Esmaspäev, 14. juuni 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Merenduse riiklik arengukava „Merenduspoliitika“
  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kestvus: 15.11 2010 kuni 29.11 2010

Gea Otsa
e-mail: gea.otsa@mkm.ee
telefon 6256434
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Merenduse arengukava koostamise eesmärk on välja töötada merenduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevad suunised merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaal mereressursi kasutamisel ning säilitamisel.
Ühest küljest sõltub suur osa merendusest Eesti majandusest, kuna umbes 60% Eesti ekspordist ja impordist toimub meritsi. Teisest küljest võimaldab avatus merele koos asukohaga suurte kaubavoogude teel teenida Eestil olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. See on aga võimalik ainult siis, kui otseselt merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused ja seadusandlus, hea ettevalmistusega tööjõud, üldine oskuste ja teadmiste kõrge tase ning turuosaliste vaheline koostöö.
Kõik ettepanekud arengukava osas on teretulnud, kuid eriti ootame arvamusi järgmistes küsimustes:
• Millised tegevused aitaksid parandada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd merenduse vallas?
• Paljud riigid teevad laevandusele maksusoodustusi. Kas sama teed peaks minema ka Eesti?
Konsultatsioon jääb avatuks 29. novembri 2010 õhtuni.
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
Eestist on saanud mereriik ilma laevadeta. Tegu on väikeste ja vanade, rahvusvahelisel turul konkurentsivõimetute laevadega. Teised on ammu lahkunud parematesse vetesse ehk mugavuslippude alla, kus on väiksemad maksud, leebemad nõuded ja vähem bürokraatiat.
Et iga laev on tootmisüksus, jääb riigil maksude ja lõivude näol saamata sadu miljoneid kroone aastas. Meremehed jäävad tööta, kel vähegi võimalik, lahkub mujale. Praegu sõidab välislaevadel tuhandeid väljaõppinud Eesti meremehi. Maailmas kehtiva reegli kohaselt tagab aga üks meremees laeval 2,8 inimese tööhõive kaldal.
Eesti pole ainuke riik, kus selline protsess on toimunud. Rahvuslipud muutusid kalliks ja ebamugavaks juba aastaid tagasi. Oma lippude kaotamisohtu sattusid kõigepealt võimsad mereriigid nagu Suurbritannia, Norra, Holland, Rootsi. Olukord sundis riike välja töötama laevanduse abistamisprogramme, et säilitada oma lipp rahvusvahelises konkurentsis, jätta tulud koju ja kindlustada inimestele töö.
Mõni riik asutas oma reederitele maksusoodustuste tegemiseks nn teise registri, paljudes maades mindi üle netopalkadele ehk riik võttis maksud enda kanda. Rakendatud abinõud tõid laevad tagasi, kogusummas hakkas laevanduselt laekuma riigikassasse rohkem raha kui enne abiprogramme.
Taasiseseisvunud riigid sattusid peatselt samasse olukorda. Leedu rakendas esimesena laevanduse toetusprogrammi, seejärel Läti ning mõlemas riigis on need meetmed juba andnud positiivseid tulemusi. Eesti on jäänud ainukeseks Läänemere-äärseks ELi liikmesriigiks, kus laevanduse kui olulise majandusharu arendamisele ei ole tähelepanu pööratud.
ELis pööratakse aina suuremat tähelepanu meretranspordi arendamisele, sest meretranspordi puhul kulutatakse kümme korda vähem energiat autotranspordiga võrreldes. Ühe protsendi Euroopa transpordivoo ümbersuunamine maanteedelt veeteedele säästab aastas veerand miljardit eurot. Samuti on meretransport autodest kordades keskkonnasõbralikum.
ELi liikmesriikide laevade konkurentsivõime parandamiseks on lubatud mitmesuguseid riiklikke toetusi.
Ilma laevadeta ei tuleks Eestisse miljonid turistid tooma raha kaubandusele, teenindusele, hotellidele. Ilma laevanduseta ei töötaks laevaehitus- ja laevaremonditehased, varustajateta lakkaksid olemast paljud kaubandus- ja põllumajandusettevõtted.
Sadamate poolest annab Eesti mereriigi mõõdu välja: meil on Muuga ja Paldiski, Kunda ja Pärnu. Järgmisel kuul avatakse uus sadam Sillamäel, kevadel Saaremaal. Kuid merendusklaster ei toimi, kui sellel puudub üks peamine lüli laevandus. Mereriik ilma laevadeta on auto ilma mootorita.
Eestile on sellise nn teise alternatiiv registri loomine kindel väljapääs halvast seisust. Oleme Hiiumaal arutanud Hiiumaa meresõidu lippu loomisele. Jutt pole mitte palju poleemikat tekitavast mugavus lippust. Samas julgen teha järelduse, et avatud laevaregistritesse (mugavuslippudesse – flag of convenient) halvustav suhtumine on aegunud. Ei pakuta ju mitte kahtlase väärtusega mugavusi, vaid laevaregistri usaldusväärsust pankade ees, stabiilsust, kaalutletud otsuseid ja eeskätt, rõhutan eeskätt operatiivsust toimingutes.
Poliitikute seisukohast on see negatiivne ja arvatakse, et see võib kaasa tuua ka poliitiliselt ebasoovitavaid tagajärgi. Seega näiliselt õilis tunne toob kaasa teadmatuse, miks riigil on kasulik, et tema lippu kannab võimalikult palju laevu. Tulemusena jõuame sinna, kus me praeguseks oleme.
Loome Hiiumaast või Hiiumaal eri tsooni, kus on vastav seadusandlus ja uskuge laevad tulevad meile tagasi ja palju võõraid laevu. Eesti reederid tooksid rõõmuga maksud koju ja paljud meie suurtest naaberiikidest.
Hiiumaa ja kogu Eesti võidaks selle väikese idee rakendamisest suurt tulu ja me taastaksime oma mereriigi nime.
Detailne vaade Detailne vaade
16.11.2010 | 21:41 | lembitu inno
Kui visioon pole mõõdetav, on kõik alltoodud eesmärgid ja meetmed ilma selge mõõdupuuta. Ja seetõttu pole võimalik hinnata, kas toodud eesmärgid ja meetmed õiged on. Sel juhul on üsna ükskõik, mis eesmärkidesse ja meetmetesse sisse kirjutatud on. Nii on tegemist järjekordse ebarealistliku unistusega, mis lauasahtlisse läheb. Sest keegi ei saa õieti aru, mis peamine on, mis edu tagab ja kes mille eest vastutab.

1. Palun sõnastage merenduse võtmeküsimus. Mis on organisatsiooni (valdkonna) tähtsaim arenguvajadus tulevikumuutustega kohanemisel? Mida väliskeskkonna arengud meilt nõuavad ja mida me neis arengutes suudame saavutada? 2. Seejärel tuletage võtmeküsimusest arenguvisioon, mis koosneb kahest osast: ambitsioonikast mõõdetavast eesmärgist ja selle täitmise köitvast tulevikukirjeldusest. Praegu on see teine visiooni osa juba olemas, kuid paraku laialivalguv. Kirjutage tulevikukirjeldus ambitsioonika eesmärgi alusel uuesti läbi. 3. Ja siis täiendage ja korrigeerige eesmärke ja meetmeid. Ja sedasi sünnib hoopis elulisem ja praktilisem arengukava.
Heade soovidega
Mait Raava

Detailne vaade Detailne vaade
19.11.2010 | 11:46 | Mait Raava

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale