Teisipäev, 3. august 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ ja „Infoühiskonna arengukava 2020 rakendusplaani 2014-2015“ avalik konsulteerimine
  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kestvus: 05.09 2013 kuni 19.09 2013

Mariko Männa
e-mail: mariko.manna@mkm.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Konsulteerimine „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ ning arengukava rakendusplaani 2014-2015 osas

Valminud on „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ eelnõu ja arengukava rakendusplaan aastateks 2014-2015 ning käivitatud on strateegia eelnõu avalik konsultatsioon.

Infoühiskonna arengukava 2020 eesmärk on sätestada Eesti IKT-poliitika strateegilised suunad aastateks 2014-2020. See on jätkudokument hetkel kehtivale arengukavale „Eesti infoühiskonna arengukava 2013“.

Infoühiskonna arengukava 2020 rakendusplaani 2014-2015 eesmärk on täpsustada arengukava raames 2014-2015. aastal elluviidavaid tegevusi.

Palume teie ettepanekuid ja kommentaare nii infoühiskonna arengukavale kui selle rakendusplaanile 2014-2015. Ettepanekuid ootame kuni 19. septembrini 2013.

Kontakt: Karin Rits (karin.rits@mkm.ee)

Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Infoühiskonna arengukava peaks kindlasti ette nägema, kuidas suurendada kodanike infopädevust.
Seetõttu teeme ettepaneku: tagada avalikkusele võimalus oma interneti-alaste teadmiste arendamiseks ja kaasajastamiseks avalikult kättesaadavad e-kursused.
Tööturule sisenevate noorte infopädevuse parandamiseks soovitame: toetada infpädevuse kui õppeaine lülitamist kõrgkoolide õppekavadesse (vastav kõrgetasemeline kompetents selle õpetamiseks on olemas Eesti teadusraamatukogudes).
Detailne vaade Detailne vaade
17.09.2013 | 19:52 | Liisi Lembinen
Infoühiskonna arengukava sisaldab ühe komponendina alaeesmärk „Nutikam riigivalisemine“. Selles sisalduv visioon, eesmärgid ning tegevused määravad suuresti Eesti e-valitsemise ja üldisemalt võttes e-riigi arengu aastani 2020. Kuna Eesti valitsusel ei ole olemas teist riikluse arendamise strateegiat, on Infoühiskonna arengukava tähtsus riigivalitsemise arengule väga suur.

Toetades arengukavas sisalduvat eesmärki saavutada IKT kaasabil avaliku sektori tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ning avatum toimimine, otsisin vastust küsimusele, kas kavandatud meetmed ja nendele vastavad tegevused ning eelarve võimaldavad soovitud eesmärki saavutada. Seejuures tuleb arvestada nende kiirete muutustega, mis leiavad aset Eesti ühiskonnas seoses inimeste kasvava kodanikuaktiivsusega internetis ja sooviga poliitikas kaasa rääkida.

Nutika riigivalisemise edendamiseks on kavandatud 3 meedet (prognoositav eelarve aastani 2020 sulgudes):
1. meede „Paremate avalik teenuste arendamineʺ (97 miljonit eurot)
2. meede ʺIKT kasutamine kaasamise ja osaluse edendamiseksʺ (0,65 miljonit eurot)
3. meede ʺParemate otsuste tegemine IKT abilʺ (1.09 miljonit eurot)
Meetmete tegevusi ja kavandatud maksumust analüüsides torkab silma, et põhitähelepanu on suunatud 1. meetmele. Kaks ülejäänud meedet moodustavad vaid ebaolulise osa alaeesmärgi „Nutikas riigivalitsemine“ tegevustest ja prognoositavast maksumusest. Kindlasti ei ole kavandatud vahendid piisavad, et katta 2. ja 3. meetme tegevusi isegi nii, nagu need on kirjas arengukava eelnõus. Seega pole ette näha, et arengukavas kirjeldatud hetkeolukord - „IKT-võimalusi huviliste sisuka osalemise võimaldamiseks ning teenuste koosloome edendamiseks on seni vähe rakendatud“, oluliselt paraneks.
Ettepanek: Tõsta infoühiskonna arengukava tegevussuuna „Nutikas riigivalitsemine“ meetmete „ʺIKT kasutamine kaasamise ja osaluse edendamiseksʺ ja ʺParemate otsuste tegemine IKT abilʺ prioriteetsust, nähes ette mõjusad tegevused ja piisavad vahendid avatud ja kodanikke kaasava riigivalitsemise arendamiseks lähiaastatel.

Problemaatilised on eelnõus esitatud 2. meetme mõõdikud, mis peaksid väljendama tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamise taset. Esimese mõõdikuga soovitakse hinnata kodanike ühiskondlik-poliitilist aktiivsust interneti erinevates keskkondades, mis ei pruugi olla otseselt seotud valitsuse kavandatud tegevustega (ebaselge on ka mõõdiku 1a ja 1b erinevus). Nii nagu e-teenuste puhul, võiks ka siin olla mõõdikuks inimeste rahulolu e-osalemise võimalustega. Mis puudutab avalikkuse osalemist õigusloomes ja poliitikakujunduses ning konsultatsioonide tulemuste avalikustamist veebis, siis on 2. mõõdikus väljendatud perspektiiv asjad korda saada alles aastaks 2020, ehmatav. Vabariigi valitsus võiks anda ministeerimidele vastavad juhised koheselt. Kolmandas mõõdikus sisalduvat avalike teenuste koosloome taseme hindamist ja koosloomele suunatud tegevusi tuleks selguse huvides käsitleda mitte 2. vaid 1. meetme raames, kus on ette nähtud avalike teenuste arendamine ja vastavad eelarvevahendid.
Ettepanek: Võtta meetme ʺIKT kasutamine kaasamise ja osaluse edendamiseksʺ tulemuslikkuse mõõdikuna kasutusele kodanike rahulolu riigivalitsemises e-osalemise võimalustega.

Liia Hänni
e-Demokraatia programmi juht
e-Riigi Akadeemia

Detailne vaade Detailne vaade
18.09.2013 | 17:31 | Liia Hänni

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale