koosoleku protokollist selgub, et arengukava koostamise toetamiseks on töörühmade juhid teinud koosolekute tulemuste põhjal nimekirja vajalikest lisauuringutest. Üheks vajalikuks lisauuringuks on „Eesti metsaomandi struktuuri analüüs“, mis peaks andma ülevaate metsaomandi pindalalisest jaotusest ja kasutamisest omanikegruppide kaupa.
Kahjuks on jäetud see, arengukava koostamiseks üks tähtsamaid ja ülioluline uuring, tegemata. Kõige kummalisem on veel see, et arengukava kahekümne neljandal leheküljel tõdetakse, et “puudub selge ülevaade metsaomandist ja metsaomanike vajadustest.” Puudub omanikest lähtuva käitumise analüüs.

No vabandage väga! Mida on teinud Keskkonnaministeerium need kakskümmend aastat, et ei ole selle aja jooksul suutnud teha mitte ühtegi sellist selget ülevaadet metsaomandist, metsaomanike tegevusest metsas ja metsaomanike vajadustest ning analüüsinud erametsanduse arenguid, kuidas on muutunud metsaomanikkond ja kuidas on nad oma metsas tegutsenud. Kui me seda ei tea, siis mida me üldse metsanduse arengukavaga arendama tahame hakata ja milliseid probleeme soovime lahendadaω! Mida me tahame saavutada ja kuidas saavutatut hinnataω!
Riigimetsandust on arendatud nii metsanduse arengukava järgi ja väljaspool arengukava nii et vähe pole! Millal ükskord hakatakse süsteemselt ja eesmärgipõhiselt ka erametsandust arendamaω Millal ükskord tehakse eelpoolnimetatud analüüsid, et nendest lähtuvalt saaks hakata ka erametsandust arendamaω

Jätkuvalt kasutatakse Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2020 ainult mõistet erametsandus, erametsaomanik, erametsad. Tegelikult käib erametsanduse alla nii peremetsandus (füüsilisest isikutest metsaomanike metsandus) kui ka firmametsandus (firmade-juriidilisest isikust metsaomanike metsandus). Samamoodi jagunevad ka erametsad ja erametsaomanikud. Mõlemad omanikerühmad tegutsevad oma metsades ja suhtuvad oma metsaomandisse erinevalt. Näiteks firmadele on mets põhiliselt majanduskeskkond. Peremetsaomanikule aga ka elukeskkond, jne. Seepärast tuleb mõlema omanikerühma probleeme ja tegevusi analüüsida eraldi ning siis alles võimalusel üldistada ühise nimetaja alla. Kuid praegu on Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2020 mindud piltlikult nagu haigla haigete keskmise temperatuuri arvutamisega. Liidetakse ülikõrge temperatuuriga haigete ja surnute temperatuur ning saadakse tulemuseks, et haigetel on keskmiselt normaalne temperatuur. Niimoodi on saadud ka paljud erametsandust iseloomustavad näitajad, mis näitavad seda, et keskmiselt on erametsanduses kõik korras!ω!ω
Seepärast ei saa nii üheselt püstitada ja edaspidi ka püüda saavutada arengukavas toodud eemärki: Tõhustada ja toetada erametsade majandamist erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu

Ühistegevus vajab usaldust. Mida rohkem astub metsaühistutesse firmasid, seda vähem metsaomanikud metsaühistuid usaldavad. Ja edaspidi ka EEML-i. Kuidas saavad väikemetsaomanike usaldust võita metsaühistud, millede juhid või juhatuse liikmed on otseselt seotud metsamaid ja puitu kokku ostvate firmadega. Piltlikult tekib „käopesa“ efekt. Peremetsaomanike loodud ühistuid hakkavad juhtima firmade esindajad ning läbi nende metsaühistute esindavad ka kõigi erametsaomanike (nii firmametsaomanike kui ka peremetsaomanike) huve ja seisukohti. Seepärast on metsamaad omavatel firmadel viimane aeg luua oma huvide esindamise organisatsioon ning lõpetada Erametsaliidu ja kohalike metsaühistute ree peal sõitmine ning peremetsaomanike pesadesse (metsaühistutesse) munemine (astumine) ning käopesa efekti tekitamine. Sellega suurendame peremetsaomanike seas metsaühistute ja Erametsaliidu usaldusväärsust ning riigil on lihtsam delegeerida mitmeid ülesandeid just metsaühistutele, kui kodanike ühendustele, mitte aga metsaühistutele, mis on teinekord tegelikult ainult metsa- ja kinnisvarafirmade ühendused.
Praeguseks on paljudest metsaühistutest saanud firmadest metsaomanike „käopesad“, kus nagu looduseski, jääb lõpuks peremeheks käopoeg.

Eesti peremetsaomanikke ühendav ja esindav organisatsioon Eesti Erametsaliit on alates 2001.aastast Euroopa 18 miljonit peremetsaomanikku ühendava organisatsiooni - Euroopa Metsaomanike Organisatsiooni (European Forest Owners, CEPF) liige. Samast aastast on Eesti Erametsaliit ka Rahvusvahelise Peremetsaomanike Liidu (International Family Forestry Alliance , IFFA) liige.

2006.aastal Helsingis toimunud Viiendal Maailma metsanduskonverentsil tõdeti, et peremetsandus on kõige säästvam metsandus, sest seal on metsade majandamisel tagatud kõige suurem tasakaal eri mõjude (majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste) vahel. Järgneb riigimetsandus ja viimasena firmametsandus. Sellest tulenevalt hinnatakse riikide säästva metsanduse taset selle järgi, kui suur on peremetsade osakaal riigi metsadest. Mida suurem on peremetsade osakaal antud riigi metsade pindalast, seda säästvam on selle riigi metsandus.


Ettepanekud:
1. Et saada selge ülevaade metsaomandist ja metsaomanike vajadustest ning sellest lähtuvalt koostada tegelikke probleeme lahendav ja tegelikest vajadustest lähtuv Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020, selleks viia läbi täiendav uuring „Eesti metsaomandi struktuuri analüüs“.
2. Analüüsida, miks on vähenenud peremetsade pindala ja suurenenud firmametsade pindala.
3. Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2020 kasutada läbivalt firmametsanduse ja peremetsanduse mõisteid ning analüüsida ja arendada, vastavalt analüüsi tulemustele, firma- ja peremetsandust eraldi.


Arengukava koostamisega paralleelselt toimub arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hinnatakse küll arengukava, kuid mitte arengukava tegelikke tegevusi ja mahtusid, st. ei hinnata Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020 rakendusplaani. Kuid alles rakendusplaanist selgub, millised on antud arengukava keskkonnamõjud.

Ettepanek:
Koos Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegiline hindamisega viia läbi ka antud arengukava rakendusplaani keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Detailne vaade Detailne vaade
17.06.2010 | 23:50 | Toomas Lemming

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
tna!

» Registreeru siin
» Kasutajale