Teisipäev, 3. august 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
„Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja arengukava rakendusplaani 2014-2017 heakskiitmine“
  Kultuuriministeerium
kestvus: 30.04 2014 kuni 14.05 2014

Terje Viertek
e-mail: terje.viertek@kul.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ sisaldab eesmärke ja tegevusi aastateks 2014-2020, mille saavutamisse panustavad Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium.
Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ jätkab kahe varasema valdkondliku arengudokumendi - riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” ja „Eesti lõimumiskava 2008-2013 toel tegevusi liikumaks sidusama ja lõimunuma Eesti ühiskonna poole. Arengukavas käsitletakse lõimumisvaldkonna tegevusi aastatel 2014-2020. Lõimumiskavaga seotud küsimustes on kontaktisik Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Liana Roosmaa liana.roosmaa@kul.ee (tel 6282 266)
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Käsitledes selle Arengukava seletuskirja ainult ühte lõiku leian selles mitmeid vastuolulisusi. Sellise lähenemisviisi korral ei taga järjekordne „arengukava“ eestlaste rahvuskultuurilist arengut, pigem soodustab taandarengut.
….
Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest ja selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. ….
1. Arengukava peab lähtuma enne-kõike Eesti Vabariigi põhiseadusest ja alles seejärel teistest asjaoludest. Seda ka lauseehituslikult.
2. Eestlaste rahvuslik-kultuurilise Eesti Vabariigi „ühiskond“ on seoses okupatsioonide ja kolonistliku immigratsiooniga muudetud „mitmerahvuslikuks“ ja mitmekultuuriliseks. Valdavalt on nende „mitmerahvuslike“ immigrantide eeskõnelejatele omane vene šovinistlik rahvustunne ja vene imperialistliku missiooni mentaliteet („kultuur“), mis välistab „lõimumise“ eestlaste ühiskonnaga. See muudab lõimumise keeruliseks ka mitte-eestlaste Eestile lojaalsemate osale. Seda enam, et Moskvast õhutatakse järjekindlalt idapoolse Virumaa separatismi s.o. liitmist Vene Impeeriumiga. (Mingil arusaamatul põhjusel säilitatakse ka Eesti Vabariigis seda „rajooni“ mitte taastades põlise Virumaa ühtsust)
3. Väikerahvuse, eestlaste, keel ja kultuur terviknähtusena on seoses globaliseerumisega niigi ohustatud. Sinna mõne võõra kultuuri tehislik lisamine mõjutab negatiivselt väärnähtusena eestlaste kultuuri, ja seega ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri igavikulist säilimist, mis on ligi sada aastat tagasi loodud Eesti Vabariigi eesmärgiks.
4. Rahvusliku (rahvusriigi) kultuuri mitmekultuuriliseks muutmine, selle hägustumine, kahjustab eesti rahvuskultuurilist rikkust. „Multikulti“ väärarengu säilitamine, ja seda enam selle väärtustamine (!), on otseselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine …
P.S. Ei tohi diskrimineerida ka eesti rahvust tema põlisel ning ainuvõimalikul elamisalal, Eesti Vabariigis, asustades siia põlisrahvuse elu kahjustaval määral võõrast rassist ja rahvusest eesti keelt mitteomaksvõtvaid võõrrahvaid, kes oma päritolu, usutunnistuse, poliitiliste ja muude veendumuste tõttu ei sulandu (pole võimelised „lõimuma“), ja ei soovigi seda, Eesti rahvusriigi ühiskonda.

Detailne vaade Detailne vaade
06.05.2014 | 09:34 | Rein Ets
Arengukavas „Lõimuv Eesti“ ei ole arvestatud raamatukogude potentsiaaliga. Avalike raamatukogude võrgu kaudu oleks tagatud nii lõimumisele suunatud tegevuste (näiteks informeerimine, koolitused, kaasamiskogemust ja osalemisvõimalusi pakkuvad tegevused jne) jätkusuutlikkus kui ulatus üle kogu riigi.

Raamatukogude väljajätmine arengukavast võib avaldada negatiivset mõju raamatukogude võimalustele olla kaasatud ja osaleda selle arengukava raames planeeritavates tegevustes, saada sihtsuunitlusega rahastust riigieelarvest või taotleda oma lõimumisprojektidele raha fondidest.

Näen probleemi ka selles, et kui meetme eest vastutajaks on määratud üks kindel ministeerium, siis suure tõenäosusega ei kaasata teise ministeeriumi vastutusala asutusi. Näiteks on alaeesmärgi 3 (Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud) eest vastutaja Siseministeerium. Ei arengukava tekst ega ka rakendusplaan anna erilist kindlust uskumaks, et Siseministeerium, mille vastutusalasse raamatukogud ei kuulu, näeb raamatukogudes koostööpartnereid sisserändajatele kohanemiskoolituste korraldamisel eesmärgiga pakkuda teadmisi meie ühiskonna ja igapäevaelu kohta.

Kaie Holm
Tallinna Keskraamatukogu
Detailne vaade Detailne vaade
07.05.2014 | 19:08 | Kaie Holm

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale