Osalusveeb :: Konsultatsioonid

Lemmikloomade pidamine

Põllumajandusministeerium
kestvus: 08.01 2008 kuni 08.02 2008

Anneli Härmson
e-mail: anneli.harmson

agri.ee
telefon 625 6289
Skype: -

Abi

Prindi

Saada sõbrale

Kutsume teid arvamust avaldama lemmikloomade pidamise nõudeid käsitleva Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ning lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooniga liitumise kohta.

Euroopa lemmikloomade kaitse konventsioon avati Euroopa Nõukogu liikmesriikidele allkirjastamiseks 13. novembril 1987 aastal. Konventsioon sisaldab lemmikloomade kaitse tingimusi ning loob lemmikloomade pidajatele ühtse aluse lemmikutega ümberkäimiseks. See alus hõlmab lemmikloomade pidamist kodus ja varjupaikades, nende kasutamist avalikel üritustel (reklaam, võistlused, näitused), lemmikloomade aretust ja kaubandust. Eraldi artiklites leiavad käsitlust loomade loomuliku välimuse muutmine inimese poolt, hulkuvate loomade populatsiooni kohtlemise põhimõtted ning teabe- ja koolitusprogrammid ühiskonna üldise teadlikkuse tõstmiseks.

Konventsiooni eesmärk on ühtlustada lemmikloomade pidamise tingimused osalisriikides, parandada lemmikloomade heaolu, vähendada looduslike liikide pidamist lemmikloomadena ning vähendada hulkuvate loomade arvu inimeste suhtumise muutmise kaudu.

Eesti on loomakaitsekonventsioonidega ühinemisel valinud taktika, kus esmalt võetakse üle konventsioonide põhimõtted nende sissekirjutamisega siseriiklikku õigusesse ja seejärel liitutakse konventsiooniga. Ühelt poolt annab see võimaluse põhimõtete rakendatavuse hindamiseks meie oludes ja teiselt poolt annab rakendamiseks rohkem aega. Praeguseks oleme välja töötanud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu lemmikloomade pidamise kohta. See on samm lemmikloomade kaitse konventsiooniga ühinemise teel.

Lemmikloomade pidamise nõudeid käsitlev Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitati Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks juba 2006. aastal. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a istungil otsustati, tulenevalt justiitsministri ja õiguskantsleri poolt valitsuse istungil väljendatud seisukohtadest, mitte vastu võtta otsust lemmikloomade pidamise nõuded käsitleva määruse eelnõu heakskiitmise kohta. Ühtlasi anti Põllumajandusministeeriumile ülesanne jätkata lemmikloomade pidamise nõuete kehtestamise teema läbitöötamist. Tulenevalt Justiitsministeeriumi esitatud ettepanekutest muudeti loomakaitseseadust (edaspidi LKS), millega täpsustati loomapidamisnõuete kehtestamise aluseks olevat volitusnormi ning täiendati LKSi peatükiga 2¹, milles on sätestatud üldised nõuded lemmikloomade kaitse kohta. Ühtlasi täiendati LKSi 7. peatükki §-ga 33¹, milles on esitatud nõuded kaupluses müügiks pakutavate lemmikloomade pidamise kohta. LKSi 2¹. peatükk ja § 33¹ jõustusid 2007. aasta 1. septembril. Käesolev määruse eelnõu on viidud kooskõlla LKSis tehtud muudatustega ning selles on esitatud LKSi § 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid täpsustavad lemmikloomade pidamise nõuded, sealhulgas nõuded lemmikloomade pidamise ruumi või ehitise kohta.

“Loomakaitseseaduses” sätestatud loomapidamisnõuded on osutunud liiga üldisteks ning on olnud praktikas takistuseks lemmikloomade tõhusale kaitsele. Täpsemad nõuded aitavad ära hoida olukordi, kus seaduse kohaldaja subjektiivne hinnang võib seada ohtu lemmiklooma heaolu. Kuigi lemmikloomade kaitse ei ole Euroopa Liidu ühishuvi ning Euroopa Liidu õigusaktidega ei reguleerita lemmikloomade pidamise nõudeid, on need nõuded kehtestatud õigustloova aktiga paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, muu hulgas ka Soomes ja Saksamaal. Lemmikloomade pidamise nõuete kehtestamine näitab, et ühiskond on jõudnud sellisesse arenguetappi, kus lemmikloomade kaitset peetakse oluliseks ning ollakse valmis vastutama endale võetud lemmiklooma heaolu ja tervise eest. Eelnõu väljatöötamisel on võetud eeskujuks Soomes lemmikloomade pidamist reguleeriv õigusakt ning võrdlusmaterjalina on kasutatud Inglise Kuningliku Loomakaitseseltsi (The Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals, edaspidi RSPCA) nõudeid lemmikloomade pidamise puuride kohta, Saksamaal kehtivaid nõudeid lemmikloomade pidamise kohta ning Slovakkias väljatöötatud lemmikloomade hooldamist käsitleva õigusakti eelnõus sätestatud nõudeid. Kui tekib küsimusi eelnõu kohta, on soovitav lugeda seletuskirja, millest saate vastused oma küsimustele.

Samal teemal ajakirjanduses:

Uus määrus seadustab lemmikloomade õigused, 10.01.08 EPL Online

Selgrootute lemmikloomade pidamisel on uued nõuded, 10.01.08 EPL online

Justiitsministeerium ei pea lemmikloomade pidamise nõudeid vajalikuks, 10.01.08 EPL online

Küsimused:

Kas Eesti ühiskond on piisavalt arenenud, et tegeleda lemmikloomade heaoluga?
Milline on Teie arvates loomade kaitse osas enim tähelepanu vajav valdkond?
Kas ja kuidas muudab lemmikloomade pidamise määrus loomaomanike igapäevast elu?
Kas lemmikloomade pidamise määrus aitab parandada järelevalvetegevust hoolimatute loomaomanike üle?
Kas Eesti peaks lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooniga liituma?

Lisatud failid: Abiinfo

Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.

» Konventsioon - rtf (76.78 KB)
» Määruse eelnõu - rtf (172.14 KB)
» seletuskiri - rtf (288.08 KB)

Arvamisavaldused:

2. enim tähelepanu vajab loomapiinajate karistuse suurendamine. tänapäeval pole vanematel mõnisada krooni trahvi maksta laste teo eest mingi probleem. lapsed ei saa sel juhul aga üldse aru mida nad valesti tegid nagu näitab ka näiteks eelmine aasta juhtunud kassi ja "torusiili" lugu. sellised lapsed tuleks lisaks rahalisele karistusele saata loomade varjupika loengule või aitama puure koristada või mõne loomaga jalutama vms. ja teine valdkond on loomade KOHUSTUSLIK kiibistamine. mõni amet võiks kontrollida lemmikloomade kiibistatust- see tõstab ka loomapidajate vastutustunnet ja nad ei saada loomi nii lihtsalt tänavale. varjupaigad on hetkel kahjuks "ülerahvastatud" ja enamustel loomadel pole kiipi et peremeest/naist tuvastada. 3. lemmikloomade pidamise määrus ei muuda loomaomanike igapäevast elu kuidagi, sest oma lemmikutest hooliv loomaomanik on need nõuded kõik juba ammu täitnud. ja ülejäänud loomapidajad jagunevad kaheks: üks grupp on selliseid kes hakkavad määrusele vastavaid nõudeid täitma et keegi "norida" ei saaks või hakkavad oma veel kiibistamata loomi ära sokutama kellelegi teisele sest avastavad et oeh neil polegi seda aega et koeraga jalutamas käia vms. ja teine grupp on selliseid keda uus määrus ei huvita ja käituvad ikka vanaviisi ja peavad loomi ebasobivates tingimustes-saab mis saab. 4. uus lemmikloomade pidamise määrus aitab parandada järelvalvetegevust selles suhtes et siis on olemas kindlad kriteeriumid mida loomaomanik peab täitma ja näiteks koera keti pikkus ei ole vaataja silmades (naaber kaebab et on liiga lyhike, omanik aga seevastu leiab et piisab küll).praegu on küll need seadused nii et kelleltki loomade äravõtmine valede pidamistingimuste pärast on väga pikk protsess ja vahest ei pruugi seada üldse mingitel põhjustel saada teha ja kannatajaks on ikka loomad. nagu näitab ka hiljutine paldiski koerte lugu. küll võttis ikka aega et need koerad sealt ära tuua ja omanik jõudis isegi kaks vigastatud koera kuskile silma alt ära toimetada. ja kõik seisis vajalike paberite saamise taga.
Detailne vaade

15.01.2008 | 19:33 | annika hint

Leian,et praeguses olukorras,kus on oi kui palju tööd ,seaduste ja määruste väljatöötamiseks, mis kaitseva elukeskonda,kodanikke,jne on rõhu asetamine lemmikloomade elule vähemtähtis. Üks asi on töötada välja seadus-määrus,teine lugu on aga seaduse-määruse täitmise kontrollimine. Üle ei tohi tähtsustada seaduse-määruse olemasolu vaid mõtlema, kuidas oleks võimalus seaduskuulekana seda seadust - määrust täitaja missugune saab olema mehhanism, kes seda täitmist kontrollib. Kes käib ja mõõdab koeraketi pikkust või kaalub koera ning võrdleb seda kuudi pindala-ruumalaga? Absurdi ei saa seadustada. Lugupidamisega.
Detailne vaade

16.01.2008 | 18:00 | Aado Kuhlap

2. Kodutud ja halvasti koheldud loomad. 4. Mingil määral kindlasti aitab. Kuigi ma kahlen kas hoolimatud loomaomanikud üldse loomapidamisseadustest midagi teavad! Nagu juba enne öeldi,karistuste suurendamine aitaks siiski kõvasti kaasa(paarsada krooni pole suur trahv,aga kui see oleks juba paar tuhat või rohkem,siis vaataksid omanikud sellele hoopis teise pilguga).
Detailne vaade

18.01.2008 | 12:11 | Oksana T

Ma leian, et lemmikloomade heaoluga tegelemise ajastus pole kunagi liiga vara ja see pole ka vähemtähtis. Tuleks lõpuks ette võtta konkreetne samm, mitte pläkutada. Ma nõustun Aado Kuhlapuga, et on vaja paika panna mehhanism, kes loomade heaolu kontrollib ja selle eest vastutab. Aga seda ei tehta kunagi, kui pole seadust, mis seda nõuab. Inimesed on mugavad. Absurdseks pean ma aga tema väidet (vabandust), et selleks on vaja käia kõikjal keti pikkust mõõtmas. Kontroll toimiks edasi naabrite ja niisama kõrvaliste isikute kaudu. Nagi praegugi. Inimesed kes hoolivad annavad rikkumisest teada. Kiiremini ja efektiivselmalt toimib tänu konventsioonile aga edasiste sammude tegemine looma abistamiseks. Nõustus Annika Hindiga, et karistused tuleb suurendada. Nii vanemate rahalist trahvi on tarvis suurendada, lapse seaduserikkumisel, kui ka ühiskondlikku tööd trahvina kasutada. Nagu ennemtoodult panna lapsi puure puhastama, või peaksid õpperingist osa võtma, kus neile loomadesse puutuvad küsimused lahti seletatakse. Või ka psühholoogi juurde saatmist kasutatakse palju. Sel puhul jõutakse loomale suunatud agressiooni põhjuseni.
Detailne vaade

25.01.2008 | 12:07 | Triin Pokk

1. Jah, Eesti ühiskonnal on ammu aeg hakata selleprobleemiga tegelema. 2. Enim vajab tähelepanu inimeste harimine lemmiklooma võtmise tagajörgede suhtes . inimesed ei teadvusta, et lemmik ei võeta poolkes aastaks, aastaks - vaid 10-12 aastaks reeglina. Vastustustunde puudus ja hetkeemotsioon? 3. Käesolev eelnõu muudaks tegelikult korralike lemmikloomapidajate elu põrguks, kuna määruses on lahti seletamata elementaarsed kasutatavd mõisted.. 4. Ei, sellisel kujul ei aita.
Detailne vaade

27.01.2008 | 23:39 | Aire-Piret Pärn

1. Kuna erinevate lemmikloomade pidamine Eestis on muutunud järjest populaarsemaks, on ühiskond kindlasti valmis ka rohkem tegelema loomade heaoluga. 2.Suurim probleem hetkel loomade kaitse osas on see, et antud valdkonna kontrollimine on hetkel jaotatud mitme ametkonna vahel. Nii on kahjuks tulemuseks see, et regulaarset järelvalvet ei olegi.(Jäädakse lootma, et küll keegi teine teeb selle ära ja osaliselt ka see probleem, et vähe on pädevadid spetsaliste) 3.Korraliku loomapidaja elu selline määrus ei mõjuta kuna sealsed nõuded on heal loomapidajal juba niikuinii täidetud. 4.Kindlasti aitab parandada antud määrus järelvalvetegevust, kuna seal on märgitud ära mitmed mõõtmed numbriliselt ja see lihtsustab oluliselt ametnike tööd loomade tingimuste hindamisel. 5. Kindlasti peaks ühinema Euroopa konventsiooniga. Kuna antud konventsioon ei välista võtta vastu karmimaid reegleid vastavalt olukorrale. Hetkeolukord näitab seda, et see oleks heaks lähtepunktiks järgnevaks seadusloomeks saavutamaks liikmesriikide vahelist ühtsust ja head tahet lemmikloomapidamisel.
Detailne vaade

04.02.2008 | 22:32 | Janek Pajumägi

1. Leian, et Eesti ühiskond ei ole alaarenenud ning on aeg hakata vastutama nende olendite eest, kelle oleme võtnud endale lemmikloomadeks. 2. Suhteliselt tähelepanuta on põllumajandusloomade olukord. Kui lemmikloomade osas õnnestub astuda samme, mis Eesti Loomakaitse Seltsi arvates on hädavajalikud, siis tuleks tähelepanu pöörata neile loomadele, keda kasvatatakse põllumajanduses. Soome hiljutine kogemus näitab, et olukord põllumajanduses on üsna hull, kuigi avalikkuse silme eest hästi ära peidetud. Lemmikloomade osas tuleks omanik teha identifitseeritavaks. 3.-5. Kindlasti tuleks küsida selles osas nõu Eesti Loomakaitse Seltsilt. Nemad tegelevad igapäevaselt hoolimatute loomaomanike tegude tagajärgede likvideerimisega *vabatahtlikult* ning neil on järelikult kõige pädevam asjakohane info.
Detailne vaade

07.02.2008 | 11:12 | tanel lebedev

Tagasi