Esmaspäev, 14. juuni 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
"Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ heakskiitmine
  Siseministeerium
kestvus: 10.12 2014 kuni 23.12 2014

Zanna Arhipova
e-mail: zanna.arhipova@siseministeerium.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Vabariigi Valitsuse otsuse „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 heakskiitmine“
eelnõu
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (edaspidi ka arengukava) on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2014. aasta korralduse nr 286 „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ alusel. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ on riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Õiguskord ja siseturvalisus“ ning „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2014–2015“ tulemusvaldkonda „Õiguskord ja siseturvalisus“ osaliselt kattev arengudokument. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ on uus arengukava, mis on koostatud siseturvalisuse valdkonna senisest integreeritumaks juhtimiseks. Arengukava võimaldab viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogu vastu võetud alusdokumentides „Eesti julgeolekupoliitika alused“, „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ ja „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ (edaspidi alusdokumendid) sõnastatud siseturvalisuse arengusuundi. Arengukavas on kindlaks määratud siseturvalisuse valdkonna võimalused, vastutusalad ja koostöövormid, mis on turvalise elukeskkonna loomise ja säilitamise aluseks. Arengukava ülesanne on aidata planeerida ministeeriumide valitsemisalade siseturvalisuse valdkonna ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil ning saavutades tegevuse suurem mõjusus. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks koostatakse programmid, mille kaudu arengukava ellu viiakse. Eeldatavalt 2015. aasta aprillis kinnitab üks või mitu ministrit programmid, programmi elluviimisel on ministeeriumide valitsemisala asutustel keskne roll.
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
KODANIKUKAITSE ÜMARLAUA PÖÖRDUMINE. Kodanikukaitse* toetub kogukonna kaasamisele, turvalise elukeskkonna korraldamise, ühiskonna stabiilsust ohustavate tegurite ennetamise ja laiapindse riigikaitse põhimõtetele ning peab oluliseks nende ellu viimist rõhutades eeskätt üksikisikute rolli ja võimalusi turvalise ja stabiilse kogukonna tagamisel ja vajadusel riigikaitses osalemisel. Kodanikukaitse eesmärgiks on kodanikuühiskond ette valmistada hädaolukordadeks ja vajadusel ka riigi kaitsmiseks enne sõjaseisukorra väljakuulutamist. Eraisikute algatusena kutsusid Krista Mulenok, Mari-Liis Põder, Maarika Pähklemäe ning Merike Varusk 2014. aasta novembris kokku esimese kodanikukaitsega tegeleva ümarlaua, kuhu kuuluvad lisaks eelpool nimetatutele mitmed ühiskondlikus elus aktiivsed inimesed, kelle ühiseks eesmärgiks on süvendada teadlikkust kodanikuühiskonna võimalustest, kodanike rollist iseenda, oma lähedaste ja kaaskodanike toimetuleku tagamisel keerulistes olukordades ning vajadusel riigi kaitses ja riigi tegevusest kodanike kaitsel. Kodanikukaitse ümarlaud näeb oma eesmärgina avalikkuse ja eri sihtgruppide teavitamist kodanikukaitsest, s.h siseturvalisuse tagamisest ja ohustavate tegurite ennetamisest ja selle võimalustest, osalemist kodanikukaitse ja riigikaitse alastes haridusprogrammides, avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostöö ja kodanikuaktiivsuse süvendamist. Ümarlaud peab vajalikuks oma eesmärkide saavutamisel uute ja tõhusate lahenduste leidmist ning uuendusliku ja kriisiolukorras toimiva tehnoloogia kasutamist. Kodanikukaitse ja laiapindse riigikaitse alase teadlikkuse süvendamise vahendina näeb ümarlaud eeskätt koostööd koolide ja õppeasutustega, kohtumiste korraldamist organisatsioonide ja teiste osapooltega, mis viiksid kodanikuühenduste ning avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostöövormide moodustamiseni. Meedial on oluline roll avalikkuse teavitamisel laiapindsest riigikaitsest ning kodanike rollist selles. Ümarlaud peab oluliseks, et kõigi kodanikeni (inimesteni) jõuavad selgitused ja õpetused, mille eesmärgiks on õpetamine keerulistes, ekstreemsetes ja erakorralistes olukordades hakkamasaamiseks ja õnnetuste ennetamiseks. Samuti peab ümarlaud väga vajalikuks liitlaste võimekuste ja rolli tutvustamist Eesti avalikkusele ning selle sidumist eri ametkondade, kaitseväe, era- ja avaliku sektori riigikaitse alase koostööga. Eesmärgiks on lisaks liitlaste valmidusele Eestit kaitsta näidata, kuidas toimib liitlaste, kaitseväe, omavalitsuste, era- ja avaliku sektori koostöö. Eriti oluliseks peab ümarlaud kodanikukaitse alase õpetuse propageerimist ja süvendamist eri vanuses ja rahvusest noorte seas ning riigikaitseõpetuse laiendamist kõikide kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide õpilasteni. Väga tähtis on laiapindse riigikaitse alase teadlikkuse süvendamist muukeelse elanikkonna seas ning Eestis paiknevate liitlaste üksuste tutvustamist. Ümarlaud peab oluliseks rõhutada, et ühiskond peab toimima ka kriisiajal, seetõttu on oluline, et iga üksikisik teadvustaks, milline on tema roll kui see rahuajaga võrreldes pealtnäha ei muutu – informeeritud ja oma ülesannetest teadlikud elanikud on enam valmis vastu seisma inforünnakutele ja mõjutustegevusele, suudavad mõtestada enda rolli riigikaitses ja ühiskonnas, mõistavad kaitsestruktuuride toimimist, on ette valmistatud kriisiolukorras toimiva tehnoloogia kasutamiseks ning suudavad kriisiolukorras toime tulla ning aidata kaaskodanikke. Ülaltoodust lähtudes on selge, et kodanikukaitse valdkond on riigi turvalisuse seisukohalt üks võtmekohti. Seoses Siseministeeriumi valdkonnas koostatava „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“ valmimisega pöördub kodanikukaitse ümarlaud käesolevaga Vabariigi Valitsuse poole, et esile tuua kodanikukaitse alatähtsustamine valmivas arengukavas. Allakirjutanud leiavad, et ühiskonnas, kus kodanikud on põhjalikult riigikaitseliste küsimustega kursis ja informeeritud on enam sidusust ja kokkukuuluvus- ja turvatunnet, mis võimaldab vajadusel muudatustele reageerida ja nendega kohaneda ning keeruliste olukordadega tõhusalt ja võimalikult väikeste kaotustega toime tulla. Seetõttu esitavad allakirjutanud pöördumise täiendada „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“ kodanikukaitse punktidega nii üld- kui alaeesmärkide ja tegevuste lõikes. Elanike rolli iseenda, oma lähedaste, kogukonna ja riigi kaitses (laiapindses riigikaitses) ei saa alahinnata. Kodanikukaitse käsitleb iga üksikisiku võimalusi riigikaitses ja siseturvalisuses osaleda, mille kaudu üksikisikul on võimalus anda oma panus turvalise elukeskkonna tagamiseks. Informeeritud ja riigikaitselistest küsimustest teadlikud inimesed on vundament, millele toetuvad nii siseturvalisus kui riigikaitse. 18. detsember 2014 Tallinn Pöördumisele on alla kirjutanud: Ingrid Mühling, Krista Mulenok, Mari-Liis Põder, Maarika Pähklemäe, Merike Varusk, Ursula Pensa, Anu Pahka, Sigrid Hartman, Dmitri Drjukov, Liina Niitmets ja Merle Haruoja. *Kodanikukaitse on termin, mis hõlmab kõigi elanike kaitset.
Detailne vaade Detailne vaade
23.12.2014 | 15:24 | Krista Mulenok

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale