Laupäev, 25. veebruar 2017
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019
  Riigikantselei
kestvus: 31.07 2015 kuni 31.08 2015

Mirjam Kaldma
e-mail: mirjam.kaldma@riigikantselei.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Kutsume teid osalema arutelus, mis kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitika aastateks 2015-2019.
Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Eesti otsuste tegemises, mis mõjutavad elu Eestis, Euroopas ja mujalgi maailmas. Paljudes valdkondades saame oma tulevikku kõige paremini kujundada just koostöös teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu tasandil. Lüües kaasa Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamises, saate osaleda tulevikku puudutavate strateegiliste otsuste langetamises.
Valitsus kiitis 16. aprilli kabinetinõupidamisel heaks poliitilised raampõhimõtted „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019“ koostamiseks. Samuti lepiti kokku üldine ajakava dokumendi koostamiseks. 2015. a aprillist juulini koostas Riigikantselei ühistöös ministeeriumidega teie ees oleva dokumendi eelnõu. Seejuures lähtuti kabinetinõupidamise otsusele lisaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest. Riigikantselei esitab koostatud eelnõu avalikule kaasamisele ja selle tulemusi vaagitakse koostöös ministeeriumidega. Kaasamise järgselt muudetud eelnõu arutab valitsus oktoobris. Juhime tähelepanu, et teie ees olev eelnõu on alles tööversioon – debati alus – mitte lõpliku heakskiidu saanud dokument. Ootame teie ettepanekuid hiljemalt 31.08.2015 kell 12.00. Konsultatsiooni ajakava ja eelnõu edasine menetlus on planeeritud järgmiselt: - arutelu veebikeskkonnas osale.ee kuni 31.08; - septembri I pool: temaatilised seminarid ajavahemikus rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi teemavaldkondades; - oktoobri algus: dokumendi põhimõtteline heakskiit valitsuses ja esitamine Riigikogule; - oktoobri keskpaik: peaministri kõne Riigikogu täiskogu ees / arutelu; - lõplik heakskiit valitsuses. Eelnõu ja kaasamisega seotud küsimustele vastab Mirjam Kaldma (Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, 693 5201, mirjam.kaldma@riigikantselei.ee).
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Tere.

Teatavasti toimub käesoleval, 2015. aastal Eestis mõõdukas kampaania teemal "Maarjamaa 800 aastat". Maarjamaa mõiste ja side katoliku kirikuga, ristisõdijatega, toob paljude eestlaste jaoks kahjuks kurvalt meelde Lehola Lembitu, Muistse Vabadusvõitluse, ohvrid.... Siiski oleks ehk aeg nüüd ka Eestis sellistest rahvusromantilistest härdameelsetest lugudest kaugemale vaadata, reaalsusega tegeleda.

Pakun omalt poolt välja paralleelselt reaalsema, praktilisema teemakäsitluse, näiteks "800 aastat Rooma pärandit Eestimaal". Sellisel teemal võiks kasvõi mingi rahvusvahelise konverentsi korraldada, näiteks novembrikuus 2015. või ka veidi hiljem.
Arvan, et kui keskaegse Euroopa Liidu, nn. Püha Rooma keisririigi väed poleks jõudnud Eestisse 800 aastat tagasi ja kui novembrikuus 2015 poleks Neljandal Lateraani kirikukogul Roomas esitletud uute provintside, Liivimaa ja Eestimaa ühinemist, poleks reaalselt kujunenud välja tänaseks enesestmõistetavat Ida ja Lääne piiri Narva jõel ja Peipsi järvel. Me oleme mõlemal pool seda piiri põhimõtteliselt kristliku pärandiga rahvad, aga Rooma pärand ja Kreeka / Bütsantsi pärand on paljuski erinevad, alates kasvõi tähestikust ja riigivalitsemise demokraatlikkusest, õigest kalendrist. Kui meie, eestlased rõhutame üha rohkem oma 800 aastast kuulumist Rooma / Lääne pärandisse ja sama vana piiri Narva jõel Venemaaga, pole meil vaja muretseda iga Venemaa poolse köhatuse pärast. Kui Eesti rahvusvaheline kuvand muutub nn. post-venelikust õnne läbi vabanenud hirmunud väikeriigist 800 aastase kultuuripärandiga Lääne osaks, oleme kõige paremini kaitstud ja loodetavasti ka venelased hakkavad tasapisi tunnistama, et Eestis kasutatakse juba 800 aastat ladina tähestikku ning Rooma pärandit, mitte ei kirjutata kiusu pärast "saksa tähtedega".

Parimate soovidega
Allan Alajaan
Detailne vaade Detailne vaade
06.08.2015 | 14:42 | Allan Alajaan
MTÜ Radikaaldemokraadid arvamus raamdokumendi "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019" eelnõu kohta

MTÜ Radikaaldemokraadid leiab, et Eesti Euroopa Liidu poliitika võiks jääda demokraatia leviku toetamisel vähemalt senisele tasemele ning toetada selgete mõõdikute loomist selles osas, mis puudutab demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimist Euroopa Liidu sees. Konkreetsed soovitused:

1. Hetkel kehtiva raamdokumendi kohaselt tuleks Eestil, mis omab märkimisväärset kogemust e-demokraatia arendamisel, seista Euroopa Liidus selle eest, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika oleks muu hulgas suunatud infotehnoloogia lahenduste kasutamisele demokraatia arendamiseks ja põhiõiguste tagamiseks vastavates sihtriikides.

Konsulteeritavas eelnõus on sellest punktist loobutud.

Leiame, et sellest ülesandest loobumise võiks tühistada.

2. Hetkel kehtiva raamdokumendi kohaselt on ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas Euroopa Liidu ees seisev peamine ülesanne liidu rahvusvahelise mõjuvõimu hoidmine ja suurendamine, et aidata kaasa julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu kasvule Euroopa naabruses ja kogu maailmas ning toetada inimõiguste ja demokraatia levikut.

Konsulteeritava eelnõu kohaselt on Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk ühiste väärtuste ja julgeoleku edendamine eelkõige vahetus naabruses aga ka maailmas laiemalt. Selles tegevuses lähtub EL rahvusvahelisest õigusest ning demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse põhimõtetest.

Leiame, et demokraatia põhimõtetest lähtumine võiks olla mitte üksnes ühise välis- ja julgeolekupoliitika aluseks, vaid demokraatia leviku toetamine võiks jääda ka selle üheks eesmärgiks.

3. Hetkel kehtiva raamdokumendi kohaselt on Eesti jaoks naabruspoliitika osas oluline, et Euroopa Liidu naabruses rakendataks demokraatlikke väärtusi, põhimõtteid ja reegleid.

Konsulteeritav eelnõu näeb ette, et Eesti toetab idapartnerluse sihtriikides ellu viidavaid reforme, muuhulgas selliseid, mis "soodustavad demokraatia arengut".

Leiame, et demokraatia olulisust võiks selles osas rõhutada eraldi ja eriti tugevalt, nagu seda on tehtud praegu kehtivas raamdokumendis.

4. Hetkel kehtiva raamdokumendi kohaselt peab Eesti demokratiseerumise ja reformiprotsessi Euroopa Liidu lõunanaabruses ja Lähis-Ida riikides väga oluliseks. Eraldi on toodud välja, et EL peab olema valmis andma riikidele soovi korral abi valimiste organiseerimisel.

Konsulteeritavas eelnõus piirdutakse tagasihoidlikuma sõnastusega: suhtluses lõunanaabritega lähtub EL universaalsetest väärtustest (demokraatia, õigusriik, inimõigused) ning partnerriigi valmidusest edeneda reformidega.

Leiame, et võiks siiski selgemalt rõhutada, nagu seni, demokratiseerumise ja reformiprotsessi olulisust ning seda, et ka Euroopa Liit peab olema valmis seda toetama.

5. Hetkel kehtiva raamdokumendi kohaselt on Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika oluline välis- ja julgeolekupoliitika vahend, mille eesmärk on suurendada heaolu ja stabiilsuse kasvu nii lähiregioonis kui ka kogu maailmas, toetada euroopalike väärtuste, nagu demokraatia ja inimõigused, levikut ja suurendada Euroopa Liidu mõjuvõimu globaalsete protsesside juhtimisel.

Konsulteeritava eelnõu kohaselt on Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika suunatud vaesuse vähendamisele ning stabiilsuse ja heaolu kasvule. See toetab inimõiguste ja demokraatia levikut kogu maailmas.

Leiame, et demokraatia leviku toetamine võiks jääda üheks Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika selgelt rõhutatud eesmärgiks, mitte saada millekski, mis on üksnes vaesuse vähendamisele ning stabiilsuse ja heaolu kasvule suunatud poliitika tagajärg.

6. Lisaks leiame, et Eesti võiks aidata demokraatia leviku toetamisele kaasa Euroopa Liidu raames toimuvat koostööd täiendava sihtasutuse European Endowment for Democracy tugevama toetamise kaudu.

7. Konsulteeritava eelnõu kohaselt toetab Euroopa Liidu arengut üha olulisem tähelepanu põhiõiguste austamisele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele, sealhulgas kaasaegsete heade valitsemise ja parema õigusloome tavade ning e-lahenduste juurutamisele.

Sellega seoses leiame, et Eesti võiks asuda tugevalt toetama ideed luua Euroopa Liidu demokraatiaindeks, mis mõõdaks seda, kas liikmesriigid austavad Euroopa Liidu ühiseid väärtusi ja kaitsevad põhiõigusi. Toetust sellise indeksi loomisele on väljendanud näiteks Euroopa Sotsialistide Partei president Sergei Stanišev, kes tahab, et sellest saaks üks 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste peateemadest. Leiame, et Eesti võiks olla üks sellise indeksi loomise eestvedajatest.

Andres Laiapea,
MTÜ Radikaaldemokraadid juhatuse liige
Detailne vaade Detailne vaade
10.08.2015 | 20:38 | Andres Laiapea
Rahvusraamatukogu teeb ettepaneku täpsustada punkti 94 sõnastust. Raamatukogudel on ka praegu võimalus autoriga kokkuleppel e-raamatuid laenutada. Erandi loomine peaks tähendama, et raamatukogul on õigus ilma igakordse õiguste
omajaga läbirääkimiseta raamatuid laenutada ja õiguste omajal on õigus saada selle eest hüvitist.
Raamatute laenutamise õigus ei peaks sõltuma raaamatu formaadist ja toimuma samadel tingimustel, ehk et õiguste omajal (autoril) peaks olema õigus saada selle eest hüvitist.

Eraldi võiks välja tuua tehnoloogia-neutraalsuse põhimõtte järgimise vajaduse ka e-raamatute puhul. Et raamatut käsitletaks samade reeglite järgi olenemata tema vormist (paberil, CD-l, MP3, digitaalne fail ePub vormingus), et ei kohalduks erinevad kaitsemehhanismid (paberil raamatut võib laenutada, e-raamatut mitte, paberil raamatu eest saab autor taotleda hüvitist jne) ja neile rakenub erinev maksustamine. Autoriõiguse vabakasutuse reeglid peaks kehtima teostele samadel alustel hõlmates ka uusi kasutusviise, et oleks tagatud tehnoloogia neutraalsuse põhimõte.

Detailne vaade Detailne vaade
26.08.2015 | 12:21 | Raivo Ruusalepp
1) Saksamaa ja mitmed teised suurriigid liiguvad CO2 sidumistehnoloogiate ehk sünteetilise gaasi tootmistehnoloogiate arendamise suunas. Sünteetilise gaasi tootmistehnoloogiate (lüh CO2 sidumistehnoloogiate)kasutuselevõtt on olulise tähtsusega nii süsiniku emissiooni vähendamisel kui ka taastuvenergiaallikate järjest laialdasemal kasutuselevõtul. Seetõttu soovitan punktis 232 järgnevat lauset täiendada kirjeldatud viisil (vt suurte tähtedega osa):
Strateegia peaks käsitlema lisaks biokütuste kasutusele ka alternatiivsete kohalikku päritolu madala süsinikusisaldusega kütuste arendamist, kütuste kasutamisel lenduva CO2 püüdmist, salvestamist JA SIDUMIST ning imporditavate vedel- ja gaasiliste kütuste asendamist.
2) töötleva tööstuse osa on täiesti käsitlemata?! Samuti on ekspordi osa käsitletud liialt piiratud moel. Kaaluda eksporti tõhustavate meetmete loomist kiirendamaks majanduslikult rohkem mahajäänud riikide järgi jõudmist edukatele riikidele. Ka antud juhulkehtib solidaarsusprintsiip.

Lugupidamisega, Argo Rosin

Detailne vaade Detailne vaade
27.08.2015 | 21:35 | Argo Rosin

„Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“

Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamused ja märkused :

Eesti , oma Euroopa Liidu poliitika kujundamisel peaks lähtume seisukohast- mis on kasulik Eestile on kasulik Euroopa Liidule.

1. Seni puuduoleva Tööstuse peatüki lisamine Eesti Euroopa Liidu poliitika eelnõusse on ülioluline . Euroopa Liidus on üldiselt on aru saadud töötleva tööstuse tähtsusest ning seoses nn. „Industry reborniga“ on seatud eesmärk - 2020 töötleva tööstuse osatähtsus viia 20% SKP . Selline mõõdetav selge eesmärk peaks kajastuma eelnõus „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“, mis annaks signaali Eesti töötleva tööstuse ettevõtetele kindlustunde konkurentsivõime säilitamisel ja edasiste investeeringutekindluse. Töötlev tööstus, eriti energeetika ja põlevkiviõli ja -keemia on väga pikaajaliste investeerimismahukusega sektorid.

2. Kliimapoliitika: Toetame Eesti seisukohta, et süsinikulekke ohuga sektorite määramisel ja hindamisel tuleb põhjalikult analüüsida konkreetsete sektorite konkurentsivõimet, tulenevalt karmistuvatest tingimustest EL-is ning toetada eelkõige ebavõrdsetest turutingimustest mõjutatud sektoreid. Samuti tuleb vältida täiendavaid, turumoonutusi tekitavaid, normatiivseid sekkumisi kauplemise süsteemis. On arusaadav, et kliimapoliitikas Eesti kõike muuta ei saa, siis vähemalt kindlasti peaks seisma nende sektorite eest, millised on eelkõige ebavõrdsetest turutingimustest mõjutatud ning Eestile kasulikud.
a) Põlevkivitööstus
b) Energia tootmine. Oluline odav energia hind tööstusele. Energia siseturu edendamisel tuleb muuhulgas tagada konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavus tööstusele, pöörates samal ajal tähelepanu sellele, et energia hind ei paneks EL ettevõtteid võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega ebasoodsasse konkurentsiolukorda
c) Tsemenditootmine
d) Väetiste tootmine

3. EL keskkonnapoliitika on ei tohi muutuda looduskaitsepoliitikas, vaid peab tagama tasakaalus keskkonnakasutusega efektiivse ja pideva majanduskasvu ühtse turu kindlustamiseks. Samas keskkonnapoliitika rakendusmeetme nagu saastaja maksab printsiibi rakendamisel, tuleks arvestada sotsiaal-majanduslikku analüüsi ning liikmesriigi eripäraga.

4. Ringmajandus
Ringmajanduspaketi eesmärgiks on muuta EL majandus konkurentsivõimeliseks ja ressursitõhusamaks. Seejuures on olulised mõlemad eesmärgid, kuid ressursitõhusus ning sellega seotud nõuded ei tohi kahjustada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes kolmandate maadega. Ringmajandus ei lõpe Euroopa piiridega ning globaalset dimensiooni tuleb arvesse võtta seoses vastamisega rahvusvahelistele kaubanduslepetele ning vältimaks tootmise nihkumist kolmandatesse maadesse ja toodete asendumist importkaubaga. Siinkohal tuleb pidada silmas, et importtoodetega seoses sarnaste nõuete jõustamine on komplitseeritum protsess.
Näiteks ehitusmaterjalidega seoses juhime tähelepanu, et 2013 aastal jõustunud ehitustoodete määrus EL nr 305/2011 juba pöörab olulist tähelepanu toodete jätkusuutlikkuse aspektile ning ohtlike ainete sisaldusele ja emissioonidele. Aastaid on EL tasandil tegeletud ka ehitustoodetes ohtlikke aineid käsitlevate standardite väljatöötamisega ( mandaat M 336) – vastavate emissioonistandarditega ollakse lõpusirgel ning töö käib edasi ohtlike ainete sisalduse standarditega. Viimases valdkonnas tuleb teiselt poolt vastu REACH-määrus, mis piiramise ja autoriseerimise instrumentidega piirab ainete maandamata riskiga kasutusalad või keelustab väga ohtlike ainete kasutamise.
Toodete vastupidavust ja kasutusiga tuleb pikendada, kuid seda ei tohi teha nende toimetõhususe (tootluse, jõudluse, toimivuse) arvelt. Tarbimisharjumuste kujundamisel tuleks lähtuda reaalsest olukorrast ning tõenäolistest tulevikutrendidest - juhime tähelepanu internetikaubandusele ja selle plahvatuslikule kasvule. Internetikaubandus on kasvav trend kogu Euroopas ning sellega kaasneb nii suurenev import kolmandatest maadest, täiendav pakkematerjalide kasutus kui ka transpordikulu.
Oleme seisukohal, et välja tuleks töötada EL-ülene harmoneeritud lähenemine jäätmete lakkamise kriteeriumitele ja kõrvaltoodetele. REACH- ja CLP-määruse nõuded ning jäätmeregulatsioon peavad samuti omavahel kooskõlas mitte vastuolus olema. Sellega seoses tasub samuti hindamist, kas asjakohane võiks olla eraldiseisvate kvaliteedikriteeriumite väljatöötamine teisesele toormele.
Probleeme esineb kolmandatest maadest imporditavate toodetega, mis paratamatult saavad jäätmeteks või tuleb taaskasutada EL territooriumil. Siinkohal ei ole aga abiks täiendavate nõuete seadmine EL tootjatele, vaid tuleb keskenduda impordi tõhusamale kontrollile, mis omakorda aitaks kaasa ka kohalike ettevõtete konkurentsivõime kaitsmisele.
Ringmajanduspaketi väljatöötamisse peavad kindlasti panustama nii jäätme-, REACH (kemikaali-), majanduse kui ka muude asjakohaste valdkondade eksperdid võrdsemalt, kui on seni tehtud koostööd erinevate valdkondade poliitikate väljatöötamisel. Leiame, et täiendavate kulukate piirangute ja nõuete EL ettevõtetele kehtestamise asemel tuleks keskenduda olemasoleva õigusraamistiku paremale koostoimimisele ning nõuete jõustamise harmoneerimisele mitte ainult liikmesriikide vahel vaid ka kolmandates maades tegutsevate EL turule suunatud ettevõtetega seoses.
Samuti toetame vajadust panustada töötajate väljaõppesse – üleminek ringmajandusele, aga ka olemasolev jäätme- ning kemikaaliraamistik nõuavad teadmistepõhist lähenemist ning innovatsiooni. Seda saab tagada panustades kompetentsi tõstmisesse. Lahenduste otsimisel tuleks kasutada terviklikku väärtusahelal ja elutsüklil põhinevat lähenemist. Tuleks keskenduda innovatsioonile, mis võimaldaks taaskasutamise, ringlussevõtu, ümbertöötlemise ning teisese tooraine hindu alandada. Sooviksime näha jäätmete lakkamise õigusaktide muutmist selliselt, et jäätmete õigusaktid muutuksid ressursside õigusaktideks, see võimaldaks hästi toimiva siseturu teisesele toormele.

Ringmajanduse poliitika kujundamisel tuleks edendada ringmajandust pakkudes stiimuleid, mis julgustaksid ettevõtjaid arendama välja majanduslikult toimivaid lahendusi, selle asemel et määrata karistusi või piiranguid, mis kahjustavad konkurentsivõimet ja pärsivad investeeringud vajalikesse muudatustesse.

5. Toodete nõuete vastavuse tõendamine , ainetele labori testide läbiviimiseks tuleks vastav know –how (nõustamine) teha VKE-dele kättesaadavaks põhimõttel, et vastavate teenuste hinnavõrdlus on EL-s avalik . Niisamuti kiire ja adekvaatne info peaks olema saadaval iga liikmesriigi keeles, selleks et ettevõtted oskaksid tellida ainetele õigeid labori teste ja toodetele nõuete vastavuse tõendamiseks õigeid katseid.
Näiteks kemikaalianalüüsid on keerukad ja kallid, eeldavad kõrget laborivõimekust ja kompetentsi, mistõttu vajab hindamist, kas täiendavatest nõuetest tingitud kasu on proportsionaalne tekitatava kuluga. Selleks tuleks luua EL-s ühtne süsteem VKE-de konsulteerimiseks.

6. Teadus ja arendustegevuse toetused on koondunud suurtesse liikmesriikidesse väiksemad liikmeriigid jäävad sellest toetuste ringist välja , selline olukord tekitab ebaproportsionaalsust. Tuleks leida ja rakendada meetmeid väiksemate liikmesriikide potentsiaali tõstmiseks T ja A toetuste saamiseks tootearendusele.

7. EL Seadusandluse mõjuanalüüs – „Parem regulatsioon“. Pea igast uuest regulatsioonist summa summarum EL tööstus suuremates liikmesriikides võidab ning teiste väiksemate liikmesriikide tööstus kaotab. Väiksemates liikmesriikides on väga väikesed ettevõtted , kes sellest tingituna toodavad väikestele turgudele. Võidavad suured ja kõikidele turgudele tootjad. Probleemiks on siinkohas on lisaks väikeste ettevõtete võimetus osa võtta seadusandluse mõjuanalüüsil läbiviidavatest küsitlustest, seega nagu probleeme seadusandluse mõjust väikeriigi VKE-le ei ole. Ettepanek: Väikesemad liikmesriigid peavad aktiivselt osalema EL vastavasisulistes diskussioonides ja mõjuanalüüsides. Kui ei, siis väikestel liikmesriikidel tuleks vastu võtta rasked otsused, milliseid tööstusharusid toetada ja milliseid aidata ümber orienteeruda .


Lugupidamisega
Hallar Meybaum
Eesti Keemiatööstuse Liit
Peterburi tee 46, 11415 Tallinn
6139775; 5169925
info@keemia.ee
www.keemia.ee


Detailne vaade Detailne vaade
28.08.2015 | 10:34 | Hallar Meybaum
Tallinna Keskraamatukogu ettepanekud dokumenti "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019":

Meie ettepanek on eemaldada punktist 94 viimane lause: „Raamatukogudel peaks olema lubatud autoriga kokku lepitud tingimustel oma kogusse kuuluvate elektroonilises formaadis olevate teoste kättesaadavaks tegemine ka väljaspool kohapealseid eriseadmeid võrgupõhise teenusena kasutaja poolt valitud kohas ja ajal“. Antud lause kirjeldab olemasolevat olukorda. Näiteks, autoriõiguste omajatega kokkuleppel saab Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnast ELLU (https://ellu.keskraamatukogu.ee/) laenata ca 1000 e-raamatut kasutaja poolt valitud kohas ja ajal.
Probleem on aga selles, et täna on autoriõiguste omajatel (autoritel, kirjastustel, e-raamatute tootjatel ja levitajatel) õigus raamatukogudele e-raamatuid (sh laenutamiseks) mitte müüa. Näiteks 2014. aastal ei saanud Tallinna Keskraamatukogu Eesti Digiraamatute Keskuse vahendusel laenutamisnõusolekut 49le soovitud uue e-raamatu nimetusele, mis moodustas kõigist soovitud uutest nimetustest 17,8%. Saamata jäänud e-raamatutest 55,1% olid kirjutatud eesti autorite poolt. Nii nagu trükiraamatuid, peaks ka e-raamatuid (raamatute osas peab kehtima tehnoloogia-neutraalsuse põhimõte) saama raamatukogud avalikkuse huvides osta ja laenutada nii, et iga kord eraldi selleks autoriõiguste omajatelt luba küsima ei pea, sealjuures e-raamatute laenutus peab olema autoritele hüvitatud sarnaselt paberraamatute laenutusega.

Peame vajalikuks lisada punkti 94 juurde põhimõtte, et raamatute võrgupõhine laenutus ei tohi sõltuda ajast ja kasutaja geograafilisest asukohast. Antud eesmärk toetab isikute vaba liikumist ja teadmistepõhist majandust. Nii saaksid nt üliõpilased laenata eestikeelseid teoseid ka välismaal õppides või töölähetusel olles. Kindlasti toetaks see eesti keele ja kultuuri säilimist.

Teeme ettepaneku lisada uus punkt: Eesti keele ja kultuuri püsimajäämiseks on oluline teavikute (raamatud, e-raamatud, videod, CD-plaadid jne) võrdse kohtlemise printsiip, st raamatukogud peaksid saama ilma autoriõiguste ja kaasnevate õiguste omajate nõusolekuta osta ja laenutada kõiki teoseid sõltumata formaadist (nt ka audiovisuaalseid teoseid), kuid õiguste omajail on õigus saada selle eest õiglast hüvitist.

Punkt 129 ütleb, et käibemaksusüsteemi elujõulisuse tagab maksuerisuste ja –vabastuste kaotamine (sh näiteks vähendatud määrad). Me ei saa olla nõus sellega, et raamatute käibemaksu tõstetakse eesmärgiga käibemaks kõikidel kaupadel ühtlustada, pigem peame vajalikuks e-raamatute käibemaks võrdsustada täna kehtiva raamatute käibemaksuga. Leiame, et raamatute ja e-raamatute madalam käibemaks aitab toetada teadmistepõhist majandust ja ühiskonna võrdsemat arenemist. Meie ettepanek on antud punkt ümber sõnastada.

Teema haridus, noored, kultuur ja sport all jääb arusaamatuks, kas ja mil määral toetatakse mitteformaalseid haridusprogramme, nt raamatukogudes läbiviidavaid koolitusi (nt koolitused tööotsijatele, tööturule naasvatele noortele lapsevanematele, uussisserändajatele; digipädevuse arendamine jne).

Lugupidamisega
Kaie Holm
Tallinna Keskraamatukogu
direktor
www.keskraamatukogu.ee

Detailne vaade Detailne vaade
28.08.2015 | 15:46 | Kaie Holm
MTÜ Eesti Muusikakogude Ühenduse arvamus

Eesti Muusikakogude Ühendus teeb ettepaneku lisada Autoriõiguste kaitse peatüki alla uus punkt, mis käsitleks ühetaoliste erandite tegemist (rahva)raamatukogudele, et võimaldada teoste piiranguteta kojulaenutamist.

Eesti Euroopa Liidu poliitika võiks näidata initsiatiivi, mis toetab teavikute võrdse kohtlemise printsiipi sõltumata infokandja vormist: raamatukogud ei pea mistahes teavikute (sh filmid, e-raamatud jm e-teavikud) laenutusõiguse saamiseks sõlmima autorite ja kaasnevate õiguste omajatega litsentsilepinguid ega muid kokkuleppeid, vaid võivad neid osta ja laenutada vabalt. Õiguste omajail oleks sealjuures õigus saada laenutuste eest õiglast hüvitist.

Hetkel on erinevates Euroopa riikides erinev poliitika laenutuspiirangute ja laenuhüvitiste osas. Rentimis- ja laenutusõigust reguleeriv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/115/EÜ artikkel 6 võimaldab liikmesriikidel teha erandi üldsusele laenutamise ainuõigusest fonogrammide, filmide ja arvutiprogrammide suhtes, tingimusel, et vähemalt autorid saavad sellise laenutamise eest tasu. Eestis on kehtestatud erand helisalvestistele, mille vaba laenutamine on lubatud, kui Eestis levitamise algusest on möödunud 4 kuud, filmide kojulaenutamine on aga lubatud vaid juhul, kui filmi esmasalvestuse tootja on andnud selleks loa. Mitmes Euroopa riigis ei piirata filmide laenutamist raamatukogudest üldse, mõnes riigis on laenutamist piiratud vaid aktiivsel levitamise perioodil. E-raamatute laenutusõiguse hankimine on aga hoopis keeruline ning ülimalt piiratud.

Taolised piirangud raskendavad rahvaraamatukogudel nende funktsioonide täitmist, ei sobi kokku valdkonna üldiste ja üldtunnustatud tegutsemispõhimõtetega ning ei vasta kuidagi kaasaja ühiskonna vajadustele.
Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile. Kirjanduse kõrval on ka muusika, filmide jm vajalike materjalide kättesaadavaks tegemine Eesti rahvaraamatukogudele seadusest tulenev kohustus.

Eesti poolt võiks teha ettepaneku muuta eelnimetatud direktiivi nii, et liikmesriikidel ei oleks mitte võimalus, vaid kohustus teha raamatukogudele vajalikud erandid.


Lugupidamisega

Kaie Viigipuu-Kreintaal
Eesti Muusikakogude Ühenduse esimees
www.luts.ee/emky

Detailne vaade Detailne vaade
31.08.2015 | 09:36 | Kaie Viigipuu-Kreintaal
Toiduliidu tagasiside EL POL eelnõule.
Minu tagasiside strateegiale. Võtan eelnõu aluseks ja kommenteerin,mis silma jäi ja mida oskan.
Üldised tähelepanekud Raamseisukohtade kujundamisel.
• Konkurentsivõime ühtlustamine EL-s peab olema läbivalt võtmesõna.
SELGITUS: vastasel korral on ebavõrdsed konkurentsitingimused liikmesriikide ja nende ettevõtjate vahel (näiteks keskkonnatasud,pakendiaktsiisid jms, milles Eesti on üle Euroopa keskmiste määradega,mis raskendab konkureerimist eriti välisturgudel,kus konkureeritakse eelkõige meie naaberriikide ettevõtetega nagu Läti,Leedu,Soome. Ja kui nendes on maksukoormus ettevõtetel väiksem, on ka toodete/teenuste omahind madalam). Levinud müüt, et eksporditurgudel ei oma toote pakkumishind võrreldes toote eripära ja kvaliteediga erilist tähtsust, ei ole õige – vähemalt toiduainete puhul mitte; Näiteks pakendiaudit on minule tagasisidena tekitanud tohutu segaduse ettevõtetes ja suure lisakulu,mida teistes sihtriikides ei ole.
Kokkuvõtvalt: võimalikult ühtsed alused tegevustes,maksustamisel,energiahindades, tööjõu maksudes,piiriülesel kauplemisel jms.EL-s, kuid arvestada ka riigi iseärasusi.
• Ainult mikro,väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamine ei ole õige, peaks toetama ka suuri ettevõtteid.
Selgitus: Siin võiks toetuda Eesti kui liikmesriigi väiksusele ning kasutada erisust. Suured ettevõtted Eestis (millised ei pruugi olla suured maailma mastaabis) veavad reeglina sektorite arengut ja ka innovatsiooni. Neil ongi reeglina turuliidritena ka selleks moraalne kohustus. Ettevõtluses, kus valitseb konkurents, peaks olema ka võrdse kohtlemise printiip ning vastasel korral ei ole suured ettevõtted, kes omakorda suured eksportijad, konkurentsivõimelised maailmas. Tänu suurtele ja keskmistele ettevõtetele arenevad tööstussektorid, mikrod ja väiksed pigem täiendavad nishitoodetega, kuid eriliseks innovatsiooniks ei ole neil tihti võimekust ega oskusi. Kontserni suurettevõtted toetuste puhul nagunii langevad ära, räägime eelkõige Eesti oma suurtest ettevõtetest. Võiks leida enam tasakaalu ka toetamisel – toetada võimekaid, ekspordi- ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid olenemata suurusest.
Kokkuvõtvalt: Võiks leida enam tasakaalu ka toetamisel – toetada võimekaid, ekspordi- ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid olenemata suurusest.
• Pooldaks kogu tööstussektori eraldi väljatoomist poliitikadokumenti, et anda fookust ja sõnum, et tööstussektor on riigile oluline. Ja Eestis see nii siiski on – panus SKP-sse,eksport, töökohad, tööjõumaksud, kohaliku tooraine väärindamine jms.
• Ettepanek,mis võiks olla Tööstuspoliitika alapeatükis: Samuti on valdkonna arenguks oluline koostöö teiste riikidega ja osalemine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. See on ülioluline kõikides valdkonades – teada,mis toimub teistes EL sihtriikides konkreetsetel teemadel.
Haridus, noored, kultuur ja sport
Noored on välja toodud – see on positiivne. Teame,et meil on noorte töölerakenduvus suhteliselt hea võrreldes teiste nn.heaoluriikidega. Kuid minu meelest on vananeva ühiskonna tingimustes tuua eraldi punktina sisse ka eakate integreerimine töömaailma ja ettevõtjate valmisolek enam seda vanusegruppi ka tulevikus enam kasutada. Jah, on sees ümberõpe, oskuste lõhede vähendamine, aga vääriks eakate eraldi punktina sõnastamist.
Keskkond- Ressursitõhusus
Kirjas on eelnõus p.39:
Igale liikmesriigile tuleks seada individuaalne soovituslik ressursitõhususe eesmärk.
Soovituslik eesmärk on vajalik selleks, et iga liikmesriik saaks kasutada selliseid
poliitikasuundasid ja meetmeid, mis on majanduslikult ja keskkonnaalaselt kõige
kasulikumad ja kooskõlas laiemate poliitikaeesmärkidega, näiteks energia-, kliima- ja
maaelu poliitikatega. Ressursitõhususe eesmärgid peavad olema seatud liikmesriigi
tasandil, sest tööstussektorite jaotus on riigiti erinev. Ühtse siduva eesmärgi seadmine
nõuaks põhjendamatult suuri investeeringuid.
Kommentaar: väga õige sisu. Siin tulekski vaadata siseriiklikult,mida näiteks KKM aga ei tee,sest neid ei huvita majandus ja konkurents,keskkonnahoiust on saanud karistus mitte suunav tegevus.
Keskkond- Jäätmemajandus
Kirjas on eelnõus p.42:
Samuti tuleb soodustada, et esmase tooraine kasutuse vähendamine vähendaks jäätmeteket, jäätmete korduskasutus ja ringlussevõtt suureneks ning ettevõtjad ja tarbijad oleksid motiveeritud jäätmeid liigiti koguma.
Kommentaar: puudu see, kuidas kavatsetakse soodustada ettevõtteid ja motiveerida tarbijaid? Ettepanek lisada,et „riigipoolse teavitustegevusega ja toetustega“,sest paraku liigub ka jäätmemajanduse suund ikka sinnapoole, et kehtestada ettevõtjatele lisamaksud,millest laekub enam raha riigikassasse,kuid riigilt vastu ei saa vahendeid näiteks erinevateks uuringuteks, teavituseks.
Eelnõus kirjas p.43:
Toetame ühtsete reeglite ehk miinimumnõuete kehtestamist tootja laiendatud vastutusele EL tasemel. See annaks tootjale
stiimuli toote arendamisel arvestada toote olelusringi. Eestis on tootja laiendatud vastutust
rakendatud mootorsõidukitele, elektri- ja elektroonikaseadmetele, patareidele ja akudele ja
üldiselt pakenditele.
Kommentaar:Väga hea toetada tuleks ka seda põhimõtet,et kogu EL-s oleks tagatud näiteks pandipakendi süsteem ja ka võimalikult ühtne aruandlus. Ka pakendite taaskasutusse võtmine on kulu,mille ettevõtted kinni maksavad ja mis kandub üle toote omahinda.
Ettepanek lisada siia alapeatüki alla veel:
Tõhustame riigipoolset keskkonna alast järelvalvet nii resursside säästvamaks kasutamiseks kui tootja vastutuse täitmisel. Selgitus: praegu paljud ettevõtted kas üldse ei täida seatud tingimusi näiteks pakendite osas või teevad kõik selleks, et lisamaksudest kõrvale hiilida. Nii langebki näiteks pakendiaktsiisidest suurem koormus nendele ettevõtetele, kes ausalt äri ajavad.
Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
Eelnõus kirjas p.113:
EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, Horisont 2020, suurte partnerluste
ja ühisalgatuste osalustingimused annavad konkurentsieelise suurtele tegijatele. Jätkuvalt
on probleem ka raamprogrammi projektide tulemuste jõudmisega turule ja ühiskondlikku
kasutusse. Seetõttu tuleb järgmise raamprogrammi läbirääkimistel seada eesmärgiks
lihtsama, sidusama ja osalusbarjäärideta rahastusinstrumendi loomise. Uus
raamprogramm peab edendama partnerlustes osaluse laiendamist ja tagama suurema
toetuse väikeste ning keskmise suurusega projektidele.
Kommentaar: Nõus, et VKE-le pöörata enam tähelepanu ja anda võimalusi, kuid samas ei saa nõustuda, jälle ainult VKE-d. Ettepanek sünastada järgmiselt: tagama juurdepääsu võimekatele ettevõtetele, diferentseerides toetusi erinevate suurustega ettevõtete puhul. Või midagi sarnast.
Põllumajandus ja kalandus – kommentaar: siin on suudetud Eesti eripärasid küll sisse tuua nii niitmise toetuste,rohestamise kui näiteks turutõrgete puhul. PÕM on head tööd teinud, kuid ära on unustatud toidutöötlejad ehk toidutööstused.
Eelnõus kirjas p.143: Ettepanek: Lisada ka tulevikuks koolileib (pagaritoode),mis on oluline kiudainete allikas.
Eelnõus kirjas p.145
Põllumajandussaaduste ja -toodete kaubanduse valdkonnas peab olema tagatud vaba
turumajandus ja konkurentsieeskirjade nõuetekohane rakendamine, et vältida suuremat
turujõudu omavate ettevõtete poolseid kuritarvitusi. Arvestades, et üle 50 % EL-i toidu- ja
joogitööstuse käibest annavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, tuleb kavandada
meetmeid, parandamaks nende suutlikkust uutele turgudele pääsemiseks. See on Eesti suunad EL – palun esitada Eesti statistika lisaks. Uutele turgudele pääsemisega, kaubanduskettide sortimenti pääsemisega on probleeme sõltumata ettevõtte suurusest.
Eelnõus p.146:
Muuhulgas: Eelisarendada tuleb energiatõhusaid ressursisäästlikke tootmisviise, mis soodustavad lühikese tarneahela kaudu
toidu kiiremat tarbimisse jõudmist. Kommentaar: Ei toeta seda osa punktist, kuna lühikeste tarneahelate soodustamine moonutab konkurentsi läbi planeeritud ja väljatöötatud toetusmeetme MAK-st, eriti MVE-te osas.
Eelnõus p.154:
Arvestades EL-i põllumajandusturgude suuremat avatust maailmaturule ja konkurentsile
ning sellega kaasnevat hinnavolatiilsust tuleb senisest enam tähelepanu pöörata
kriisijuhtimisinstrumentidele, mis muuhulgas kindlustaks põllumajandustootjate
sissetulekuid turu- ja tootmisriskide vastu. Kriisidele reageerimise võimekust parandaks
kriisijuhtimisinstrumentide rakendamise lihtsamaks ja paindlikumaks muutmine.
Lihtsalt kommentaar: on EL tasandil põllumajandus sektor,kus heal ajal korjatakse lisaks ülisuurtele toetustele tulu ja halvematel aegadel nõutakse saamata jäänud tuluosa kinnimaksmist riikide poolt. Eesti põllumehed on siin paraku vaeslaste osas,seetõttu on meie tooraine suhteliselt kõrge hinnaga,mis jälle kandub toote lõpphinda üle, kuid konkureerima peame nii toorainet kui tooteid müües võrdsetel alustel teiste riikidega. Ka põllumajandustootmine on äritegevust,millel ongi omad riskid,mida ei pea avaliku rahaga kinni maksma, küll aga tõsiste kriidside puhul tegema kõikvõimaliku riigi poolt, et mõjusid pehmendada.
Eelnõus p.159:
Mahepõllumajandus on suure potentsiaaliga ja kiiresti arenev sektor, kus nõudlus toodete
järgi kasvab kiiremini kui tootmine. Mahepõllumajanduse arengut toetav EL-i seadusandlus peab olema ühtne ja selle väljatöötamisel tuleb tagada tarbijate usalduse säilimine. Oluline on tootmisele suunatud subsideerimise jätkumine ning EL-i ja
kolmandate riikide tootjate poolt EL-i turule sisenevatele mahetoodetele esitatavate nõuete võrdsustamine. Samuti on valdkonna arenguks oluline koostöö teiste riikidega ja osalemine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses.
Palun statistilist põhjendust: Mahepõllumajandus on suure potentsiaaliga ja kiiresti arenev sektor, kus nõudlus toodete
järgi kasvab kiiremini kui tootmine.
Kommentaar: Eestis on mahetoodete osakaal 1% müügikäibest ja mingit puudujääki ei ole (müügikäive tõuseb aastas 0,2%). Pigem näitavad turu-uuringute andmed seda, et inimesed ei näe põhjust oluliselt rohkem mahetoodete eest maksta. Kuna mahetootjatele on aastaid makstud miljonites toetusi, kuid pole kohustust toodetud toorainest ega motivatsiooni teha tooteid,soovitakse ühte sektorit endiselt avaliku rahaga doteerida, rääkides keskkonna hoiust. Puuduvad teaduspõhised andmed,et mahetoit oleks inimestele kasulikum/tervislikum kui tavatoit. Uuringuid on tehtud suurelt osalt vaid pestitsiidide sisalduse kohta,mis võib olla erinev tõesti,sõltudes konkreetsest tootest ja päritolumaast. Eesti toodetel siin jällegi eelis, vahed on väikesed. Toitainelisi erinevusi mahe- ja tavatoodetel ei ole. Mahepõllumajanduse toetamisega soodustatakse osade inimeste isikliku hobi kinnimaksmist avaliku rahaga ning turundusargumenti. Tegelikult muutub suureneva rahvastiku tingimustes üha olulisemaks kogu inimkonna äratoitmine ja seetõttu vajaks enam tähelepanu kogu põllumajandus ning toidutööstus. Tuleks leida tasakaal tava- ja mahetootmise vahel,mitte toetada üha enam ühte nishitootmist.
Tervisepoliitika
Ettepanek: Lisada lisapunkt tarbijate teavitamisest tasakaalustatud ja tervislikust toitumisest, kuna SoM-s valmib ka Toitumise Roheline Raamat ja valmivad uued Toitumissoovitused ning ülekaalulisus on ka üha enam Eesti probleem

Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja

Detailne vaade Detailne vaade
31.08.2015 | 11:03 | Sirje Potisepp
Mõned kommentaarid Eesti EL poliitika 2015-2019 raamdokumendi eelnõu kohta.

Enne dokumendi sisu juurde pöördumist tahaks tõstatada küsimuse selle ajastuse kohta. Minu jaoks on arusaamatu, miks kogutakse Euroopa Liidu poliitika kohta arvamusi just augustis, kui on teada, et enamik ELi institutsioonidest on augustis puhkusel ning töö algab uuesti alles Septembris. Kas tegelikult loodetaksegi nii vähem arvamusi koguda? Kui meile on oluline, et see konsultatsioon võtaks arvesse ka nende inimeste arvamust, kes Brüsselis ja mujal ELiga seotud küsimustega igapäevaselt kokku puutuvad, tuleks see läbi viia pärast puhkuste lõppu - kasvõi septembri alguses.

Dokumendi sisu poole pöördudes pean eeskätt tõdema, et ootaksin tunduvalt tugevamaid seisukohti, mis puudutab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu Eesistumist 2018. aastal. Eestil on Brüsselis väga tugev digikuvand, kuid see tähendab ühtlasi, et meilt oodatakse nendel teemadel ka väga tugevaid seisukohti. Praegusel kujul toetab raamdokument küll digitaalse valdkonna arendamist üldiselt, kuid ei paista silma konkreetsete lahenduste või ettepanekute paljususega. Ometi oodatakse meilt eelkõige just konkreetseid lahendusi. Raamdokumendis korduvalt mainitud Eu-LISA on üks selline lahendus, mida Euroopale pakkuda võime, kuid sellest üksi ei piisa. Konkreetsemaid seisukohti ja lahendusi ootaks veel näiteks järgmistes dokumendis käsitletud valdkondades:

1. Andmekaitse
Tervitatav on kaitstav põhimõte, et isik on ise oma andmete omanik "ning teatud põhjendatud olukordades peab tal olema võimalik saada oma andmeid ka masinloetaval ja elektroonsel kujul". Kahjuks ei ole siinkohal välja töötatud see, millised need põhjendatud juhud olla võiksid ja kes nende põhjendatuse üle otsustab. Ka on siin kasutamata jäetud võimalus Eesti e-riigi lahendusi tutvustada.

2. Piiriülene toodete ja teenuste müük
Ehkki makse käsitletakse eraldi hilisemas peatükis, oleks siingi hea selgitada, milline on Eesti positsioon küsimuses, kus piiriülese müügi puhul makse makstakse. See on regulatsioonide killustatuse kõrval üks peamisi mureküsimusi piiriüleses kaubanduses ning vääriks seega eraldi väljatoomist.

3. Siseturvalisus
Nagu siinses dokumendis selgub, tuleb siseturvalisuse tagamiseks "pöörata senisest enam tähelepanu piiriüleselt toimivate ja elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamisele," kuid täpsustamata jääb, millised teenused on "elutähtsad". Kindlasti võiks siia alla käia ka küberjulgeoleks, milles Eestil oleks võimalik teistele eeskujuks olla ning kogemusi jagada.

Lisaks võiksime pakkuda lahendusi jagamismajanduse tuludelt maksude kogumiseks, avaliku halduse teenuste digitaliseerimiseks jms. 2018. aasta pakub meile harukordse võimaluse Eesti digitaalset arengut parimast küljest näidata - me peame selle võimaluse ära kasutama.

Kaja Kallas,
Euroopa Parlamendi saadik

Detailne vaade Detailne vaade
31.08.2015 | 11:58 | Kaja Kallas
Mõned Eesti Energia AS tähelepanekud, ettepanekud ja selgitused nimetatud konsultatsiooni energeetika alapunkti osas

1. Dokumendi punktis nr 219 on järgmine lause: "See tähendab, et peame töötama selle nimel, et mitte-konventsionaalsete energiaallikate kasutamisele ei seataks lühiajaliselt ebaproportsionaalselt kõrgeid keskkonnanõudmisi, mis sunnivad tootjaid enneaegselt lõpetama energiatootmise EL-is ilma, et asemele tekiks oluliselt väiksema keskkonnamõjuga energia tootmine või tootmine taastuvatest energiaallikatest".

Ettepanek: meile tundub, et antud lauses kasutatud väljendi "mitte-konventsionaalsed energiaallikad" sisu on väga erinevalt mõistetav, mistõttu oleks antud kontekstis otstarbekam kasutada terminit "kodumaised energiaallikad".

2. Dokumendi punktis nr 220 on järgmine lause: "Energialiidu eesmärgiks peab olema EL-i energiasaarte likvideerimine ning energiasüsteemide sõltuvuse määra vähendamine kolmandate riikide energiasüsteemide talitlusest".

Ettepanek: teeme ettepaneku täiendada antud lauset järgmiselt: "Energialiidu eesmärgiks peab olema EL-i energiasaarte likvideerimine ning energiasüsteemide sõltuvuse määra vähendamine nende kolmandate riikide energiasüsteemide talitlusest, mis ei soovi rakendada EL-i siseturu põhimõtteid".

Selgitus: Energialiidu eesmärgiks ei peaks olema kõikide EL-iga piirnevate kolmandate riikidega energiakoostöö vähendamine vaid koostöö piiramine nende kolmandate riikidega, kellest sõltumine või sõltuvuse suurenemine mõjutab negatiivselt EL riikide energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Kirjeldatud ettepanek tuleneb Euroopa Komisjoni poolt 15.07.2015 esitatud Summer Package-i turudisaini dokumendis esitatud põhimõttest.

3. Dokumendi punktis nr 225 on järgmine lause: "Pooldame taastuvenergia kasutamise laiendamist ennekõike valdkondades, kus taastuvenergia suudab konkureerida fossiilsete kütustega kõige edukamalt".

Ettepanek: teeme ettepaneku lisada sellele lausele järgnevalt järgmine lause: "Täiendavate taastuvenergia koguste hankimisel riigi poolt eelistab riik konkureerivate pakkumismenetluste korraldamist, mille raames koheldakse kõiki tehnoloogiaid võrdselt ja parima pakkumise väljaselgitamisel on määravaks pakkumise hind".

Selgitus: konkureerivate pakkumismenetluste korraldamine tuleneb EL Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistest aastateks 2014 kuni 2020 ning see tagab tarbijatele kõige kulusäästlikumate taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu.

4. Dokumendi punkt nr 225

Ettepanek: teeme ettepaneku lisada selle punkti lõppu viimaseks lauseks järgmise lause: "Valdkondades, kus taastuvenergia ei ole konkurentsivõimeline, pooldab Eesti avalike ressursside suunamist tehnoloogiate arendamisse (eelkõige vedelkütuste tootmine) kuni need on saavutanud energiatootmise alustamiseks vajaliku küpsuse".

Selgitus: kuigi Eestil on arvestatav taastuvenergia tootmise potentsiaal ei ole paljud taastuvenergia lahendused täna avatud turul veel konkurentsivõimelised. Seetõttu tuleks suuremat tähelepanu pöörata tehnoloogiaarendusele, mis võimaldaks Eestil enda taastuvenergia potentsiaali paremini ära kasutada.

Lugupidamisega

Andres Tropp Regulaatorsuhete juht Eesti Energia AS
Detailne vaade Detailne vaade
31.08.2015 | 18:39 | Andres Tropp

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale