Esmaspäev, 27. mai 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu
  Keskkonnaministeerium
kestvus: 07.02 2011 kuni 01.03 2011

Kersti Kikkas
e-mail: kersti.kikkas@envir.ee
telefon 6260705 ; 5250799
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Konsultatsiooni kokkuvõte:
Avalik arutelu seaduseelnõu üle on  lõppenud.

Keskkonnaministeerium tänab esitatud ettepanekute eest, mis on edastatud seaduse eelnõu koostajatele läbi vaatamiseks.  Kui on otsustatud, millised märkused arvesse võetakse ja millised mitte, esitame tulemused siinsamas tabeli kujul.  Edasine jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemine toimub kehtivas korras, st esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja seejärel Vabariigi Valitsusele, kes eelnõu heaks kiitmisel esitab selle Riigikogule.

Helle Haljak

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik

helle.haljak@envir.ee

6262863
Seaduse muudatusega viiakse jäätmeseadus vastavusse direktiivi 2008/98/EÜ nõuetega.


Kontaktisik: Helle Haljak
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik
helle.haljak@envir.ee
tel 6262863
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Arvamisavaldused:
Hetkel kehtiv Jäätmeseadus on põhjustanud märkimisväärseid turutõrkeid sj suure hulga jäätmekäitlejate turult välja tõrjumise ja olemasolevate elutähtsate teenuste (jäätmehooldus vastavalt Hädaolukorra seadus para 34 lg 9 p4) rajatiste tegevuse peatumise ja lõpetamise. Ehedaks näiteks Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas OÜ pankrotistumine, Teeme Ära 2008 jäätmete lõpuni käitelmise võimatus tulenevalt tootjavastutussüsteemide (-organistsioonid) tegevuse reguleerimatusest ja "saastaja maksab" printsiibi väärast kohaldamisest, Utileek Oü ja Utileek Lõuna OÜ tegevuse lõppemise, olemasolevate käitiste (Uikala Prügila AS, Narva Jäätmekäitluskeskus OÜ, Kudjape ning Maasi Jäätmejaamad, Amestop Torma prügila) tegevuse piiramise vajaduse/nõudluse näiliku puudumise tõttu.

1. VV määrust nr 104 täiendades:
1.1. .... paragrahvi 1 lõikega 5 tuleks jäätmearuandluse üheltmõistetavust silmas pidades ja et oleks toimingute tegemise asukoht määratav, jäätmekäitlus kontrollitav, tuleks sõnastust muuta: "(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud taaskasutamistoiming hõlmab taaskasutamiseelseid toiminguid, sealhulgas eeltöötlemist nagu koodinumbritega R1–R11 märgitud taaskasutamistoiminguid, mille raames jäätmete jäätmekood muutub.;"
1.2. ....paragrahvi 2 lõikega 3 tuleks jäätmearuandluse üheltmõistetavust silmas pidades ja et oleks toimingute tegemise asukoht määratav, jäätmekäitlus kontrollitav, tuleks sõnastust muuta: "„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 13 nimetatud kõrvaldamistoiming hõlmab kõrvaldamiseelseid toiminguid, sealhulgas eeltöötlemist nagu koodinumbritega D1–D12 märgitud kõrvaldamistoiminguid ettevalmistav sortimine, purustamine, kokkupressimine, granuleerimine, kuivatamine, tükeldamine, konditsioneerimine või eraldamine, mille raames jäätmete jäätmekood muutub või toimingu tagajärjel tekkiv jäätmeliik kuulub kõrvaldamise asemel taaskasutamisele.”

2. Jäätmeseadust täiendades:
2.1. muudatusettepaneku p12 osas: ei ole vaja mõelda välja mingeid mõisteid või sõnastusi millega antakse kellegi diskretsioon mingeid otsuseid vastu võtta, mille osas peab pikkasid kohtuvaidlusi läbima EV õiguse vastavuse osas EÜ õigusele. Seonduvalt soovitan muuta § 2(prim) lg 1 p3 sõnastust vastavaks 2008/98/EÜ´le "3) aine või ese vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehni­listele nõudmistele ning kehtivatele õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele, kui sellised peaksid eksisteerima".
2.2. Samuti ei tohiks vastava § 2(prim) lg 2 vastu võtta kuivõrd annab kohatu suvalist diskretsiooni Keskkonnaministrile, kehtestada suvalisi tingimusi, suvalistele jäätmeliikidele; alternatiivselt tuleks sätestada Keskkonnaministri õiguse piirangud ja siduda need nt. EÜ direktiivide ja määrustega nt järgnevalt: "(2) Keskkonnaministril on õigus kehtestada määrusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kriteeriumite täpsustamiseks EÜ direktiivide ja määruste alusel, sätestades vajaduse korral
ka saasteainete sisalduste piirväärtused taaskasutustoimingu tulemusena saadud asjas ning
võttes arvesse selle asja mis tahes võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja inimese
tervisele.".
2.3. Analoogselt eelmises punktis nimetatuga tuleks ka § 2(sekunda) lg 3 osas käituda, kas sidudes diskretsioon EÜ direktiivide ja määrustega või vastava kõrvalsaadusteks määramise või mitte diskretsiooni võimalus üldse ära võtta.
2.4. muudatusettepaneku p.13 osas, tuleks muuta § 5(prim) p.3 sõnastust ja jätta sellest välja järgnev "mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega". Kui tähte närida, mida ilmselgelt tehakse siis tuleb arvestada et toiduainetööstuses ei teki ainult koostise ja olemuse poolest punktis 2 nimetatud jäätmetega samalaadseid biolgaunevaid jäätmeid.
2.5. muudatusettepanku p.14 on absurdne - vastava sõnastusega ei tohiks küll vastavat käiku lasta. Vastavat §6 lõikega 4 võiks täiendada küll sedastades et ohtlike jäätmeid ei tohi segada muude materjalide või jäätmetega ega lahjendada.
2.6. muudatusettepaneku 20 osas tundub et jällegi minnakse väga kaugele 2008/98/EÜ Artikkel 3 p.5 sõnastusest. Seega asjakohaselt võiks sõnastus olla järgnev: "Jäätmetekitaja on igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed (esmane jäätmetekitaja), või igaüks, kes teeb jäät­mete eeltöötlust, segab jäätmeid või sooritab jäätmetega muid toiminguid, mille tulemusel nende jäätmete olemus või
koostis muutub.Jäätmetekitajaks ei loeta jäätmekäitlejat kes keskkonna- või varalisekahju või reostuse vältimise eesmärgil eraldab jäätmekäitlejale tarnitud jäätmetest, mille on algselt tekitanud muu isik, ohtlikud jäätmed või taaskasutatavad jäätmed, samuti jäätmete osas millest jäätmed on eraldatud."
2.7. arvestades 2008/98/EÜ Artikkel 8 (4) ja Artikkel 14 tuleks muuta jäätmeseaduse § 11 järgnevalt: "(2) Kooskõlas põhimõttega, et ´saastaja maksab´, peab jäätme­ käitluse kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja antud ajal või eelmised jäätmevaldajad.". Siinkohal oleks asjakohane lisada viide Euroopa Kohtu asja C-254/08 Kohtujuristi arvamuse p-dele 31-36, mis "saastaja maksab" printsiibi rakendamise põhimõtteid selgitab.
2.8. Samuti tuleks täiendada §-i 11 lõikega 3 järgnevalt "Seadusega sätestatud juhtudel, kui rakendatakse ´tootja vastutust´, peab jäätmehoolduse kulud, mida jäätmete taaskasutamise tulud ei kata, kandma selle toote tootja, millest jäätmed tekkisid, ja sellise toote turustajad. Tootja vastutust kohaldatakse ilma, et sellega piirataks vastutust jäätmekäitluse eest ning ilma et sellega piirataks olemasolevate jäätmevoogusid ja tooteid käsitlevate konkreetsete õigusaktide kohaldamist: järgnevate jäätmeliikide osas: 1) pakendijäätmed; 2) probleemtooted."; arvestades 2008/98/EÜ Artikkel 15 tuleks täiendada Jäätmeseaduse § 11 lõikega 4 järgnevalt: "Kui jäätmed edastatakse esmaselt jäätmetekitajalt või jäät­mevaldajalt eeltöötlemiseks, ei kaasne sellega vabastus täieliku taas­kasutus- või kõrvaldamistoimingu sooritamise vastutusest."; Paralleelselt tuleks muuta Pakendiseadust muuta täiendades Pakendiseadust aluse osas: "Seadus kehtestatakse « Jäätmeseaduse» (RT I 2004, 9, 52) § 11 lõike 3 alusel".
2.9. muudatusettepaneku p.24 osas tekitab segadust § 14 lg 1(sekunda) sõnastus mis on ettepanekus absurdne ja sisuliselt muudab mõttetuks sama paragrahvi muudatusettepaneku lg 1(prim) - säärane sõnastus tekitab lõputuid kohtuvaidlus selles osas mis siis ikkagi on majanduslikult teostatav, samuti kuivõrd on nõue ja põhimõte et jäätmeid ei segata ja kogutakse liigiti siis ei tohiks vastavale risti vastupidist sätet vastu võtta. Seega palume § 14 lg 1(sekunda) välja jätta täies ulatuses.
2.10. muudatusettepaneku p.37 osas tuleks suurema täpsusega 2008/98/EÜ eeskujul määratleda jäätmehierarhiast kõrvale kaldumise tingimused järgnevalt: "(2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse ja on õigustatud olelusringil põhineva lähenemisega kõnealuste jäätmete tekitamise ja käitle­mise üldmõjule."
2.11. seoses "saastaja maksab" printsiibiga (vt. EÜ Kohtu asja kohtujuristi ettepanek p.31-36) ja 2000/53/EÜ Artikkel 5 lg 1 ning Artikkel 5 lg 4 tuleks muuta Jäätmeseaduse § 26 ja tunnistada kehtetuks lg 1(prim) sisutu viide lg-le 3. Samuti tuleks muuta Jäätmeseaduse § 26 lg 4 sõnastust järgnevalt: " Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus." jättes välja sõnastuse "Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isik kannab jäätmevaldajalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud." kuivõrd sääraselt vabaneksid kohustatud tootjad tootja vastutusest ja see kanduks kohatult üle isikutele kes tootja vastutust ja jäätmehoolduskulusid tootja vastutuse alla käivate jäätmete osas kandma ei pea.
2.12. seoses muudatusettepanekuga p.42 oleks asjakohane kohandada Vabariigi Valitsus 17.06.2010 määrust nr 80 "Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord" § 4 lg 4 tuleks tühistada ja lg 3 tuleks kas tühistada või sõnastada ümber järgnevalt: "Tootjate ühendus peab rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti maakonda, võttes arvesse rahvastiku tihedust ning seda, et vanarehvide üleandmine oleks kasutajale võimalikult mugav. Tootjate ühendus peab rajama vanarehvide kogumispunktid vähemalt igasse Eesti linna, alevisse ning üle 1500 elanikuga alevikku.". Vastav muudatusettepanek on vajalik et vältida müügivõrgu või jäätmekogumispunktide rajamise nõuet isikutele, kelle põhitegevus ei ole jäätmete kogumine, kes vo müüb oma maale toodud rehve vaid ühes punktis üle Eesti ja suudab selle müügipunkti vahendusel koguda piisaval hulgal vanarehve et täita oma kohustused. Kui muudatust ei tehta ja sääraseid teriitoriaalseid piiranguid ja eeltingimusi tegevuseks sj rehved müügi ja vahetuse teenuse raames jäätmekogumisteenuste osutamiseks seatakse on see teenuste direktiivi 2006/123/EÜ Artikkel 15 rikkumine seades diskrimineerivaid nõudeid ja sundides tootjaid koonduma tootjate ühendustesse. Kuivõrd rehvimüügipunktidel on koguselise ja brändi piiranguta tagasivõtmise kohustus ja müügipunkte on vastava tihedusega igas Eesti linnas, alevis ning üle 1500 elanikuga alevikus siis üksikute tootjate vastava kogumisvõrgu omamise nõue elanikkonna jäätmetest vabanemise võimalusi ei vähenda.
2.13. arvestades 2000/53/EÜ Artikklit 2 p.10, Artikkel 5 lg 4 seose Jäätmeseaduse § 26(prim) oleks vaja viia sisse muudatus probleemtooteregistrisse andmete esitamise osas ja nt lg 1(sekunda) muutmisega järgnevalt: "Probleemtooteregistrile peab esitama andmeid ka ettevõtjad (tootjad, turustajad, kogujad, mootorsõidukite kindlustusseltsid, demonteerijad, purustajad, taaskasutusele ja ringlusse
võtjad ning muud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ning nende osade ja materjalide töötlemisega tegelevad ettevõtjad), ja isikud kes viivad Eestist välja mootorsõidukeid, rehve ning patareisid ja akusid."
2.14. seose ülaltoodud p.2.13 tuleks muuta probleemtooteregistri põhimäärust § 6 lg 2 p-i1 järgnevalt: "1) ettevõtja, tootja või tootjate ühenduse nimi;" samuti tuleks muuta järgnevaid sätteid: § 10 lg 1 ja § 10 lg 3 ning § 12 lg 1 ja § 12 lg 2 ning § 13 lg 1 p 1 ning § 13 lg 4 ning § 14 lg 1 ning § 14 lg 3 ning § 15 lg 1 ja § 15 lg 5, § 19, § 20, § 21 milles tuleb lisada sõna "tootja" ette sõnad "ettevõtja või"; samuti tuleks muuta § 11 sõnastust järgnevalt: "Registrisse esitab andmed ettevõtja enda nimel ning tootja või tootjate ühendus tootja nimel (edaspidi tootja)." Samuti tuleks tühistada Probleemtooteregistri põhimääruse § 13 lg 2, lg 3 ning § 14 lg 1 p 5 ja § 14 lg 2 kuivõrd see diskretsioon kohatult rakendatuna piirab kaupade vaba liikumist kuivõrd Probleemtooteregister mis suhtleb aktiivselt tolliga saab sääraselt täna kehtiva redaktsiooni kohaselt kohatult piirata kaupade sissevedu ja turustamist.
2.15. Samuti tuleks pidades silmas "saastaja maskab" printsiibi olemust (vt. EÜ kohtu asja C-254/08 kohtujuristi ettepaneku p.30-35: 30. „Saastaja maksab” põhimõte on vastavalt EÜ artikli 174 lõikele 2 üks ühenduse keskkonnapoliitika põhimõtteid. Selle kohaselt peab saastuse põhjustanud isik kandma selle kõrvaldamise kulud. 31. Keskkonnakaitse jaoks on „saastaja maksab” põhimõte oluline eelkõige seetõttu, et see motiveerib saastajat keskkonnasaastust vältima.(14) Kui see on keskkonda saastava käitumise keelu asemel sätestatud kulude kandmise korrana nagu direktiivi 2006/12 artiklis 15, siis saab saastaja otsustada, kas ta lõpetab saastamise või vähendab seda või kannab hoopis selle saastuse kõrvaldamisega seotud kulud.(15) 32. Lisaks on „saastaja maksab” põhimõtte eesmärk jagada õiglaselt keskkonnasaastusega seotud kulud. Neid ei pea kandma teised, eelkõige mitte üldsus, ning neid ei eirata, vaid need peab kinni maksma isik, kes saastuse eest vastutab.(16) Euroopa Kohus on seetõttu leidnud, et „saastaja maksab” põhimõte on proportsionaalsuse põhimõtte väljendus.(17) Nõuda jäätmete kõrvaldamise kulude kandmist neilt, kes ei ole neid jäätmeid tekitanud, oleks nimelt kohatu. 33. Kulude jaotamise põhimõttena on „saastaja maksab” põhimõte samas ka võrdse kohtlemise ning mittediskrimineerimise põhimõtte täpsustus. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei koheldaks erinevalt ja et erinevaid olukordi ei koheldaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud(18) Asjaolude võrdlemisel ning jäätmete kõrvaldamise kulude kandmise kohustuse võimalikul õigustamisel on „saastaja maksab” põhimõtte puhul määrav kriteerium saastaja osalus. Kui seda põhimõtet kohaldada ettevõtjatele järjepidevalt ja ühetaoliselt, siis tagatakse sel moel ka aus konkurents.(19) 34. Euroopa Kohtu arvates on seega ühest küljest „saastaja maksab” põhimõttega vastuolus, kui jäätmete tekkimisega seotud isikud vabaneksid direktiivis 2006/12 ette nähtud rahalistest kohustustest,(20) teisest küljest ei tohi kedagi kohustada kandma sellise saastuse kõrvaldamisega seotud kulusid, mille tekitamise eest ta ei vastuta.(21) Euroopa Kohus väitis viimast küll veereostuse kontekstis, kuid seda saab üle kanda ka jäätmete kõrvaldamisele.) tuleks täiendada Riikliku Probleemtooteregistri põhimäärust § 22 lõikega 3 ja Riikliku Pakendregistri põhimääruse §18 lõikega 4 järgnevalt: "Register koondab registrisse andmete esitajate andmed kvartaalselt, igale aruandeaastale järgneva kuu lõpuks. Koondatud andmete alusel koostab ja edastab andmete esitajatele kalkuleeritud teatise (teatis) keskmise kohustuste, eraldi kogumine ja taaskasutamine, täitmise kohta andmete esitaja poolt vastaval kvartalil ning nimekirja isikutest kes on täitnud kohustusi, eraldi kogumine ja taaskasutamine, alla keskmise kohustuste täitmise taseme. Teatis on piisavaks aluseks andmete esitajate vahel kohustuste täitmise kulude õiglaseks jaotuseks (clearing) arvestatakse andmete esitaja poolt turule lastud koguseid." Vastavad sätted tuleks jõustada tagasiulatuvalt alates 01.06.2004.
2.16. seoses muudatusettepanekuga nr 44 arvestades et vahepeal on vastu võetud uus direktiiv saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta 2008/1/EÜ, mille Artikkel 2 p.12 annav mõiste tähenduse, siis oleks kohatu viidata vana viidet omavale ja ilmselt vananenud EV õigusaktile ning seonduvalt pakun välja järgneva muutatuse Jäätmeseaduse §29 lg 3 osas: "(3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada ´parimat võimalikku tehnikat´ nagu see on määratletud direktiivis 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. See on kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust heitmete piirväärtuste aluse määramise põhimõtte loomiseks, et vältida või kui see ei ole võimalik, üldiselt vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna: "
2.17. seoses muudatusettepanekuga nr 45 jääb arusaamatuks miks Keskkonnaministri määrus vanaõli käitlusnõuete osas mis muu hulgas PCB sisaldusega vanaõli kontrollimatut põletamist seirab soovitakse tühistada. Palun selgitage!
2.18. seoses muudatusettepanekuga nr 47 tuleks paralleelselt muuta ka §30 lg 1 "(1) Jäätmeid tuleb taaskasutada riigi mitte üksiku isiku tasandil, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas, võttes arvesse
taaskasutatavate jäätmete olemasolevaid või võimalikke turge, kasutades kogu keskkonna kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusamat võimalikku tehnikat, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav"
2.19. seoses muudatusettepanekuga nr 48 oleks parem sõnastus: "Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama tootjavastutuse alla käivate jäätmete (pakendijäätmed ja probleemtooted), mille jäätmehoolduse kulud on tarbijad ja lõppkasutajad kandnud hankides toote, liigiti kogumise, sätestades vastava nõude jäätmehoolduseeskirjas. Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast teostatav, peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama ka paberi- ja papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise.“
2.20. seoses muudatusettepaneku nr 49 soovin tuletada meelde et läheduse ja iseseisvuse põhimõte ei laiene taaskasutatavatele jäätmetele (vt. Euroopa Kohtu lahend C-203/96) ja laieneb vaid jäätmete kärvaldamisele. Seonduvalt ei ole õige ja oleks vastuolus EÜ õigusega vastavasisulise piirangu kehtestamine, mis annaks märkimisväärse konkurentsieelise Sillamäel tegutsevale EcoCleaner SIllamäe OÜ-le suunates sinna lisaks Sillamäe jäätmetele ka Narva jäätmed. Ilmselt Eü õiguse ülimuslikkust ei ole vaja selgitada. Palun teavitage kes on vastava muudatusettepaneku autor või lobbyst.
2.21. Seoses "clearinguga" (ülaltoodud 2.15.) oleks asjakohane laiendada jäelvalvepädevust omavate isikute ringi järgnevalt muutes Jäätmeseadus § 119 lg 1: "(1) Järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras ning Konkurentsiamet Konkurentsiseaduses ja Tarbijakaitseamet Tarbijakaitseseaduses sätestatud korras." ning lisades Jäätmeseadus § 119 lg 3(tertia) järgnevalt: "Konkurentsiamet on kohustatud kontrollima huvitatud isiku ajendi alusel tootja vastutuse kohustuste täitmise kulude õiglaset jaotust tootjate ning tarbijate ja lõppkasutajate ning jäätmevaldajate vahel ning põhjendamatute kohustuste täitmisega viivituste või kohustuste eiramise korral võtma kasutusele sunnimeetmeid.".
2.22. Seoses tootja vastutuse selgitamisega tuleks muuta vastutust käsitlevaid Jäätmeseaduse sätteid:
2.22.1. muuta § 124 objekti järgnevalt "Jäätmete, millele rakendub tootja vastutus, tagasivõtu, kogumise või taaskasutamise ningkaasnevate kulude kandmise kohustuse rikkumine"
2.22.2. täiendada § 127 lg-ga 2(prim) järgnevalt: "(2(prim)) Käesoleva seaduse § 124 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Konkurentsiamet; 2) Tarbijakaitseamet."
2.23. Samuti oleks vaja seoses tootjavastutusega ja "saastaja maksab" printsiibiga, arvestades EÜ Kohtu asja C-254/08 Kohtujuristi ettepaneku p.31-35, muuta Jäätmeseaduse § 128 lg-de sõnastust järgnevalt: "(1) Jäätmete keskkonda viimisega, jäätmete hülgamisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud või jätnud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud või hüljatud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul."; Samuti tuleks täiendada lg 7 osas järgnevalt: (7) Jäätmete millele rakendub tootja vastutus likvideerimisega seotud kulud kannab tootja.
2.24. Seoses muudatusettepanekuga nr 60, leian, kuivõrd aastaid on tootja vastutus organisatsioonid hiilinud kõrvale vastutusest viidates vähimate sihtarvude täitmiseni ja et ka Keskkonnainspektisoon on selles osas jäänud tegevusetuks, pean vajalikuks järgnevat täiendust § 136(tertia) osas: "(3) Käesoleva seaduse alusel sätestatud tootja vastutuse osas sätestatud vähimate sihtarvude täitmine ei vabasta vastutusest jäätmehoolduse eest ja sellega kaasnevate kulude kandmise osas." Vastav säte on vajalik et
sihtarvud ei oleks jätkuvalt kvantitatiivsed piirangud jäätmete milelle rakendub tootja vastutus kogumisele ja taaskaustamisele ja vastavate jäätmete osas (hetkel EÜ) õigusaktide sätestatud kohustustest vabastava teenuse pakkumisel, mis on keelatud teenuste direktiiviga 2006/123/EÜ.

Täiendavalt tuleks seda sisse tagatisrahag paekndite osas clearing mehhanism millele on viidatud Komisjoni kommunikatsioonis (2009/c 107/01) p.3.3.3 (b)!!!!

KÕIK CLEARING JA TOOTJAVASTUTUST JA "SAASTAJ MAKSAB" PRINTSIIPI KÄSITLEVAD SÄTTED TULEKS TAGASIULATUVALT RAKENDADA ALATES EÜ´GA LIITUMISEST, ET SAAKS VÕTTA TOOTJAVASTUTUSORGANISTASIOONID VASTUTUSELE JA SEIRATA RIIGI VASTUTUST!!!

Lugupidamisega,
lootes et rakendate "think small first",
Märt Hohensee
Eesti Teisese Toorme MTÜ (liikmed: Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas OÜ, Utileek OÜ, Utileek Lõuna OÜ)
Mob. +372 56 073 735
E. mart.hohensee@utileek.ee
Detailne vaade Detailne vaade
27.02.2011 | 07:06 | Märt Hohensee

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale