Neljapäev, 27. aprill 2017
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon
  Riigikantselei
kestvus: 10.09 2015 kuni 09.10 2015

Ilona Kään
e-mail: ilona.kaan@riigikantselei.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
25. veebruaril 2014 otsustas Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) tellida raporti Eesti ülikoolide ja teiste teadusasutuste, sealhulgas rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade kohta.
Avaliku konsultatsiooni eesmärgiks on toetada raportis tõstatatud probleemide ja lahendusettepanekute edasist analüüsi ning diskusiooni ühiskonnas. Nii on kõigil, keda raportis käsitletud teemad kõnetavad, võimalus väljendada oma seisukohti ning pakkuda välja lahendusi Eesti teadus- ja kõrgharidusvaldkonna arenguvõimalustest.
Raport tugineb seisukohtadele ja hinnangutele, mis on kogutud rohkem kui kolmekümnest intervjuust teaduse ja kõrgharidusega tihedalt seotud inimestega ning erinevatest kirjalikest allikatest. Selleks, et hinnata raportis toodud kitsaskohtade ning lahenduste akuutsust, palume kõigil oma tagasisides selgelt argumenteeritult vastata: 1) Milliste TANi raportis väljatoodud seisukohtadega Te nõustute ja millistega mitte? 2) Palun tooge välja viis kõige olulisemat raporti soovitust, mida Teie arvates järgmise viie aasta jooksul tuleks ellu rakendada. Ning muidugi võite lisada ka teisi teemasse puutuvaid arvamusi, ettepanekuid ja kommentaare.
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Arvamus „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ kohta

Raporti puhul ei ole küsimus selles, kas selle seisukohtadega nõustuda või mitte.
Raport on kindlasti väga vajalik ning diskussiooni ärgitav. Selle põhipuuduseks on eelkõige see, et tegemist on „laisa mehe“ raportiga. Intervjueeritud on neid, keda oli Soomes võimalik lihtsa vaevaga kätte saada. Selle tulemuseks on näiteks see, et humanitaarteadlased on intervjueerimata ning vastav problemaatika ei leia raportis üldse kajastamist.
Teiseks ei ole raporti soovitustes tegeletud põhilise Eesti kõrghariduse probleemiga, milleks on Tallinna Ülikool. Võib jääda nõusse raporti ettepanekuga luua kolm kõrghariduskeskust – üks Tartus ja kaks Tallinnas. Tallinnas saaks see mõistlik olla ainult ühendades kunsti-, muusika- ja teatriõpetuse Tallinna Ülikooli humanitaarvaldkondadega. Tallinna Ülikoolis olevad muud erialad tuleb liita Tallinna Tehnikaülikooliga.
Raporti puuduseks on ka liigne orienteerumine Soomele. Kuigi me teame ja näeme, kuhu Soome majandus on jõudnud. See riik ei saa meile olla eeskujuks.

Kohe võiks ellu viia järgmised soovitused:
1. Korrastada meie kõrgharidus- ja teadusmaastik kahte keskusesse Tallinnas ja ühte Tartus (vt ülal).
2. Asendame praeguse tasuta kõrghariduse koolituslepingute süsteemiga.
3. Viia läbi sõltumatu rahvusvaheline hindamine, mis tuleb kombineerida olemasolevate akrediteeringute ja hindamistega. Hindamise puhul tuleb ühtsetel alustel vaadata asutuste jätkusuutlikkuse ning omavaheliste liitumiste ja jagunemiste plusse ja miinuseid (SWOT analüüs).
4. Minna nii magistri- kui ka doktoriõppes, kus see on põhjendatud, üle ingliskeelsele õppele. Vastasel korral Eesti kõrgharidus ja teadus konnatiigistub ning hääbub.

Ei tasu teha:
Tutvuda põhjalikult Soome kogemusega.

Tartus, 7. oktoobril 2015. a

Parimate soovidega
Urmas Sutrop
Detailne vaade Detailne vaade
07.10.2015 | 22:29 | Urmas Sutrop
Eesti Keele Instituudi toetuseks - arvamus Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportile

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on loetletud, milleks on Eesti riik loodud. Rõhutatud on, et tuleb kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Eesti keele kui rahvust ja kultuuri ühendava lüli nõue ei ole alati põhiseaduses olnud. Rahvalt laekunud ettepanekute alusel parandas selle vea Riigikogu alles 2007. aastal ning lisas eesti keele kaitsmise rahvuse ja kultuuri kaitsmise kõrval riigi kohustusena koguni põhiseaduse preambulisse. Eesti kultuurist ei saa pärast seda enam rääkida ilma eesti keeleta, mille arendamiseks ja hoidmiseks on loodud juba ligi 70 aastat tagasi Eesti Keele Instituut (EKI).

EKI põhieesmärk ja EV põhiseaduse mõte langevad kokku - EKI on asutus, mis on seisab hea selle eest, et ühiskond väärtustaks eesti keelt kui põhilist Eesti ühiskonda siduvat jõudu. EKI on kõrge kvalifikatsiooni ja suurte kogemustega teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade eesti kirjakeele korraldamise ja arendamise kaudu. Selles valguses oleks vastutustundetu töötada vastu rahva soovile ning ebamõistlik liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga. See teguviis võib väga kergesti viia rahvusliku identideedi kandja lahustumiseni teiste teaduste hulka ning selle teo tagajärgi on raske ette ennustada.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus palub tõsiselt kaaluda Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrgu ümberkujundamist ja säilitada EKI iseseisva asutuse staatus ning anda eesti keelele võimalus vabalt areneda ja kasvada.
Katre Riisalu
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine
Detailne vaade Detailne vaade
08.10.2015 | 14:49 | Katre Riisalu
Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon

Eesti Üliõpilaskondade Liit toetab järgmisi ettepanekuid:

2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile.

Seisukoht: EÜL toetab stabiilset teadusrahastust, mis tagab teadusvaldkondade ja -gruppide jätkusuutlikkust.

Taustainfo:

• Mõte kattub Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta riigikogu valimiste platvormi teadusvaldkonna ettepanekutega suurendada teadusrahastuse stabiilsust.

2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu), mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse. Samast fondist toetada regulaarselt maailma tippteadlaste, globaalsete juhtimis-, majandus-, poliitika- ja teiste eluvaldkondade arvamusliidrite ja autoriteetide külaskäike Eestisse. Selliste külaskäikude tingimuseks peaks olema vähemalt ühe akadeemilise loengu või ettekande pidamine ühes Eesti ülikoolidest. Lisaks loengule tuleks võimaluse korral organiseerida nende inimeste kohtumisi ka Eesti riigijuhtide, tipp-poliitikute ja tippjuhtidega.

Seisukoht: EÜL pooldab algatusi, mis toetavad Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leiame, et välismaa tippõppejõudude Eestisse toomine aitab kaasa kohaliku kompetentsi arendamisele vastavas valdkonnas. Maailma tippteadlaste, arvamusliidrite ja autoriteetide külastused ja nende raames loengute toimumised annavad üliõpilastele võimaluse antud inimestega kokku puutuda, vahetada mõtteid ja saada ka inspiratsiooni.

Taustainfo:

• EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 1.3 - Kõrgkool peab tagama, et omandatav haridus on riiklikult tunnustatud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning õppekavad ja haridusinstitutsioon oleks vastavalt nõuetele akrediteeritud.

2.10. Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust.

Seisukoht: EÜL mõistab konsolideerimise vajadust Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikul. Oleme kindlal arvamusel, et konsolideerumisega peab kaasnema õppekavade dubleerimise vähenemine, sünergia seni eraldiseisvate asutuste vahel ning suurem majanduslik efektiivsus. EÜL ei võta seisukohta G. Okki raportis väljapakutud liidetavate asutuste nimekirja osas.

On oluline mõista, et vaid läbi asutuste liitmise ei ole võimalik lõplikult vähendada õppekavade dubleerimist. Näiteks, õigusteadust õpetatakse hetkel nii Tartu ja Tallinna Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuna konsolideerimine viimased õppekavasid ei vähenda, siis on oluline, et dubleerimise vähendamine oleks kaasav ja läbimõeldud protsess, mida mõtestatakse ka konsolideerimisest eraldi.

Samas peab pidama meeles, et teatud määral on Eesti kõrghariduses vajalik ka tervislik sisekonkurents. Hetkel on see olemas näiteks haridus- ning filoloogiavaldkonna õppekavade puhul.
Osast väljatoodud konsolideerumistest on räägitud ka varem (näiteks võimalus liita Tallinna Ülikooliga Eesti Kunsitakadeemia), osad liitmised on esimest korda Eesti meedias välja pakutud ning nende taustaargumentatsiooni ei ole välja toodud seni ei meedias ega ka raportis endas.

Taustainfo:

• EÜLi volikogu 4. septembri otsus

2.11. Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel.

Seisukoht: EÜL toetab ülikoolide (tipp-)juhtimise kompetentsuse tõstmist ning otsustusprotsesside lihtsustamist ja läbipaistvamaks muutmist.

EKKA ehk Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur on Eesti kõrgkoolide juhtimisele viimastel aastatel andnud pigem positiivset tagasisidet, seda nii töötajatele suunatud küsimustike kui ka välishindamiste tasandilt. Nõrgemaid juhtimisalaseid hinnanguid on antud kõrgkooli võtmetulemuste määramisel ning TAL rahastusega seotud valdkondades. Nõrgemaid hinnanguid on siiski antud ka väitele “Vastutus kõikidel juhtimistasanditel on määratletud ja kirjeldatud ning toetab kõrgkooli eesmärkide saavutamist ja põhiprotsesside sidusat toimimist.” (Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 3(1), 2015, 80–102, “Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma”.

Probleemiks osutub tihti ka see, et akadeemilisse tippu jõudnud teadureid peetakse automaatselt ka headeks juhtideks, kuigi neil ei pruugi olla juhtimiskogemust väljaspool teadustööd tegevaid rühmi. Veendumus, et akadeemilise üksuse parim juht on akadeemik on pigem tehnokraatlik ning ei ole kooskõlas juhtimist uurinud praktikute analüüside tulemustega.

Kõigis Ülikooliseaduse järgi toimivates kõrgkoolides ning Tartu Ülikoolis peab ülikooli kõrgemasse otsustuskogusse (senatisse) kuuluma ka 20% tudengite esindajaid. Tallinna Tehnikaülikoolis tudengitele kõrgeimas otsustuskogus kohti tagatud ei ole, küll aga on nõukogus ⅕ kohtadest üliõpilastele.

Taustainfo:

• EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 7.4 - Kõrghariduse rahastamist puudutavate otsuste tegemisel peavad olema kaasatud kõik osapooled ja huvigrupid ning nende seisukohtadega arvestatakse. Otsus, mille tegemisel ei ole kaasatud kõiki osapooli, ei ole demokraatlik ega jätkusuutlik.

• Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormi punkt 1.1 - Kiiresti muutuvas maailmas peavad ülikoolid vastu võtma mitmeid keerulisi otsuseid. Nende otsuste tegemiseks tuleb muuta ülikooliseadust ja ülikoolide seadusi nõnda, et ülikooli kõrgem otsustuskogu oleks suurema otsustuspädevusega ja võimalikult sõltumatu organ, nagu seda on näiteks TTÜ seadusega loodud kuratoorium. Sealjuures peab ülikoolide juhtkondadel olema õigus neid otsuseid ellu viia.

• Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormi punkt 1.2 - Eesti üliõpilaskonnad ja nende esindajad soovivad olla kõrghariduse rahastamist ja korraldust puudutavates diskussioonides riigi silmis ülikoolidega võrdväärne osapool.

2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus.

Seisukoht: EÜL toetab mõtet luua ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus.

Senine praktika õppejõudude valimise protsessis ei võta võrdselt arvesse kõiki õppejõu töös vajaminevaid oskuseid, iseäranis õpetamisoskuseid. Õpetamisoskuse väärtustamiseks on vajalik arvestada seda kui väärtuslikku oskust uue akadeemilise töötaja tööle võtmisel, arendamisel ja atesteerimisprotsessis. Kõigi õpetamistööga tegelevate ülikooli töötajate valimisel peab peamiseks kriteeriumiks olema professionaalne õppetöö läbiviimise oskus. Viimase toetuseks peavad kõigil õppejõududel olema võrdsed võimalused arendada enda pedagoogilise pädevusi ja seda ühise täienduskoolituse keskuse abil.

Taustainfo:

• Mõtet toetab EÜL ettepanek haldus- ja tulemuslepingutes punkt 1. õppejõu õpetamisoskuste kohta.

Eesti Üliõpilaskondade Liit ei toeta järgmisi ettepanekuid:

2.4. Asendada praegune tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane sooritab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.

Seisukoht: EÜL ei toeta tasuta kõrghariduse süsteemi asendamist koolituslepingute süsteemiga. EÜL on seisukohal, et kõrghariduse rahastamist puudutavad otsused ja määrused peavad olema planeeritud pikaajaliselt ja ning jätkusuutlikult. Kõrgharidusreform jõustus lõplikult alles aastal 2013, esimesed selle süsteemi järgi õppijad lõpetavad nominaalaja sel õppeaastal. Süsteemi hindamiseks peaks minimaalselt olema möödunud 3+2 aastat ehk bakalaureuse- ning magistriõppe nominaalajad. Seega leiame, et toimunud kõrgharidusreformist on möödunud liiga vähe aega, et oleks võimalik teha järeldusi, mille alusel olemasolevat süsteemi reformida.

Kõrgharidusega inimeste osakaal Eestist väljarändes on 11% 20-24 vanuserühmas ja 29% kogu väljarändes (Statistikaamet, 2014). Seega ei ole võimalik tööjõu väljavoolu probleemi lahendada läbi kõrgharitud inimeste Eestisse jääma sundimisest, kui see osa ühiskonnast on ka hetkel tõenäolisem Eestisse jääja.

Taustainfo:

• EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 7.5 - Riik kui ka kõrgkoolid peavad hoolitsema selle eest, et ei eksisteeriks (varjatud) õppemakse.

• EÜLi volikogu 4. septembri otsus.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu jaoks on olulisemad tegevused, mida peab ellu rakendama järgmised:

• 2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus.

• 2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu) mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse.

• 2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile.

• 2.11 Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel.

• 2.10 Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust.

Jaanus Müür
Juhatuse esimees
Eesti Üliõpilaskondade Liit


Detailne vaade Detailne vaade
09.10.2015 | 12:50 | Jaanus Mãœãœr
Eesti Kultuuri Koja, loomeliitude ja partnerorganisatsioonide avalik pöördumine
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti avalikkuse poole

Riigikogus 22. jaanuaril 2014 kinnitatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ aastateks 2014–2020 seab ülesandeks „toetada kõrgkoolide
ja teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi,
keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendada
teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest“.

25. veebruaril 2014 tellis Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) raporti Eesti ülikoolide ja
teiste teadusasutuste, sealhulgas rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade kohta. Raporti
koostamise töörühma juhiks määras nõukogu TAN-i liikme Gunnar Oki.
Gunnar Oki augustikuus 2015 avaldatud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja
rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ seisukohad, ideed ja soovitused on
pälvinud ühiskonnas laia tähelepanu.

Eesti Kultuuri Koda, loomeliidud ja alla kirjutanud organisatsioonid juhivad tähelepanu nii
mitmetele olulistele puudustele kui ka raportis tehtud ettepanekutele, mille järgimine võib
riivata põhiseaduses formuleeritud seisukohti ja mõjuda pärssivalt eesti keele ja kultuuri ning
selle kaudu kogu ühiskonna arengule.

1. Raport ei vasta lähteülesandele ja peegeldab väikese valimi subjektiivseid arvamusi
Raport käsitleb vaid väikest osa Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud lähteülesandest,
keskendudes peamiselt ülikoolide ja teadusasutuste rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja
majanduslikule jätkusuutlikkusele.
Raporti autor rõhutab, et „see ei kujuta endast laiahaardelist akadeemilist uurimust“, vaid
arvestatav osa sellest on üksikisiku arvamus ja/või interpretatsioon. Seetõttu ei saa kõnesolevat
raportit vaadelda riikliku eksperthinnanguna, vaid pigem just nõnda, nagu autor märgib:
[materjalina, mis annab] „ideid ja ärgitab lugejaid ise edasi mõtlema ning seejärel ka
tegutsema“.
Rõhutame, et riikliku strateegia või tegevusplaani aluseks ei tohi olla üksikisiku või väikese
valimi muljetel põhinev interpretatsioon ja mõnede raportis sisalduvate radikaalsete ideede
realiseerimine ilma süvaanalüüsita ei ole ainult vastutustundetu, vaid see võib kahjustada
riiklikke majandus- ja kultuurihuve.

2. Raporti alusmaterjal peegeldab suhteliselt väikest osa teadus- ja kõrghariduse
maastikust
Raport põhineb autori intervjuudel 32 isikuga, kelle hulgas on kõrgkoolide juhte,
haridusametnikke ja akadeemikuid. Vastanuist 18 on eesti ja 14 välismaist päritolu, kuid ükski
neist pole haridusteadlane. Raport ei kajasta ka intervjuude küsimusi ega seda, mis kaalutlustel
intervjueeritavaid valiti. Ei selgu, kui paljude 32 isiku arvamustega arvestati ja kui paljudega
mitte.
Raportis on nimeliselt ära toodud eksperdid, kelle arvamust on tõenäoliselt arvestatud, paraku
domineerivad seal tugevasti tehnika- ja loodusteaduslike erialade eksperdid. Ühiskonna-,
kunsti- ja humanitaarteaduste eksperte on väga vähe. Eesti ühiskonna arengut käsitlevaid
põhjalikke analüüse (nt inimarengu aruanne jms ei leidu ka kasutatud kirjanduses). Ent
soovitused puudutavad kogu Eesti kõrgharidusmaastikku.
Selline alusinfo on kallutatud ja raporti puudulik metoodika ei võimalda sisukat analüüsi,
mistõttu jääb tulemus paratamatult pealiskaudseks ja tendentslikuks.

3. Raportis toodud ümberkorralduslikke soovitusi ei ole sisuliselt põhjendatud
Raporti kõige probleemsem tahk seisneb selles, et Gunnar Okk toob välja hulga
fundamentaalseid reformisoovitusi, mida ei toeta argumenteeritud põhjendused ega ka otsene
ega kaudne, ei lühi- ega ka pikaajaline sotsiaal-majanduslik mõjuanalüüs.
Näiteks soovitab Gunnar Okk: „Viia läbi laiaulatuslik kõrghariduse ja teadustegevuse reform,
mille käigus: koondame Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja
teadustegevuse kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus“ ning „vähendame
õppekavade arvu ja nende omavahelist dubleerimist“.
Selline soovitus eeldab väga ulatuslikku ekspertanalüüsi. Ei saa tõsiselt võtta ettepanekut
korraldada haridussüsteem ümber paarikümne juhuvalimil tehtud intervjuu põhjal.
Rõhutame, et põhimõttelised muutused (nt kogu kõrghariduse ja teadustegevuse koondamine
kolme keskusesse) tähendab kogu haridussüsteemi ja teadusmaastiku aastakümnete pikkuste
traditsioonide muutmist ning selliste sammude kaalumist peaks toetama otsene ja kaudne
mõjuanalüüs, arvestades Eesti ajaloolist ja sotsiaal-majanduslikku konteksti.

4. Soovituste lähtekohaks on pelgalt turumajanduslikud prioriteedid
Raporti autor on peamiselt keskendunud kahele probleemile: kõrgkoolide konkurentsivõime ja
nende majanduslik jätkusuutlikkus. Raportis peegeldub printsiip, mille kohaselt Eesti ülikoolide
olemasolu või vajalikkus ühiskonnale on otseselt seotud nende positsiooni ja atraktiivsusega
maailmaturul, ning jätab kõrvale selle, et ülikoolid peaksid rahuldama eelkõige Eesti inimeste ja
siinse ühiskonna vajadusi ning et põhiseaduse kontekstis on neil kriitiline roll meie kultuuri ja
keele säilitamisel.
Selline taustsüsteemi kalle üleilmse konkurentsi kasuks peidab endas tõsist ohtu rahvuskultuuri
tulevikule ja nende erialade õpetamisele, mille väärtust on rahalises mõttes raske või võimatu
hinnata. Eesti ülikoolide üheks prioriteediks peab jääma kohustus anda võimalikult paljudele
Eesti inimestele võimalikult hea haridus, mitte jõuda iga hinnaga maailma saja parima ülikooli
hulka.
Leiame, et ülikoole ja kõrgharidust ning teadusmaastikku tervikuna ei tohi reformida üksnes
turundustegevuse optimeerimisest lähtuvalt. Peame oluliseks, et organisatsioonid loovad
ennekõike sisulist väärtust.

5. Osa soovitusi on regionaalpoliitiliselt ja majanduslikult diskrimineerivad ning
vastuolus põhiseadusega
Mõned ettepanekud on maailmavaateliselt väga küsitavad ja võivad esile kutsuda negatiivset
regionaalpoliitilist mõju ning süvendada majanduslikku, hariduslikku ja kultuurilist kihistumist,
mis lõppkokkuvõttes vaesestab ja vähendab tervikuna Eesti ühiskonna konkurentsivõimet.
Hariduse koondumine Tallinna ja Tartusse on Eesti kontekstis diskrimineerimine. See jätab
Eesti äärealade ja väiksemate tõmbekeskuste noored võimaluseta saada kõrgharidust elukoha
lähistel. Nii võib kaduda võimalus saada kõrgharidust Viljandis, Pärnus, Narvas või Kuressaares
ning üldisemalt võib see tähendada Eesti noorte diskrimineerimist varaliste võimaluste põhjal.
Koolituslepingute süsteemi kehtestamine paneb üliõpilasele veel suurema koormuse. Olukorras,
kus õppimine teises linnas nõuab ülalpidamiskulude tõttu niikuinii suuremat õppelaenu, ei
toeta lisalaenukohustus kõrghariduse omandamist. Võime kergesti jõuda olukorda, kus Eesti
jääb ilma paljudest noortest, kes hirmust liigsuure kohustuse ees otsustavad hariduse
omandamisest loobuda. Riigis, kus neljandik leibkondadest elab vaesuse piiril, vajab hariduse
hinna tõstmine väga selgeid põhjendusi; vastasel juhul suurendab see ääremaastumist, vaesust
ja mahajäämust.
Soomes ja teistes Põhjamaades on kõrgharidusvõrgustiku rajamisel arvestatud ka
regionaalpoliitilisi kaalutlusi, sh asjaolu, et haritud inimestega kaasnev kultuurikeskkond
kujutab endast tähtsat osa piirkonna heaolus ja majanduslikus kasvus. Eesti ei peaks ilma
põhjaliku sotsiaalse, ühiskondliku taustauuringu ja analüüsita valima neist erinevat teed.

6. Raporti fookus on ühiskondlikust perspektiivist üheülbastav
Raport tervikuna kajastab võrdlemisi huvitavalt ja mitmes mõttes sügavalt hetkeolukorda, ent
riikliku strateegia aluseks olevad soovitused ei tohi lähtuda puhtfinantsilisest või
tehnokraatlikust aspektist. Raporti fookus on selgelt äriline ja lühiajalise vaatega ning
soovitused lähtuvad positsioonist, kus mõiste „ülikool“ on allutatud mõistele „riigifirma“.
Teaduses ja kõrghariduses konkureeritakse raha pärast mõneski mõttes maailma mastaabis.
Eesti väiksuse tõttu ei ole meil suurt lootust võistelda tugevates klassikalistes valdkondades.
Meie eelis saab tulla loovast mõtlemisest, mis kasutab ära kultuurilisi eripärasid, nutikusest ja
andekast innovatsioonist. Suures optimeerimistuhinas võivad löögi alla sattuda just need
võimed, mis tuginevad meie kultuurilisele kandepinnale.
Peame oluliseks rõhutada kahe vaatekoha printsipiaalset erinevust: Eesti ülikool kui ühiskonna
ja riigi jätkusuutlikkuse alustala, mis tegutseb avaliku hüve nimel, või äriüksus, mille puhul ei
ole tähtis, kes seal õpib – peaasi et kasumlikult. Ideaalses ülikoolis on mõlemad vaated
esindatud, kuid ülikooli kujundamine üksnes äriüksuse loogika alusel tähendab kõige laiemas
mõttes Eesti rahva ja kultuuri lõhkumist. Eesti ülikoolidel on ainsana maailmas kohustus ja
vastutus tugevdada eesti kultuuri kandepinda ja kasvatada rahvusliku andekuse ressurssi.

Lõpetuseks
Eesti Kultuuri Koda ja partnerid leiavad, et tegu on mõtlemapaneva, ent eelkõige rahaliselt
mõõdetavaid väärtusi peegeldava dokumendiga. Struktuurse probleemina on raportis selgelt
tajutav nii kultuuri- ja haridusvaldkonna kui ka ühiskonnateaduslike ekspertteadmiste
kahetsusväärne nappus, samuti mitme strateegilise soovituse nõrk seos Eesti ajaloolise ja
ühiskondliku kontekstiga. Küsimusi tekitab ka Teadus- ja Arendusnõukogu kui juhtiva
ekspertorganisatsiooni isikkoosseisu kujunemise loogika.
Samas oleme autoriga nõus, et „Tänapäeva ülikoolide roll ei peaks olema enam pelgalt
ühiskonnale „teenuseid osutav“, vaid ise aktiivselt ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda mõjutav
ning arendav. Lisaks võimalikult kõrgele õpetamise ja teadustöö kvaliteedile peab tänapäeva
ühiskonnas ülikoolidele langema ka vastutus selle eest, kuidas neid õppe- ja teadustöö tulemusi
praktiliselt rakendatakse. Mitmetes maades räägitakse ülikoolide „kolmandast rollist“
ühiskonna mõjutajana. Ülikoolid peavad omama piisavat kontakti majandus- ja
ettevõtluspoliitika kujundajatega ning omama ülevaadet ja arvestama tööturu vajadustega. Iga
ülikool peaks olema ka ühiskonna jaoks aina suuremat tähtsust omava elukestva õppe kohalik
keskus ja eestvedaja.“
Sellise visiooni saavutamiseks on mõistagi tarvis mastaapseid reforme, mille elluviimine ei ole
lihtne, sest eeldab paradigmamuutust kogu ühiskonnas, kuid ennekõike eeldab see
lisaressursse. Naaberriikide kogemus (nt Soome Aalto Ülikool) näitab, et mõistliku tulemuse
saavutamiseks on tarvis väga palju raha. Eesti kogemus on siin negatiivne ning näiteks kolm
aastat tagasi ellu kutsutud teaduse finantseerimise reform, mida sooviti teha ilma
lisavahenditega, on praegu ummikus.
Kõnealuses raportis esitatud ettepanekute ja ülaltoodud eesmärgi vahel on selgelt tajutav
vastuolu, sest kui ülikool jääb väiksema, rohkem kindlustatud ühiskonnaosa privileegiks, siis on
küsitav, kas sellel saab olla meie ühiskonnas keskne roll.
Samuti ei võimalda ettepanek koondada ülikoolid kahte linna saavutada raportis esitatud
visiooni ülikoolist kui aina tähtsamast elukestva õppe ja kohaliku keskuse eestvedajast. Leiame,
et kõrghariduse koondumine üheülbastab Eestit, vaesestab meie kultuurilist kandepinda ja
ühiskonna jätkusuutlikkust ning nõnda vähendab üldist konkurentsivõimet.
Ajal, kus loomemajanduse osa majanduses üha kasvab ning loovust ja loomingulisust nähakse
innovatsiooni vältimatu eeltingimusena, on käsitlus kunsti- ja kultuuriharidusest kui millestki
vähem olulisest ja kulukast lühinägelik ja tagurlik. Just kunsti- ja kultuuriharidus on igakülgse
loomingulise potentsiaali äratajana ja arendajana parim kasvulava loovate ja raamiväliste
lahenduste leidmisel. Ka on Eesti mainet maailmas parimal moel kujundanud meie kultuuri- ja
loomeinimesed. Kuid selleks, et väikesearvuline rahvas suudaks kasvatada maailmatasemel
kõrgkultuuri tippe, on vaja riiklikult suurendada rahvusliku andekuse ressurssi ja luua
võimalikult paljudele juurdepääs heale haridusele.

Ülaltoodust lähtudes soovime, et raportis esitatud ideede üle korraldataks laiem arutelu
kaasates mitmekülgselt Eesti teadlaskonda ja huvirühmi. Raportis esitatud ideede
realiseerimist ei saa alustada enne, kui on olemas põhjendatud, otseste ja kaudsete
mõjude analüüsil põhinevad selged eesmärgid, mis teenivad üldrahvalikke huve, ja
konsensusel põhinev tegevuskava visand.

Eesti Kultuuri Koda ja Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Disainerite Liit
Eesti Interpreetide Liit
Eesti Kinoliit
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Muusikanõukogu
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Teatriliit
Eesti Esitajate Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Tantsukunstnike Liit
Heliloojate Liit
Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Detailne vaade Detailne vaade
09.10.2015 | 13:56 | Marko Lõhmus

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale