Neljapäev, 21. veebruar 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Eesti EL poliitika 2011-2015 eelnõu
  Riigikantselei
kestvus: 23.09 2011 kuni (määramata)

Kadri-Liis Luks
e-mail: kadri-liis.luks@riigikantselei.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Konsultatsiooni kokkuvõte:


Täname kõiki arvamuste ja ettepanekute esitajaid!


"Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015" dokument kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 24.11.2011. Dokumendi lõppversioon on kättesaadav siit.
 

Vastused eraisikutelt, huvigruppidelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, Riigikogu komisjonidelt ja teistelt tehtud ettepanekutele on lisatud tabelina.

Kutsume teid osalema arutelus, mis kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitika järgmiseks neljaks aastaks.


Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Eesti otsuste tegemises, mis mõjutavad elu kõikjal Euroopas ja mujalgi maailmas, kuid sealhulgas ka meil Eestis. Paljudes valdkondades saame oma tulevikku kõige paremini kujundada just koostöös teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu tasandil. Lüües kaasa Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamise alases debatis, saate osaleda tulevikku puudutavate strateegiliste otsuste langetamises.

Valitsuse 22. septembri otsuse kohaselt on "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011–2015" eelnõu suunatud avalikule arutelule. Dokument koostati Riigikantselei ja ministeeriumide ühistöös 2011. aasta aprillist septembrini. Lähtekohaks olid Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärgid ning valitsuse poolt 28. aprillil heaks kiidetud poliitilised suunised EL poliitika kujundamiseks.

Eelnõu on siiski alles tööversioon – debati alus – mitte lõpliku heakskiidu saanud dokument. Seda lugedes tasub meeles pidada, et esitatud tekst on tööversioon ning kõik ettepanekud on teretulnud. Lahtised on ka kõik nurksulgudega eraldatud EL eelarveliste valikutega seotud seisukohad, mida valitsus arutab alles oktoobri teises pooles. Kindlasti väärib tähelepanu dokumendi lisaks olev tabel, mis loetleb 32 konkreetse tegevuseesmärgi all 103 EL õigusakti eelnõud ja projekti. Nende tähtaegne elluviimine realiseerib eelnõus kirjeldatud Eesti jaoks olulised põhimõtted.

Konsultatsiooni ajakava ja eelnõu edasine menetlus on planeeritud järgmiselt:

arutelu veebikeskkonnas osale.ee kuni 11.10 kl 12;
seitse temaatilist seminari vahemikus 3.-14.10:

  • sise- ja tööturg ning energia-, kliima- ja transpordipoliitika (korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis, www.praxis.ee, hille.hinsberg@praxis.ee);
  • majandus- ja rahanduspoliitika; põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnapoliitika ning justiits- ja siseküsimused (korraldab Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, www.ec.ut.ee, euro@ec.ut.ee);
  • välis-, kaitse- ja laienemispoliitika ning küberpoliitika (korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, www.icds.ee, info@icds.ee);
  • lisaks korraldab Rahandusministeerium 18. oktoobril EL finantsperspektiivi tutvustava seminari. Lisainfo Helen Ojamaalt (helen.ojamaa@fin.ee);
arutelu Riigikogu komisjonides kuni 15.11;
peaministri kõne Riigikogus EL poliitikast 15.11;
laekunud ettepanekute arutelu ja eelnõu heakskiitmine valitsuse istungil 17. või 24.11.

 

Eelnõu ja kaasamisega seotud küsimustele vastab Kadri-Liis Luks (Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, 693 5201, kadri-liis.luks@riigikantselei.ee).

Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Tere
Viiendas peatükis lk 17 viimane lause vajab täpsustamist. Ilmselt on mõeldud seda, et metsa raiumist ei ole mõistlik käsitleda arvestusliku süsiniku emissioonina. Raiutud metsa asemele kasvab uus mets ja raiutud puit on kasutatav puidutoodete tootmiseks ja energeetikas. Puidu kasutamist toodetes tuleks seejuures eelistada, sest lisaks puidus oleva süsiniku seotuks jäämisele on asendusefekt isegi suurem, sest puidule alternatiivsete materjalide kasutamine põhjustab emissioone, mille suurus ületab puidus ladestunud süsiniku kogusele vastava emissiooni.
Detailne vaade Detailne vaade
29.09.2011 | 13:25 | Märt Riistop
ÜLDIST:

Kogu lugu on väheambitsioonikas. On peamiselt kirjeldused, kuid vähevõitu konkreetseid ettepanekuid, mida ja kuidas EL-s muuta, et asjad inimese jaoks paremad oleksid. Eesti peaks välja käima mõned algatused. Seda on ju päris palju, mida Eesti valitsus reklaamib kui kogu maailmas ja EL-s parimat ja edumeelsemat.. Plaanitavaid tegevusi loetlevas lisas on sajakonna hulgas vaid üks-kaks algatust, kõik muu on kas ühinemine EL regulatsioonidega või siseriikliud asjad, mis tegelikult EL-u ei puutugi (reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse säilitamine näiteks).

Ei ole suundumust EL-u lähendamiseks inimesele, kodanike huvide esiplaanile asetamist. Räägitakse vaid mingitest riigi huvidest.

Tahaks näha algatusi osalusdemokraatia edendamiseks, suundumust riikide juhtimise poliitika(huvide-)põhisest teadmuspõhisemaks muutmisele.

Liigselt korratakse kui mantrat konkurentsivõimet – nagu see oleks EL-u kodanike paleus. Ei, EL peab teenima inimese heaolu ja konkurentsivõime, selles dokumendis liiati vaid kitsalt majandusega piirduvana, on üks selle saavutamise vahendeid.

Töökohtade loomisest räägitakse vaid IT ja teenuste sektoris, mitte füüsilisi väärtusi loovates valdkondades. (Võimalik muidugi, et alaarenenud tootmine on ainuüksi Eesti majanduse probleem, mistõttu olekski Eestil kohatu sellest EL tasemel rääkida.)

Majanduspoliitika peatükk sisaldab vaid rahandust. Kas Eesti riik kavatseb majandusega tegelemisest veelgi kaugenedaω Kui siiski lisatakse midagi ka majanduspoliitikast, siis pakun üheks punktiks: „Eesti seab EL-s prioriteetseiks loodusvarade kasutusel põhinevaid traditsioonilisi majandusharusid nagu põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus, nähes neis hõlmatud inimest teadliku liitlasena loodusvarade jätkusuutlikul haldamisel ja kasutamisel ühiskonna hüvanguks.“

KONKREETSET:

III raamseisukohas tuleks rõhutada erinevate poliitikate koordineerimise ja efektiivsete regulaatorinstrumentide, kontrolli ja sanktsioonide vajadust, sest nendeta lihtsalt ei toimu enamike heade kavatsuste (näiteks ressursiefektiivne majandus) täitumine.

Punkt 1. On õige, et killustatud siseturu asemel tuleb luua EL ühtne siseturg. Samas tuleb seda siseturgu veelgi „killustada“ – kõikvõimalikele kohalikele, eriti toidutoodetele tuleb anda bürokraatiast ja EL universaalsetest standarditest võimalikult vähe piiratud eluõigus. See toetab kultuurilist mitmekesisust, kohalikku identiteeti ja muidugi ka tööhõivet .

Punkt 9. Ühise finantsteenuste turu sisse tuleks arvata ka pankade poolt kodanikele rakendatavate kõikvõimalike teenustasude, sh. fondide haldamise tasud, ühtlustamine. Kui EL suutis ühtlustamisega alla suruda mobiiltelefonioperaatorite tariife, peab ta suutma sama teha ka pankadega.

Punkt 29. Lisada, et nimetatud lepingud peavad sisaldama nii kriise ennetavad kui karistusmeetmed riikidele, mis oma kohustusi ei täida.

Punkt 30. Räägitakse finantsintegratsioonist Läänemere piirkonnas ühtse euroala sees. Kas selline mõte paja ühes servas paksemat suppi keeta põhineb mingitel uuringutel-analüüsidelω Kas teised euroala riigid on sellise lähenemisega nõusω

Punktid 31 ja 32. Paljud eesmärgid on nimetatud, kuid puudub kõige olulisem – maksud peavad olema ka õiglased. St. koormama maksumaksjaid (nii ettevõtteid kui üksikisikuid) õiglaselt, arvestades üle EL väga erinevaid tingimusi, milles nii inimesed kui ettevõtted toimivad. Kodu kütmist pole õiglane maksustada võrdselt Soomes ja Küprosel näiteks.
Jah, maksusüsteemi ühetaolisus ja lihtsus on olulised, kuid neid omadusi ei tohi tõsta esmatähtsateks.

Punkt 38. Miks analüüsida toetusmehhanismide moonutavat mõju ainult pikemas plaanisω Selline analüüs peab olema pidev. EL omab selleks pädevad organid. (Eesti peaks oma tarbeks looma Energiaagentuuri – ja jumala pärast äraunustama juba olnud sellenimelise karikatuuri!)
Veel – ei pea toetama taastuvaid energiaallikaid, vaid neist allikaist energia tootjaid sellise arvestusega, et tarbija, eriti kodudes ei peaks oluliselt rohkem maksma.
Ja veel – milleks see viimane lauseω Kas see, et Eesti valitsus tahab elektriekspordilt rohkem teenida, on mingi EL-poliitika aspektω Pigem on see ikka Eesti sisepoliitiline asi.

Punkt 48. Metsandus tuleks panna eraldi punkti alla, sest käsitleb ainult metsamajanduslikke aspekte.
Looduskaitse ossa tuleb lisada:
„Eesti taotleb EL 7. keskkonnategevuskava (Environmental Action Plan) koostamist ja sarnaselt eelnevatega normdokumendina kehtestamist.“
„Elurikkuse vähenemise peatamiseks tuleb tegutseda kohe, et täita aastaks 2020 püstitatud eesmärk säilitada toimivad ja teenuseid pakkuvad ökosüsteemid, mis tagavad inimese heaolu ning vaesuse vähenemise. Vahendeid elurikkuse kaitseks tuleb kaasata ka erasektorist."

Punkt 51. Tuleb tagada TERVISLIKU toiduga kindlustatus.
Veel -- lause nurksulgudes tuleb üldse ära jätta või viia see punkti 53. Ja nõuda tuleb konkurentsimoonutuste kõrvaldamist mitte riikide vaid põllumajandustootjate vahel EL riikides.

Punkt 79. Mõiste “mitmerahvuselised“ ei lähe siin kohe mitte. Kas on tegemist mingi tõlkeveagaω Multinationalω


9. oktoobril 2011

Tervisi!!

Juhan Telgmaa, 5117041, telgmaa@hot.ee

P.S. Kas tõesti oli seni esitatud vaid üks arvamusω See näitab, et konsultatsioone tuleb kuidagi teisiti teha. Teisest küljest näitab see üldsuse täielikku ükskõiksust selle suhtes, kuidas asjade kulg EL-s meie elu mõjutab. Üsna ärevusttekitav tõdemus.

J.
Detailne vaade Detailne vaade
09.10.2011 | 09:41 | Juhan Telgmaa
Lugupeetud eelnõu koostajad. Esiteks, toetan täielikult kõiki härra Telgmaa arvamusi ja ka kokkuvõtvat hinnangut - see arengukava on kolmest kõige väheambitsioonikas, kuigi Eestil peaks just olema kogemusi ja ka vastavat tarkust kogutud. Miks puuub täielikult alajaotus Euroopa sotsiaalne möödeω
Kas mitte selle pärast, et eesti valitsus on jõuetu võitlema ülikõrge töötusega riigis, või sellepärast, et mitte viidata Euroopa Sotsiaalhartaleω
TEISEKS, KINDLASTI TULEKS Eesti Valitsuse tegevuskavas sisse viima uus alajaotus, mille sisuks oleks - " võitlus vaesusega ja uute töökohtade loomise laialdaseme poliitika sammud", et täpsemalt suuta täita Euroopa Liidu 2020 Strateegia ülesandeid.
Kolmandaks, kindlasti tuleks korraldada akadeemilise ogukonna ja eelnõu kohtumisi ülikoolides, sest tänane arutlustase ei saa rahuldada - ainult kaks arvamus siinsamas osale foorumis!!!! Professor
Aksel Kirch, Tallinna Tehnikaülikooli Majanusteauskonna Euroopa uuringute õppetooli juhataja
Detailne vaade Detailne vaade
10.10.2011 | 21:12 | Aksel Kirch
Tervist!

Võrreldes EL enda transpordipoliitika viimaste dokumentidega, joonistab praegu konsulteerimisel olev eenõu paraja tondi transpordiga seotud võimalikest maksudest. Maksude reformimine transpordis ei ole omaette tulu kogumise eesmärk, tervikuna see maksukoormust ei suurenda kui samas arendatatakse säästlikke alternatiive/lahendusi ja tarbijad hakkavad valima ökonoomsemaid autosid.
Lahendused ei ole ainult ka tehnoloogilist laadi, vaid puudutavad planeerimist, liikuvuskorraldust ja säästvate transpordiliikide eelisarendamist.
Eesti asestsemine EL kõige ebaökoonomsema uue autopargi edetabeli tipus näitab, et arenguruum transpordi energiatarbimise vähendamisel on meil suur.

Muudatusettepanekud eelnõu transpordipoliitikat puudutava osa kohta on ära toodud järgnevas failis:

http://dl.dropbox.com/u/5465061/ELpoliitika_transportSEI_111011.docx

Parimate soovidega,
Mari Jüssi
Säästva Eesti Instituut
Detailne vaade Detailne vaade
11.10.2011 | 08:57 | Mari Jüssi
Tere

Tervishoiuvaldkond on nimetatud dokumendis leidnud väga vähe kajastust. Eeltoodut üksnes punktis 10 e-tervise osas ja punktis 14 osas, et aastaks 2015 tuleb tagada piiriüleste teenuste (sealhulgas tervisevaldkond ja sotsiaalteenused) võimalikult vaba osutamine.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/24/EL , 9.märts 2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, mis jõustub Eesti suhtes 25. oktoobril 2013.a, tuleks ka nimetatud käsitletavas dokumendis kajastada, milliseid samme ning mil viisil Eesti kavatseb seoses direktiivi jõustumisega ette võtta. Oluline on kajastada, milliseid vajalikke õigus-ja haldusnorme kavatsetakse jõustada näiteks direktiivist lähtuvate järgnevate punktide osas nagu läbipaistva kaebuste esitamise korra ning mehhanismide loomine, kutsealase vastutuskindlustuse süsteemi või muu sarnase meetme loomine, riiklike kontaktpunktide loomine ja ohutu ning kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamisega seonduv. Käesolevas dokumendis tuleks täpsemalt määratleda, nimetades suures piires eeskirjad ja juhised, kuidas tagatakse Euroopa Liidu kodanikele nende õigus piiriülesele tervishoiule. Samuti oleks vaja ilmselt määratleda,millised on meetodid, kuidas tagada piiriüleste tervishoiuteenuste kvaliteet ja ohutus. Ka on siiani Eestis praktiliselt reguleeritamata kutsealase vastutuskindlustuse süsteem vms süsteemiga seonduv, mis osutub vajalikuks just kahjude hüvitamise süsteemiga seonduvalt.

Hetkel puudub Eestis koostöö ja algatus, mis näitaks, et nimetatud direktiivi rakendamisega seoses võetakse kasutusele konkreetseid samme või üldse ka teoorias direktiivist lähtuvate kohustuste suunas liigutakse. Eeltoodust tulenevalt tuleks antud dokumendi raames sätestada võimalusel konkreetsed juhised, meetmed ja sammud,kellele mingi tegevus delegeeritakse või siis vähemalt üldsõnaliselt selgitada, et direktiiviga seoses tuleb hakata tegutsema.

Ka tuleb rõhutada, et sotsiaalteenuste ühtlustamise osas puudub Eestis hetkel igasugune võimekus tagamaks sotsiaalgarantiid võrdselt teiste, eelkõige nö vanade liidu riikidega. Puudub ühtne regulatsioon nimetatud valdkonnas. Antud dokumendis tuleks käsitleda ka suunitlust, et sotsiaalteenustega seonduvat regulatsiooni tuleb Euroopa Liidu piires ühtlustada, pakutavate teenuste standardid tuleb viia ühtsetele ja selgetele alustele.

Punkt 10 osas vajaks täpsustamist, et terviseandmete edastamisega seoses tuleb tagada isikuandmete kaitse reeglite järgimine. Hetkel on selgusetu juba mainitud direktiivi raames, kuidas kavatsetakse seadustada e-tervise alane seadusandlus EL tasandil ja kuidas tagatakse näiteks vastutus, andmekaitse küsimused jms.

Parimate soovidega,

Kristi Rekand
Eesti Patsientide Esindusühing
Detailne vaade Detailne vaade
18.10.2011 | 11:41 | Kristi Rekand

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale