Teisipäev, 3. august 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Eesti innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia 2014-2020 koostamise ettepaneku avalik konsulteerimine
  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kestvus: 30.05 2012 kuni 13.06 2012

Mariko Männa
e-mail: mariko.manna@mkm.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Avaliku arutelu algatamine Eesti innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia 2014-2020 koostamise ettepaneku osas
Eesti innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia 2014-2020 on jätkuks Eesti ettevõtluspoliitika arengukavale 2007 – 2013 ja on innovatsioonipoliitika osas tihedalt seotud täna kehtiva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiaga „Teadmistepõhine Eesti 2007-2013“. Arengukava koostamise eesmärk on käsitleda ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus. Innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katuseesmärkide täitmisse, suurendamaks nii tootlikkust kui tööhõivet. Avaliku konsultatsiooni eesmärgiks on tutvustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud arengukava koostamise ettepanekut ja tegevussuundi laiemale üldsusele ning samal ajal saada tagasisidet kuidas ja milliste tegevuste läbi saaks püstitatud eesmärke paremini täita. Küsimuste tekkimisel palun võtke ühendust kas Mart Laatsit (mart.laatsit@mkm.ee; tel 6256341).
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Tervitame „Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluse strateegia 2014-2020“ koostamise ettepanekut, kuna võetud on lähenemine mille kohaselt kaks tihedalt seotud valdkonda on plaanis katta esmakordselt ühes arengukavas. Ettpanekus identifitseeritakse lühidalt kuid asjakohaselt valdkonnaprobleemid. Loetletutele lisaks võib välja pakkuda Eesti ettevõtete vähese tähelepanu keskkonnale. Vajadust keskkonnahoidlike uuenduste järele näeb väike osakaal ettevõtetest.

Selle arengukavaga üritatakse lisaks väljatoodud täpsemate valdkonnaprobleemide lahendamisele täita korraga kaht mõneti vastandlikku laiemat eesmärki: tööjõu tootlikkuse tõstmine ja tööhõive suurendamine. Nagu arengukava koostamise ettepanek ka välja toob, on meil tööturul tegemist võimekuse ebaühtlase jagunemise ning kvalifitseeritud tööjõu nappusega. See tähendab, et tööhõive kasv eeldab madalama kvalifikatsiooniga tööjõu (taas)sisenemist tööturule. Kui soovime samal ajal tagada ka tootlikkuse kasvu, on kriitilise tähtsusega küsimus, kuidas tõsta praeguste töötute kvalifikatsiooni ja tootlikkust. Arengukava koostamise ettepanek on üsna napisõnaline selle osas, mida on plaanis teha nii töötute kvalifikatsiooni tõstmiseks kui ka tööhõive suurendamiseks. Arengukava koostamisel tasub selle temaatikaga põhjalikult tegeleda – lühiajaliste meetmetega hõive tõstmine toob majanduslanguse tingimustes tõsiseid vastulööke, tööjõu kvaliteedi tõstmine eeldab aga pikemaajalist sihikindlat tegutsemist. Hõive ja tootlikkuse tõstmisega seotud tegevustele tuleb leida õige järjekord, arvestades nii nende lühiajalist kui ka pikaajalist mõju ning võimalikke riske.

Uue suunana on arengukava koostamise ettepanekus sõnastatud põhimõttena kasvualade põhine lähenemine, mida võib tõlgendada kui teatud tegevusalade või tegevuste eelisarendamist, teisisõnu – võitjate valimist. Sellega seoses tasub kindlasti arvestada võimaliku ebaõnnestumise riskiga. Lühidalt öeldes, tegemist pole võimatu ettevõtmisega, näiteid on piisavalt sellest, kuidas väga erinevad riigid on võitjate valimisel vägagi edukad olnud. Samal ajal on võimalik kõrvale tuua vähemalt sama palju näiteid sellest, kuidas selles on läbi kukutud, ja seda on teinud ka need riigid, keda tavaliselt Eestile eeskujuks seatakse (näiteks Saksamaa, Taani, Rootsi). Põhjalik teadmine edukate võitjate valimise kohta paraku maailmas puudub. Seega peaks kasvualade toetussüsteem olema paindlik, tuleks arvestada võimalusega toetada tingimuste muutumisel uusi kasvualasid. Siinkohal on kriitilise tähtsusega seiresüsteemi olemasolu, mis tagaks järjepideva seire, kas valitud võtmevaldkonnad on endiselt võitja-potentsiaaliga ning samal ajal tuleb tagada võimalus uute, perspektiivikate suundade arenguks.

Arengukava koostamise plaan on napisõnaline selle kohta, mis põhimõttel on kavandatav riigipoolsete ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste jagamine. Mainitud on vaid seda, et arendatakse paindlikke finantsinstrumente. Iseenesest on tegemist tervitatava arenguga, kuna hetkel rakendatud põhimõtete alusel otseste rahaliste toetuste jagamise kohta koguneb järjest enam uuringute tulemusi, mis viitavad sellele, et nende toetuste efektiivsus võib olla oodatust madalam. Näiteks on tekkinud olukord, kus paljud ettevõtted näevad EASi toetusi igapäevase lisafinantseeriguna, mille peale saab oma tegevuse planeerimisel loota, mitte uuenduslike ja vajalike tegevuste käimalükkajana. Seega tasub olla ettevaatlik järskude suunamuutuste suhtes riigipoolse toetuse pakkumisel. Ettepanekuna võib sõnastada püsiva maksusoodustuse ellurakendamise ettevõtete tegevustele, millel on tõestatud pikaajaline positiivne mõju majandusarengule – näiteks teadus- ja arendustegevus ning töötajate kvalifikatsiooni tõstmine.

Laiemalt peaks arengukava koostamisel täpsemate põhimõtete, tegevuste ja meetmete sõnastamisele eelnema ka üldise visiooni väljatöötamine. See aitaks alternatiive objektiivsemalt võrrelda ning paremaid valikuid teha. Teisisõnu oleks tarvilik põhjalikult kirjeldada soovitav ettevõtluskeskkond ning riigi innovatsioonisüsteem. Eesmärkide sõnastamine vaid mõne lihtsalt mõõdetava numbrilise indikaatori täitmisena võib viia väga erinevate tulemusteni. Mõttekäigu selgitamiseks võib tuua ühe võimaliku näitena triple helix põhimõttel toimiva innovatsioonisüsteemi aluseks võtmise. Sobiva raamistiku või visiooni leidmine on suur ettevõtmine, kuid aitab luua pikaajalisema ja läbimõelduma poliitikakujunduse.

Praxise Majanduspoliitika Programmi nimel
Risto Kaarna

Detailne vaade Detailne vaade
13.06.2012 | 22:11 | Risto Kaarna

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale