Neljapäev, 23. mai 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Ei esinda huvigruppi
Avaldatud: 13.07.2007 05:00

Toivo Tamm
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011
    Enamus eestlasi hääletas EL astumise poolt pääsemaks meie pisiriigi konnatiigistumisest. Kahjuks  pole me sellest saatusest  pääsenud.  Sestap on Eestil  tarvis alustada kampaaniat ühtsete euroopalike seaduste ja nende rakendussätete vastuvõtmiseks vähemalt neil aladel, kus mahajäämus puudutab kõikide liikmesriikide kodanikke.  Neist tähtsaim  on seadusandlus, mis ühel või teisel moel seotud liiklusega. Olukorras, kus EL siseselt valitseb piiramatu liikumisvabadus, ei saa olla kohta banaani- või kartuliriigikeste lokaalsetel korruptsioonipõhistel  rämpsseadustel. Nendega  ahistatakse (näiteks Eestis)  nende  riikide kodanikke, kus on kehtestatud inimmõistusele toetuvad turvapõhised seadused. ___________________ Üheski riigis pole ühelgi parteil rohkem liikmeid ja valijaid kui on  autojuhte. Seetõttu  ei tohiks  liikluskorraldus ja liiklusalane  karistuspoliitika olla üheski riigis mingi funktsionääridekobara eraasjad.       See, mis ühes või teises riigis neis valkondades toimub, mõjutab tõsiselt nenderiikide valitsuste ja korrakaitseorganite prestiizhi ning usaldatavust maksumaksjate silmis. Need on olulised ja äraarvamata laia avalikkust puudutavad valdkonnad. Isolatsiooni  ja blokeeritud info tingimustes viibivates ühiskondades on riikide valitsejatel  õigluspuuetega seadusandlust kergem viljelda. Teisem on olukord aga tsiviliseeritumates ning  Euroopa Liitu kuuluvate riikides.     Eestis pole saladus, et alla saja kilomeetri kaugusel asub  riik, milles valdav osa kodanikest austab võime ning korrakaitse valvureid  tänu  seal valitsevatele  õiglastele ning kodanikekesksetele seadustele. Just Soomet ja  Eestit eraldava väikesese vahemaa ning nende rahvaste keelte veel väiksema erinevuse foonil on  kurioosne, et nende riikide seadused saavad olla, ja on,oma sisult  valgusaastate kaugusel. Neis seadustes sätestatud õigluse või selle puudumise tõttu.     Ülalnimetatud valdkondade tähtsust mõistes loodi  Soomes 1983 a.liikluseksimuste karistusseadustik, mida täiendas 1989 a  rühm riigi siseasjade, õigus- ja korrakaitseministeeriumide tippasiatundjaid. Selle töö tulemusena on sealne politseinik juba aastakümneid varustatud eeskujuliku tööjuhendiga käsiraamatu näol, mis sisaldab  üksikasjalikke eeskirju liiklusalaste eksimuste puhul rakendatavate  meetmete kohta.          Õigluse seisukohalt parimaid lahendusi on kord, kus tehniliselt ebakorras, kuid liikluskõlblikust sõidukist korjatakse autodokumendid, mis  peale auto korrastamist, selle üle näitamist ja trahvide maksmist tagastatakse auto valdajale.     Nagu ka see, et valesti parkinud liiklusvahendilt EEMALDATAKSE REGISTRIKILBID, jäetakse klaasi vahelet trahvikviitung ja valesti parkinud sõiduki teisaldamist lubav tõend valdajale. Mitte mingit võrdlust ei kannata meie seadusvärd, mis võimaldab erafirmadel elanike vallasvara käperdada ning rikkuda. Kardan, et terves maailmas pole riike, kus liiklusrikkumine ning selle korral kohaldatavad meetmed nii üksiasjalikult määratletud on? Neid 1989 a väljatöötatud käsiraamatuid  oli sellal ka meie liiklusjärelvalve ametnike kappides virnadena, kust neid asjahuvilistele lahkesti jagati...   Õnnetuseks sain ka  mina ühe. Õnnetuks tegi seejuures erinevus oma ja naaberriigi valitsejate suhtumine maksumaksjatesse.   Seetõuutu on Soome riigi naabruses  meie  praegune zimbabvelik liikluskorraldus ja liiklusalane karistuspoliitika kohalike funktsionääride poolt teostatud tõeline “kübaratrikk”.     INIMOHVRITEGA lõppenud liiklusõnnetuste SÜNDMUSKOHTI  ning PÕHJUSEID  puudutava AVALIKU  info ja statistika PUUDUMINE  ise on juba meie RAHVUSLIK TRAGÖÖDIA. See, et verisulis juhilubade omanikud kuulavad maksumaksja raha eest toimivatest meediakanalitest päevast päeva teateid arvukate ohvritega lõppenud avariidest, kus päevast päeva sössutatakse "vastassunalisse liiklusvööndisse  KALDUMISEST" Ükski meist ei pea end idioodiks, kes võtab kätte ja kaldub heast peast vastasuunalisele liiklusrajale. Järjelikult ÜKSKI  neist algajaist ei hooma ka surmatoova "kaldumiskalduvuse" tegelikku  hoiatavat  iva. Üsna hiljuti teatati välismaise kõrgkooli äsjalõpetanud tütarlapse traagilisest hukkumisest avarii tõttu süttinud autos. Liiklusteade  pajatas taas  tema vastassunda "kaldunud" sõidukist. Mitte sõnagi sellest , et noor ja  kogemusteta juht hukkus möödasõitu sooritades.    Paneb nutma kui noortel ja mõtlematutel kogemusteta juhtidel  PUUDUB HOIATAV teave traagiliste avariide  asjaoludest. Sellest, et enamik hukkunud juhihakatistest surid MÖÖDASÕIDUL  tehtud väärade hinnangute ja tegevuse  tõttu. Kui ta ei kuule sõnagi sellest, et see või see algaja juht ei suutnud õigesti hinnata VASTUTULEVA SÕIDUKI kiirust, See oskus tuleb AASTATEGA, aga KIIRET vastasliiklejat peab ta oskama KARTA kohe. Juba esimesest rooli taha istumise hetkest! Sest meie teed kubisevad shumahheritest, metsamaadest ja lepiksonidest. Mis või kes õpetaks neid aga kartma? Olukorras, kus õnnetustesse sattuvad  vaid tobukestest vastassuunda kaldujad?        Olulise panuse  annavad ohvrite arvu tõusule  liiklusohutuse eest  vastutavad ametnikud, kes  tegelevad liikluskorralduse, teedel liiklust  reguleeriva märgistuse ning liiklusmärkide paigaldamisega.  Katkematu telgjoon ja  möödasõitu  keelav märk nähtavuspuudega teelõigu ees on muutunud ajalooks, anakronismiks, mingiks trendiväliseks minevikuigandiks. Rääkimata peatee märkidest, mis  on  üleöö "vahetatud"  parema käe reegliga. Näib nagu  oleks asjaomaste tegevuse  eesmärgiks  uute segaduste loomine      Võiks arvata, et pole midagi lihtsamat kui selle tohuvapohu tingimustes  üleöö tekkivaid liiklusohtlikke paiku jälgida ning seal ohtlikult liiklevaid liiklusfriike välja selgitada ning trahvida?  Mitte midagi sellesarnast. Justnagu täpiks i pääle sätib  liiklusjärelvalve, looduse kroon, järjekindla südikusega omad kiirusmõõdikud riigi kõige turvalisemate, laiemate, sõidusuundade vahelise eraldusribaga  tee-  või tänavalõikudele. Või korraldavad neis omi nuusutusüritusi.      Vales kohas rakendatavad  meetmed  teevad meie  liiklusjärelvalve  pseudotegevusest jabura farsi aga liiga suure auditooriumi ees.  Liiklusohutuse tagamiseks ja liiklusjärelvalveks mõeldud  tehnika ja  personali  rakendamine  eelarvevankri ette on kuritegu riigi kodanike suhtes, kes korravalvuritelt õigustatult liiklushälvikute vastu kaitset ootavad. Tema kaitsmise asemel  on aga tehtud jahiloom hoopis tast endast.     Mida arvatagi riigist, kus majandusministeeriumi eelarvetulusid jahtivad  ametnikud  töötavad kõrgeimate trahvitulude  nimel välja  liikluskaristused, millede  suurus ei sõltu eksimuste  liiklusohtlikkusest, vaid  nende  tõenäolisest  kordumistihedusest.     Millisest  liiklusohutusest saab rääkida  riigis, mille karistusseadustikus ei esinegi mõisteid, mille kohaselt antakse maksimaalseid karistatusi ja veapunkte ntx  Inglismaal (reckless drive-ülbe liiklemine- 10 vp.-trahv, kuni k vanglat või trahv 2000 £ careless drive-hoolimatu liiklemine- 3-9 vp. kuni 1000  £ trahvi, reckless drive eest antakse NY -s  5 vp katkematu telgjoone ületamine - kuni 3 vp nii UK kui ka NY?     Mis sellest kõneleb kui  meie karistuseadustiku loetelus ei esine eraldi  meetmeid  hooletu  või ülbe liiklemise eest või katkematu telgjoone  ületamise korral. Kas see tähendab, et  meil taolisi ilminguid ei esinegi? Võidakse ju öelda, et on üsna  mõttetu fikseerida eraldi karistust katkematu  telgjoone ületamise eest  riigis, kus katkematu telgjoon  ohtliku möödasõidu aladel pahatihti  üldse puudub. Ühede ametnike vastututustunde puudumist ei anna  aga kuidagi õigustada  teiste rumalusega.     Sestap ei jää tavaliiklejail muud üle kui oodata meiegi "elu näitelavale"  järjekordse "uue poliitika"  sündi. Millegi sellise, mis ilmselt tagas Blairi valitsuse  hiljutise ootamatu tagasivalimise, kus pool aastat enne valimisi kaotati Londoni turvalistel tänavatel trahvikogujatest  videokaamerad ning lubati ka politseinike kiirusmõõtmist vaid paigus, mis statistika  kohaselt  avariiohtlikuimad. Kus leiti, et viimane aeg oleks parandada korrakaitse kvaliteeti riigis ning et miski ei  tee seda paremini kui korrakaitsjate õiglane tegevus!   Monday, 04 April 2005  http://www.e-hydepark.com/new/?id=thread&parent=183&forum=Teemad  
Arvamusavaldust on loetud 5448 korda
Vastused: Abiinfo

Täname nende kommentaaride eest. Liiklusohutus on olulise teemana eelnõus kajastatud - toetame EL liiklusohutuse strateegiat ja algatusi liiklusohutuse tõhustamiseks Euroopas tervikuna. Ootame arvamusavaldusena konkreetseid ettepanekuid EL poliitika eelnõule.

Riigikantselei | 13.07.2007 | 19:37 | Kati Kiisverk

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale