Teisipäev, 3. august 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Asutus: Rakvere Metsaühistu
Avaldatud: 04.06.2010 18:52

Lauri Salumäe
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Metsanduse arengukava 2011–2020 eelnõu
METSA UUENDAMINE
Erametsa uuenemisel on praktikas kasutusel peamiselt looduslik uuenemine, seda ka viljakatel kasvukohtadel. Hoolimata metsaseaduses olevast metsauuendamiskohustusest on metsauuendamine olnud 10-20 % lagedatest aladest kogu 18 iseseisvusaasta jooksul. Eramets uueneb peamiselt kiirekasvuliste lehtpuudega nagu valge lepp, kask, haab ja ka põõsapuuliigid sarapuu, remmelgas jpt. 2004. aasta seaduses olnud metsauuenduse tagatisraha kaotati erametsaomanike tugeva vastuseisu tõttu 2007. aastal. 2004. aastal oligi ainuke aasta, kus tekkis metsataimede puudus koduturul. 2009. aastal jäi Eestis kasutamata 892000 (sh. 87 % kuusk) metsataime ja müüdi välismaale 4 milj. metsataime (sh 86 % kuusk). Samas jäi 2009 uuendamata erametsas vähemalt 5000 ha viljakatel kasvukohtadel asuvaid lageraielanke. Seni pole metsauuenduskohustuse rikkumise tõttu ühtegi metsaomanikku vastutusele võetud, mis tähendab järelevalve ebatõhusat tegevust ja/või mittetoimivat metsaseadust. Tuleviku mõttes tuleks kaaluda, kas on vaja metsauuendamiskohustuse säilitamist. Vastasel juhul tuleks metsauuendamise tagatisraha uuesti seadustada või kasutada mingeid muid sunnimeetmeid koos tõhusa järelvalvega.

ERAMETSANDUSE EDENDAMINE
Erametsanduse tugistruktuuride toetamine on viinud suuremate metsaomanike koondumisele metsaühistutesse. Praegu on ühinenud metsaomanikul keskmiselt üle 60 ha metsamaad, mis on 5 korda suurem, kui keskmine. Seega on toetuste põhiosa ära kasutanud suured metsaomanikud. Samas on toetuste vajadus väikemetsaomanikel suhteliselt suurem. Väikemetsaomanike huvi puudumist metsa majandada ja kaasamise takistusteks ühistegevusse on toodud välja ülemaksustamist (1), oskuste ja teadmiste puudumist (2), mõnede puidusortimentide ebapiisavat turunõudlust (3), usalduse puudumist pakutavatesse nõustamis- ja majandusteenuste suhtes (4), keerukat asjaajamist (5) ja õigustiku ebastabiilsust. 1)Uuringute järgi on füüsilisest isikust metsaomanik kõige madalama maksukoormusega. Maksumäära alandamine oleks Eesti efektiivse maksusüsteemi lõhkumine, „kõrgest“ maksumäärast pidev rääkimine ise tekitab ebasoodsa suhtumise metsa müüki. 2)Eestis tegutseb aktiivselt 77 metsanõustajat ja lisaks on olemas sadakond mitteaktiivset, seega on tasuta nõuanne kõigile kättesaadav. 3)Teadaolevalt on Eestis võimalik müüa kasumlikult kõiki puidusortimente. 5)Metsa majandamisega seotud asjaajamine on juba äärmise lihtsuseni viidud. 4)Peamine põhjus, miks metsaomanik metsa ei majanda, on usalduse puudumine majandusteenuste suhtes. Siinkohal on tähtis metsaettevõtja, kes osutab majandusteenust, maine madal tase. Tihtipeale on nõustajad ja ka metsaühistud, kes soovitavad majandusteenust, seotud majandusteenuse osutajaga. Madal maine johtub algselt algusaastate ülivabast majanduskeskkonnast, mille tulemuseks oli iga teise metsaettevõtja karistusregistrisse jõudmine ja iga teise väikemetsaomaniku petta saamine teenuse osutaja käest. Võib öelda, et need ajad on möödas, kuid kas on metsatehinguni jõudmisel midagi muutunudω Millised on metsaomaniku võimalused vältida petta saamistω Kas metsaettevõtja on muutunud nüüd usaldusväärsemaksω Metsaomanikuni pole selline signaal jõudnud. Üks võimalus mainet parandada ja väikemetsaomanikke metsa majandama saada on tagada metsaomanikule usaldusväärne teenuseosutaja kättesaadavus ning kasvava metsa müügiüksuse ja puidu mõõtmine. Selleks tuleks sisse seada riiklik tegevusluba metsaettevõtjale ja sõltumatu asutus kasvava metsa ja -materjalide mõõtmiseks. Võimalik, et alguses võiks tegevusluba ja sõltumatu metsa mõõtmine ettevõtjale olla vabatahtlik. Tegevusloa eesmärk on metsaõigusnormide rikkumiste vältimine ja metsatehingu läbipaistvuse tagamine metsaomanikule koos sõltumatu metsa mõõtmisega.
Metsaomaniku liitumiseks metsaühistuga on vaja usaldusväärselt ja atraktiivselt toimivat ühistut. Ühistu juhatuses ei tohiks olla metsaettevõtjad, vaid soovitavalt väikemetsaomanikud. Ühistu aasta-aruande auditeerimine/revideerimine võiks olla riigi osalusega, vastutasuks võiks metsaühistu osutada riigile haldusteenust.
Arvamusavaldust on loetud 2112 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale