Neljapäev, 23. mai 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Keskkonnaseadustiku eriosa
  Justiitsministeerium
kestvus: 03.02 2011 kuni 05.03 2011

Eneli Illaru
e-mail: eneli.illaru@just.ee
telefon 620 8177
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Valminud on keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõu. Ootame Teie arvamusi eelnõu suhtes kuni 04.03.2011.

2010. a lõpus valmis Justiitsministeeriumi tellimisel keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõu, mis on jätkuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõule. Keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõu on koostatud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna (5) „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.

Keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõus on reguleeritud keskkonna valdkonnad (vesi, õhk, jäätmed, looduskaitse jne) peatükkide kaupa. Keskkonnaseadustiku eriosa jõustub koos üldosaga.

Tutvuge ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise ajaveebiga justiitsministeeriumi kodulehel https://ajaveeb.just.ee/keskkonnaoigus/

NB! Kuna eelnõu ei olnud selle mahu tõttu võimalik ühe failina osalusveebi üles laadida, leiate konsultatsiooni juurest failid "eelnõu I" ja "eelnõu II". 

Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
» seletuskiri - pdf (946.68 KB)
» eelnõu I - pdf (828.42 KB)
» eelnõu II - pdf (732.62 KB)
Arvamisavaldused:
1. Keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõu § 376 järgi on veekogu paisutamine tegevus, millega tõstetakse looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit.
Tekkib küsimus kui tõstame looduslikku veetaset, kas see tõstetud veetase on edasi ikkagi looduslik veetase? Sõna-sõnalt võttes peaks see jääma ikkagi looduslikuks veetasemeks vaatamata tõstmisele. Samas tuleb selles kahelda. On ilmne, et mõni aeg peale veetaseme tõstmist ei saa seda lugeda looduslikuks, kuid kui see veetase on olnud samal kõrgusel üle saja aasta, kas siis on see looduslik tase? Kui väidame, et igal juhul ei ole tegemist loodusliku tasemega, siis tekib küsimus kui me seda juba tõstetud mittelooduslikku veetaset tõstame, kas siis see on veekogu paisutamine §376 järgi. Siit järeldus: sõna ei ole siin üheselt mõistetav ja tekitab antud kohal ainult arusaamatusi.
2. Veekogu paisutamine on tegevus, millega tõstetakse veetaset. Kas paisutamine lõpeb, kui veetase on tõstetud ettenähtud kõrgusele? Kui veetase ühe nädala, kuu või aasta jooksul ei muutu, kas siis toimus paisutamine? Veetaset selle aja jooksul ei tõstetud ja § 376 järgi võib väita, et paisutamist ei toimunud.
Praktikas on kasutatud paisutamise tulemusena tekkinud veekogu tähenduses, mis tekitab väärarusaamist. Eelnõu § 382 lg 1 järgi Veeluba on vajalik järgmisteks tegevusteks: 6) toimub veekogu paisutamine; Järelikult kui veetase on olnud samal kõrgusel mitukümmend aastat ja veetasapinna muutmist ette ei nähta, seega paisutamist ei toimu, siis pole veeluba vaja. Ometi peaks seadus ette nägema mingid nõuded ka tehisveekogu alleshoidmiseks ja korrastuseks. Neid nõudeid eelnõus siiski on, aga need kehtivad paisutamise kohta. Juriidiliselt korrektses keeles ei tohiks sellist segadust olla. Täielikult on eelnõus ignoreeritud tehisveekogu, mis on olnud kauemat aega, mõnel juhtumil isegi üle saja aasta, ja mida ei ole ette näha lähemas tulevikus likvideerida. Kuidas tuleb seda mõista, kui sellisele veekogule antakse veeluba veekogu paisutamiseks ja § 376 mõttes. Tuleks tingimata lisada säte selliste ajaloolistele ja teistele samalaadsetele veekogudele kehtestatavate nõuete kohta. Praegu neid eraldi välja ei loe
3. § 376 tuleks täiendada selliselt, et see tõstmine toimub inimtegevuse tagajärjel, seega oleks välistatud veeloa nõue kopratammidele.

Võiks veekogu paisutamise ja veetaseme alandamise viia ühe nimetaja alla: olemasoleva veetaseme muutmine.


Detailne vaade Detailne vaade
18.02.2011 | 14:57 | Voldemar Enno
1. KSÜS §53 lg 2 sätestab, et keskkonnaluba (mille alla kuulub ka veeluba) antakse üldiselt tähtajatult. KSES § 381 lg 2 sätestab, et pärast veeloa kehtivuse lõppu peab veeloa omaja ühe kuu jooksul esitama veeloa andjale väljavõtte hoolduspäevikust. Kas sellel on mingit mõtet kui veeloa kehtivus lõpeb mitmekümne või isegi rohkemate aastate pärast? Samas ei ole paika pandud kui kaua tuleb säilitada hoolduspäevikut või päeviku andmeid. Mis keelab Keskkonnainspektioonil kontrollimast hoolduspäevikut alati vajaduse korral või perioodiliselt kindlate või suvaliste ajavahemike järel? Miks peab selle esitama alles kuu aega peale veeloa lõppemist aga mitte näiteks kuus kuud varem (§382 lg 2), kui selle esitamine veeloa lõppedes üldse mõistlik on?

2. KSES § 381 lg 1 punkt 3 nõuab paisu hoolduspäevikust väljavõtte esitamist, kui taotletakse veeluba olemasolevale paisule. Juhul, kui see on esmane taotlus, siis võib see päevik puududa ja polegi midagi esitada. Selguse mõttes võiks olla, et kui taotletakse uut (järjekordset) veeluba, siis tuleb esitada väljavõte hoolduspäevikust.

3. KSÜS § 41 lg 1 järgi Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust: 1) vee erikasutus. Eriosa seaduses on tegemist veeloaga. Vee erikasutuse ja veeloa vaheline side on peidetud § 304 Põhjavee varu hindamine lg 1 teksti: keskkonnaloa vee erikasutuseks (edaspidi veeluba). Veeseaduses jäeti vee erikasutusest välja veetaseme allalaskmine seetõttu, et seda ei loetud vee erikasutuseks. Tegelikult on raske mõista, et ka veetaseme tõstmine ja veetaseme hoidmine etteantud tasemel oleksid vee erikasutused. Seetõttu on veeluba antud olukorras üsna sobiv nimetus. Kuid asja rikub ära see, et veeluba on keskkonnaluba vee erikasutuseks ja seega nagu oleks ka veetaseme tõstmine, langetamine ja hoidmine vee erikasutused.
Vaatamata sellele oleks selguse mõttes § 387 juures vaja veel kord märkida, et veeluba on keskkonnaluba vee erikasutuseks. Selline selgitus võimaldab ka edaspidi selle seaduse alusel väljaantavates dokumentides kasutada sõna . Praegune § 304 lg 1 märkus (edaspidi veeluba) kehtib küll rohkem ainult antud dokumendi kohta.

Detailne vaade Detailne vaade
22.02.2011 | 11:02 | Voldemar Enno

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale