Teisipäev, 3. august 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020
  Kultuuriministeerium
kestvus: 03.09 2013 kuni 24.09 2013

Terje Viertek
e-mail: terje.viertek@kul.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse tagamise ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel.

Riigikogus vastu võetud kultuuripoliitika põhialused on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020. Käesolev strateegiline dokument on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele (RT I, 1998, 81, 1353 ). Dokumendi koostamise lähtealuseks on ka Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, mis seab üheks eesmärgiks siinse kultuuriruumi elujõulisuse.

Käesolevas dokumendis käsitatakse Eesti kultuurina nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut. Kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmeid kas loojate või loomingust osasaajatena. Eesti kultuur koos omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist.

Sport on osa kultuurist, kuid riiklik spordivaldkonna arengustrateegia töötatakse välja koostöös Eesti Olümpiakomiteega ning arutelud ja aruandmine arengusuundade üle toimub regulaarselt toimuval Eesti Spordi Kongressil.

Kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive-, lõimumis-, regionaal-, turismi- ja välispoliitikaga. Mitmekülgne kultuurielu mõjutab olulisel määral Eesti elanike heaolu, siinse elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Kultuuripoliitika põhialused lähtuvad veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Käesolev dokument määratleb kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted ja tegevussuunad Vabariigi Valitsusele, pidades samal ajal silmas, et kohalikel omavalitsustel on kanda oluline roll kohaliku tasandi kultuurielu korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ning kultuuritegevuse toetamisel.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Kultuuripoliitika raamatukogude töögrupp peab oluliseks, et „Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020“ leiaks kajastamist ka see, et riik kaitseb nii autorite kui teoste kasutajate õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule. Et riik toetaks ja algataks Euroopa Liidus autoriõigust puudutavate direktiivide muutmist, juhindudes teavikute võrdse kohtlemise printsiibist: raamatukogud ei pea mistahes teavikute (sh videod, e-raamatud jm e-teavikud) laenutusõiguse saamiseks sõlmima litsentsilepinguid ega muid kokkuleppeid. Selleks luuakse võimalus tasuda autoritele kõigi teavikute laenutuste eest Autorihüvitusfondi vahendusel õiglast hüvitist.
Dokumendis peaks kajastamist leidma raamatukoguhoidjate koolitust puudutav. Raamatukoguhoidjate ja infospetsialistide tasemekoolitus toimub kõigil kõrghariduse astmetel rahvusvaheliselt tunnustatud, riigisisese õppekavagruppide kvaliteedi hindamise läbinud ning raamatukoguhoidja kutsestandardi kompetentsusnõuetest lähtuvate õppekavade alusel Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Riik peaks rahastama raamatukoguhoidjate tööalast täienduskoolitust, tagamaks nende pädevuse vastavust infoühiskonna uuenevatele nõudmistele. Teeme ettepaneku, et punktis 35.1 võiks lisada lause, et Riik toetab raamatukoguhoidjate erialase pädevuse arendamist.
Teeme ettepaneku lisada põhimõte, et rahvaraamatukogude komplekteerimiskulud kaetakse nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi eelarvest. Kultuuriministeerium toetab maakonnaraamatukogu ülesannete täitmist raamatukoguteeninduse koordineerimiseks maakonnas ning ühe kohaliku omavalitsuse piire ületavaid algatusi raamatukoguteenuste väljatöötamisel ja arendamisel.
Eestikeelne raamat on sõltumata vormist raamatukogude vahendusel kõigile tasuta ja piiranguteta kättesaadav. Praegu p 35.3 olev esimene lause „Eestikeelne raamat on sõltumata vormist kõigile kättesaadav“ on oma üldsõnalisuses arusaamatu ja deklaratiivne. Kättesaadav võib tähendada võimalust seda poest osta, kuigi täna pole paljudes kohtades raamatukaupluseidki. Meie ettepanek on konkreetselt näidata, et eestikeelse raamatu kättesaadavus tagatakse raamatukogudevõrgu kaudu. Et kättesaadavus oleks tagatud sõltumata inimese elukohast, ja tehakse seda tasuta. Teeme ettepaneku asendada punktis 35.4 väljend „Riik peab oluliseks“ väljendiga „Riik toetab“.


Detailne vaade Detailne vaade
19.09.2013 | 16:54 | Katre Riisalu

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale