Teisipäev, 3. august 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Transpordi arengukava 2014-2020
  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kestvus: 09.07 2013 kuni 22.08 2013

Mariko Männa
e-mail: mariko.manna@mkm.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Transpordi arengukava on peamine strateegiadokument, milles sätestatakse valdkonna arengufookus järgnevateks aastateks. Transpordi arengukava eesmärk on transpordisüsteem, mis võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel.

Tulenevalt arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise avalikust väljapanekust 01-22.08.2013 on arengukava avaliku konsultatsiooni tähtaega pikendatud kuni 22.08.2013.

Transpordi arengukava lähtub järgmistest põhimõtetest:
- liikumisvõimalused mõjutavad oluliselt inimeste elukvaliteeti. Transpordisüsteem peab võimaldama ohutut ja keskkonnasäästlikku liikumisvõimalust kõigile inimestele. Liikuvuskeskkonna kujundamisel lähtutakse universaalse disaini põhimõtetest;
- liikuvus on oluline üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ eesmärgi saavutamisel, asustusstruktuuri säilitamisel ja regionaalse arengu tagamisel;
- liikuvus on oluline majandustegevuse võimaldaja;
- liikumine peab olema ohutu;
- eelistatakse väiksema keskkonnamõjuga liikumisviise/vahendeid;
- eelistatakse energia- ja ressursisäästlikumaid liikumisviise/vahendeid;
- eri liikumisviisid peavad olema integreeritud ning kasutatakse nutikaid lahendusi.

Arengukava tegevused on koondatud seitsme alaeesmärgi alla, mille elluviimine peab viima 2020. aastaks olukorrani, kus:
- maakasutuse ja transpordi planeerimine on integreeritud. Uued arendused on sidustatud ülejäänud ruumiga ja omavad häid ühendusi. Selle tõttu on vähenenud sõltuvus autost ja lühenenud pendelrände vahemaad;
- linnalise liikuvuse planeerimine lähtub eelkõige parema elukeskkonna kujundamisest. Ellu on viidud esimesed projektid, mille tõttu on oluliselt kasvanud kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi kasutamise osakaal;
- TEN-T maanteekoridoridel liiklumise sujuvus on paranenud. Samuti on vähenenud halvas seisukorras oleva teedevõrgu osakaal. Maanteedevõrk moodustab kvaliteedi mõttes ühtlasema terviku;
- hukkunute arv liikluses on väiksem kui 50;
- olemasolevas reisirongiliikluse areaalis on suurendatud ühenduskiirusi ja väljumiste arvu, tänu millele on rongiliiklus vähendanud aegruumilisi vahemaid ning on Tallinna ja teiste linnade vahelisel reisimisel eelistatud liikumisviis. Rongiliiklust täiendab kvaliteetne linnadevaheline bussiliiklus, mis toimib valdavalt kommertsalustel;
- transpordi negatiivsete keskkonnamõjude (kasvuhoonegaaside heitkogused, müra, lämmastiku väävli ning tahkete osakeste heitmed jm) kasv on aeglustunud eelkõige tänu maanteetranspordis tehtud edusammudele uute tehnoloogiate kasutamisel ja autokasutuse osatähtsuse vähenemisele;
- taastuvenergial sõitvate ja ökonoomsemate sõidukite osakaal on tõusnud. Peamiseks alternatiivseks kütuseks on Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan/surugaas;
- paranenud on rongiühendused Läti ja Venemaaga ning tagatud on lennuühendused Eesti jaoks oluliste kaubanduspartneritega;
- liikumisviisid on omavahel hästi integreeritud, nutikate lahenduste kasutamine on tavaline ning erinevaid liikumisviise on võimalik mugavalt kombineerida.

Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Eesti Metsa.- ja Puidutööstuse Liidu kommentaar avalikus TAK 2014 - 2020 konsultatsioonis. TAK 2014-2020 eelnõus ei ole siseriiklike kaubavedude osas maanteetranspordis arenguvajadustele olulist tähelepanu pööratud. Käsitlemata on jäänud kaubavedude efektiivsuse teema siseriiklikel vedudel. Eraldi on peatükk rahvusvaheliste kaubavedude tarbeks, kuid siseriiklikele kaubavedudele maanteel on tähelepanu peaaegu olematu. Siseriiklikke kaubavedusid maanteel tuleb eelnõus käsitleda põhjalikumalt, tuues välja konkurentsivõime ja efektiivsuse probleemid massi- ja gabariidipiirangutega seonduvalt naabermaadega võrreldes, eraldi peatüki vmt. alajaotuse näol. TAK eelnõu andmetel on meil siseriiklikke kaubavedusid maanteel 20 273 000 tonni aastas ja rahvusvahelisi vastavalt 3 819 000 tonni aastas (TAK eelnõu tabelid nr 6 ja 8). Seega on oluline, et siseriiklikud kaubaveod maanteel saaks koos probleemide ja arenguvajadustega käsitletud. Siseriiklike kaubavedude efektiivsus ja konkurentsivõime on paljudele eksportivatele sektoritele, sh puidusektorile, väga oluline majandusküsimus. Täpsemalt oleme Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu kommentaarid ja täiendusettepanekud esitanud Eelnõude infosüsteemis.
Detailne vaade Detailne vaade
14.07.2013 | 23:15 | Ott Otsmann
Transpordi arengukava peaks andma sisendinfo otsuste tegemiseks, mida ta praegult ei suuda täielikult pakkuda. Peatükk: 1: "Euroopa Liidu transpordipoliitikast tulenevad trendid" Käsitlemata on eraldi linna õhusaaste ja müraga seotud küsimused, teadupärast ähvardab Eestit selles osas ka trahv, kuna ületatakse pidevalt õhusaaste piirnorme suuremates linnades. Näiteks wikpedia andmetel 2015 aastal jõustub PM2,5 aastane piirmäär 25 mikrogrammi/m3 Antud normi täitmisega on probleeme Tallinna südalinnas, mida näitab ka vastav uuring: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.pdf Samuti on hinnatud viimati lingitud uuringus SKP kahju, mis on seonduv õhusaastega - see on täiendav transpordikulu allikas, mida praegult kaetakse peamiselt sotsiaalmaksust (haiguskulud), kuid mida tuleks eraldi käsitleda transpordialaste otsuste vastuvõtmisel. Samuti on transpordi kaudseks kuluks liiklusõnnetuste arv - see tuleks samuti arvestada transpordi kuludesse. Pean oluliseks, et "2. Eesti transpordisüsteemi hetkeolukord" sisaldaks tabeleid, kus oleks kajastatud kõik transpordi otsesed (puudub informatsioon imporditud kütuste, sõidukite ja sõidukite varuosade maksumuse kohta) kui ka kaudsed kulutused, et otsustajad saaksid hinnata otsuste mõju SKP-le ja riigi tulubaasi. Üldiste tegevuste ja eesmärkide osas peame puudulikuks: 1: Tuleks selgitada välja Eesti oludesse parimate teekatte liikide sobivus - näiteks betoonteede kasututatavuse, mis vähendaks löökaukude arvu kevadel, suurendaks tee iga ning -sõidukite efektiivsust (betoonkattel on väiksem veeretakistus). Sarnane uuring on tehtud Islandil, millest tuleks õppida: http://skemman.is/stream/get/1946/7684/19590/1/Life_Cycle_Cost_Analysis_of_Asphalt_and_Concrete_Pavements.pdf Antud uuringus leiti tee kasutustiheduse tasakaalu punkt, kust eluaja hind ennast ära tasub 14 000sõidukit päevas, milline on kasutus Tallinna põhiteedel (Liivalaia, Narva mnt ja Pärnu mnt südalinna osa). 2: Tuleks välja töötada uus teede ning transpordivahendite soetamiste hindamis kriteeriumite süsteem, mis arvestaks ühiskondliku (SKP) kogukulu ning seataks hindamiskriteeriumiks seotud hangetele ning otsustele.
Detailne vaade Detailne vaade
17.07.2013 | 11:57 | Teet Randma
Pean tähtsaks järgnevat transpordi arengukavas:
1.Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitamist
2.Aegviidu-Tapa elektrifitseerimine koos läänepoolse kontaktvõrgu rekonstrueerimisega
3.Koidula-Võru-Valga raudtee rekontrueerimine
4.1 Ühispeatused,Lilleküla,Pärnu,Rakvere,Võru, jne Ühispeatustes parkimine võimaldada ka bussidele ning paigaldada laadimisseadmed elektriautodele,elektroonilised jalgrattahoidjad http://bikeep.com/, tagada kõik vajalikud tingimused,
et parkla oleks muudetav müügiplatsiks(kohalik toit käsitöö jne)
4.2 Pargi ja Reisi laiendamine üle Eesti,
4.3 Uute/vanade peatuskohtade-platvormide ehitamine Sõmeru Kalevi.Vorbuse,Energia jne
4.4 Soojendusega ootekodade rajamine platvormide kõrvale
5.Lelle-Pärnu rekonstrueerimine

Kuna projekte on palju ja EU finantsdvahendeid ei pruugi jätkuda siis vajadusel kaasata Euroopa Investeerimispanga vahendeid transpordi taristu arendamiseks.
Näide:
Leedu Raudtee
http://eib.europa.eu/projects/press/2013/2013-076-lithuania-further-support-from-eib-for-modernisation-of-railways.htm

Detailne vaade Detailne vaade
24.07.2013 | 18:19 | Tiberi Sabo
TAK 2014-2020 eelnõu on esitatud kinnitamiseks ilma olulise lisata - keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandeta. Tegemist on olulise menetlusnormi ja kaasamistava rikkumisega, kuivõrd Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt ei ole KSH aruannet isegi veel avalikustatud, rääkimata selle heakskiitmisest - ometi on saadetud arengukava juba kooskõlastamiseks ning selles väidetakse, et KSH on läbi viidud.
Detailne vaade Detailne vaade
29.07.2013 | 07:47 | Kaja Peterson
MTÜ Eesti Erametsaliidu kommentaarid, täiendus- ja muudatusettepanekud kooskõlastusringil olevale TAK 2014 – 2020 eelnõule.

* Suuremat rõhku tuleks asetada riigisisesele kaubaveole ning selle efektiivsusele. Metsasektoris on siseriiklikel kaubavedudel väga oluline roll.
* TAK 2014-2020 eelnõus on läbivalt räägitud kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise vajalikkusest. Rõhutame, et KHG-e osas peaks näitajaks olema emissioon veetava kauba tonnkilomeetri kohta.
* Soovime rõhutada, et TAK 2014-2020 on seotud ka Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2020, mille lehekülg 28 rõhutab: „Kuigi puidukasutus on praegu madalseisus, võib lähiaastatel prognoosida puidukasutuse ja sellega koos ka puiduvedude mahu suurenemist. /..../ Senine metsamaterjali transpordi korraldus ei rahulda metsatööstusettevõtteid ja erametsaomanikke“. Olgu rõhutatud, et puidukasutuse suurenemine toimub ning saab toimuda peamiselt erametsaomanike tegutsemise kaasabil.

Lisainfo: http://www.erametsaliit.ee/documents/2013/07/transpordi-arengukava-2014-2020-seisukohad.pdf
Detailne vaade Detailne vaade
29.07.2013 | 13:32 | Priit Põllumäe
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu täiendav arvamus ja ettepanek TAK 2014-2020 eelnõusse seonduvalt Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega.

22.08.2013

TAK 2014-2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (edaspidi KSH) välja toodud keskkonnaeesmärkidest eesmärk 5 (E5, aruande lk 18) näeb ette vähendada transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. KSH järgi on Arengukava arengustsenaariumi mõjusuund ebaselge või puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärgiga E5. KSH lk 24 tabelis on toodud prognoos, mis näeb ette kaubavedude suurenemist 2011 aasta ja 2020 aasta võrdluses maanteedel sõitvate veokite osas 61 miljonit km/aastas.

KSH toob välja: „Selge on, et mida väiksem on mootorsõidukite läbisõit tervikuna ning mida enam soodustatakse energiasäästlike mootorsõidukeid (ning suunatakse arengut vastavalt), seda väiksem on transpordisüsteemi energiakulu ja kasvuhoonegaaside emissioonist tulenev mõju “.

Aastal 2010 valminud „Puidutranspordi makromajanduslik uuringus“ analüüsiti veokite lubatud täismassi tõstmist 44-lt tonnilt 60-le tonnile. Tulemusena leiti, et puidutranspordil väheneks 21 miljoni kilomeetri ulatuses (42% võrra) läbisõit kasuliku koorma suurenemisest ja veosoorituste vähenemisest tingituna. CO2 emissioon väheneks vastavalt 35% ehk 26 000 tonni võrra aastas. Arvesse võttes ülalviidatud prognoositud veokite maanteevedude kasvu 61 milj km/aastas, pidurduks prognoositud läbisõidu kasv 21 miljoni km võrra aastas ehk ligikaudu kolmandiku võrra. Rakendades sama stsenaariumi ka teiste kaupade vedudel (puistematerjalid, vedelikud jmt) oleks positiivne keskkonnamõju veelgi suurem.

Selleks, et Eesti Vabariik ei ületaks 2020. aastal transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused 2005. aasta taset rohkem kui 11%, teeb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ettepaneku tõsta veokite täismassi 44 tonnilt 60 tonnile vähendades sellega vedude keskkonnamõju ja energiamahukust.

Lugupidamisega,

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Ott Otsmann, tegevjuht
Detailne vaade Detailne vaade
22.08.2013 | 22:39 | Ott Otsmann

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale