Neljapäev, 21. veebruar 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Mõjude hindamine keskkonnale – meetmete muutmise alused
  Keskkonnaministeerium
kestvus: 08.07 2010 kuni 19.08 2010

Kersti Kikkas
e-mail: kersti.kikkas@envir.ee
telefon 6260705 ; 5250799
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Konsultatsiooni kokkuvõte:
Keskkonnaministeerium tänab kõiki, kes esitasid ettepanekuid kõnealuse dokumendi kohta. Laekunud tagasiside kohta on koostatud ülevaatlik kokkuvõte, mis on leitav Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt keskkonnakorralduse rubriigist http://www.envir.ee/1075863. Sarnaselt antud dokumendile, mille eesmärgiks on terviklik lähenemine, tuleb ka ulatuslikku tagasisidet analüüsida kompaktselt (nt nii mõnegi praeguse süsteemi aspekti osas ollakse erinevatel seisukohtadel).



Osalusveebis tehtud ettepanekute osas võib märkida, et mõju hindamised tuleb algatada põhjendatult ning seda põhimõtet toetab ka kõnealune dokument. Siinkohal on väga oluline roll just eelhindamisel, mida laiemas kontekstis võiks toetada ka mõjuhindamise register - tuginemine varasematele sarnastele töödele ning nende tulemustele (sh nt prügilate sulgemise valdkond, keskkonnanõuete määramise aspekt).



Nn keerukate keskkonnamõju hindamiste ekspertiisi nõue nõuab põhjalikku läbitöötamist, arvestades ka arvamuses esitatud Keskkonnaministeeriumi poolse finantseerimise ettepanekut (küsimused nagu nt konkreetsete juhtumite valiku kriteeriumid ja alused). Küll on aga kõnealuse dokumendi laiemaks eesmärgiks mõju hindamisega seotud osapoolte (sh avalikkus) vahelise koostöö parendamine (mõju hindamise dokumentatsiooni sisukus).



Rainer Persidski

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse peaspetsialist
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) jõustus 3. aprillil 2005. a. Senine praktika ning teostatud uuringud on näidanud, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH) ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluste juures esineb mitmeid printsipiaalseid probleeme, mis ei taga nende efektiivset rakendumist. Nii mõnedki tänased probleemid mõju hindamises on tingitud juba terviksüsteemi kujundamisel tehtud vigadest. Seetõttu on vajalik vaadata üle kogu mõju hindamise süsteemi ülesehitus, et tagada KMH/KSH eesmärgi saavutamine parimal viisil.

Keskkonnaministeeriumis on koostatud ja jõudnud avalikustamisele „Mõjude hindamine keskkonnale – meetmete muutmise alused (eelnõu)“, mis saab aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisel.

Nimetatud dokumendis esitatakse Keskkonnaministeeriumi nägemus KMH ja KSH probleemide võimalikest parandusmeetmetest. Olemasolevaid kitsaskohti on lühidalt kirjeldatud, samuti on esitatud ülevaade parandusmeetmete mõjudest praeguse süsteemi toimimisele.

Ootame kõiki avaldama arvamust kõnealuse dokumendi kohta, et töötada välja terviklahendused eesmärgiga efektiivselt rakendada mõju hindamise meetmeid.  Teie kommentaare oodatakse hiljemalt 19. augustiks 2010.


Täiendav informatsioon:

Rainer Persidski
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist
626 2973
rainer.persidski@envir.ee
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
Arvamusi mõju hindamise üksikute osade juurde:
2.1. 1) KKM ja Keskkonnaamet pole pädevad ka kavandatavate arenduste tehnoloogiliste ning füüsikaliste- ja keemiliste protsesside, samuti insenerlahenduste toime- ja kaasnevate mõjude leviku mehhanismiga.
Seega oleks otstarbekas seadustada keerukate ja sisulisi vaidlusi tekitanud KMH-de TTÜ, TÜ või TA tasandi ekspertiisi nõue – finantseerimine KKM.
2.2. 2) Praktikas on esinenud KMH-sid mille juures hindajatel on raskusi vähegi olulise mõju leidmisega – KMH on algatatud formaalselt.
4.1. Oluline keskkonnamõju ei kaasne prügila sulgemisega. Prügilast lähtuv keskkonnamõju võib esineda, eelnevalt toimunud jäätmeladestamise järelmõju, ja seda saab sulgemistoimingutega ( kui leevendusmeetmetega) leevendada.

Täiendavat käsitlemist vajaksid:
• Eksperdi ning avalikkuse (tavapäraselt kõigi arenduste vastu protestijate) ja huvipoolena esineva „Ainult Mitte Minu Aia taha“ grupi, kavandatava tegevuse vastaste, vahelise arbiitri roll.
• Seaduste ja määrustega üldistatult kehtestatu ja selle konkreetsetes oludes looduse- ja füüsikaseadustega vastuollu sattumise juhtumid. Kas Keskkonnaministri määrusega kehtestatu on ikka ülimuslik Looduse seaduste üleω (nõutavate „kaitsemeetmete“ tulemusena tegelikud olud halvenevad, meetme ressursimahuga kaasnevate negatiivsete mõjude ja saavutatava vaieldava tulemi ilmne ebavõrdsus, mõju leviku füüsikaline toimemehhanism on vastuolus määruses üldistavalt esitatuga, jne). Näiteks on ilmsed vastuolud jäätmehoidlate sulgemisel KKM määrustega nõutavate lahenduste ja nende rakendamisel saadava tulemi, kompleksse keskkonnamõju muutumise, väärtuste osas.
• Haruldaste taimede-loomade ja loodusobjektide ohustatuse hindamine (tavaväljend „võib kahjustada“ jättes täpsustamata „kuidas ja millises ulatuses“) ning nende „väärtuse hindamine“ võimaliku hüvitusmeetme määramiseks. Samuti hoiumetsa ja piirangualade väärtuse hinnangud.
Detailne vaade Detailne vaade
30.07.2010 | 14:48 | Rein Ets

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale