Teisipäev, 3. august 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Asutus: Ambla Metsaühistu
Avaldatud: 17.06.2010 23:50

Toomas Lemming
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Metsanduse arengukava 2011–2020 eelnõu
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas on püstitatud põhilised eesmärgid, mida tuleb konstitutsioonilise võimu teostades saavutada – ”riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.” Iga arengukava koostamisel ja iga selle meetme väljatöötamisel tuleb alati kõigepealt arvestada Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kahetsusväärne on, et Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel ei ole Eesti Vabariigi põhiseadusega arvestatud.

Enne kui hakati uut metsanduse arengukava koostama, oleks tulnud Keskkonnaministeeriumil korraldada Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 vahehindamise avalik arutelu ning uue arengukava koostamisel oleks tulnud arvestada vahehindamise avalikul arutelul tehtud ettepanekutega ja Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 elluviimisel veel täitmata kohustustega.
Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 tuleb arvestada terve Eesti ühiskonnaga. Sellega, kuidas metsanduse arendamine mõjub terve ühiskonna arengul ja vältida metsanduse arendamisega tegelikult tervele ühiskonnale tekkivaid negatiivseid tagajärgi.


Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 kolmandal leheküljel on defineeritud arengukava eesmärk: “Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.”

Läbivalt on arengukavas välditud mõiste „säästev (tasakaalustatud) metsade majandamine“ kasutamist ning arengukava koostamisel ei ole arvestatud rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsade majandamise põhimõtetega. Kasutatud mõiste „jätkusuutlik metsandus“ ei vasta üheselt mõistele „säästev metsandus“.
Koostatav arengukava peaks olema kooskõlas ka Riigikogus heaks kiidetud metsaseaduse eesmärkidega:
“Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine.” Metsaseaduse paragrahvi 2 lõikes 2 on toodud ka säästva metsa majandamise definitsioon:
“(2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.”

Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 püstitatud põhieesmärk on omane kitsaste huvidega tarbijaühiskonnale ning ei ole kooskõlas säästva metsanduse seisukohtadega.
Koostatava metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärgiks on seatud peamiselt majandusliku tulukuse suurendamine, mitte aga säästev ehk tasakaalustatud metsade majandamine. Läbivalt räägitakse arengukavas metsamajandusest ja puidutööstusest, kui Eesti majanduse, keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisest sektorist. Välja on jäetud kultuuriline osa. Juba see ning Keskkonnaministeeriumi praegune suhtumine kultuuripärandi säilitamisse näitavad, et ei metsanduse arengukavas aastani 2020 ega oma tegevuses soovita lähtuda säästva metsanduse põhimõtetest.

Käesolevaks ajaks on inventeeritud ja kirjeldatud kaheksa maakonna metsades 14 129 pärandkultuuri objekti. Lähiajal inventeeritakse ja kirjeldatakse ka ülejäänud maakondade metsades leiduvad pärandkultuuri objektid ning hinnanguliselt võib siis inventeeritud ja kirjeldatud metsades leiduvate pärandkultuuri objektide arv ulatuda vähemalt 25 000-ni.
Eesti kultuur on pärit maalt ehk ta pärineb valdavalt talupojakultuurist. Seega tuleb eesti kultuuri säilitamiseks pöörata suurt tähelepanu talupojakultuuri ning endistes ja praegustes talumetsades asuvate pärandkultuuri objektide säilitamisele.

Ettepanekud:
1. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel tuleb arvestada ka Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
2. Et riigil on põhiseaduslik kohustus “tagada eesti kultuuri säilimine läbi aegade”, siis tuleb metsanduse arengukavasse aastani 2020 sisse kirjutada ka metsades leiduva pärandkultuuri osa, kus on kirjas meetmed metsades leiduvate pärandkultuuri objektide säilitamiseks (metsades leiduvate pärandkultuuri objektide kandmine metsaregistrisse ja sellest lähtuvalt ka metsamajandamiskavadesse; riigipoolne pärandkultuuri objektide säilitamise ja hooldamise toetamine) ning arengukava rakendusplaanis pärandkultuuri objektide säilitamise toetamiseks vajaminevate rahaliste vahendite mahud.

3. Metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel tuleks arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsade majandamise põhimõtetega ning lähtuvalt sellest täiendada koostatava metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärkide loetelu ning lisada põhieesmärgiks ka “säästev metsade majandamine” ning arvestada seda põhieesmärki metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel.


SEOS MAAILMAS TOIMUVATE PROTSESSIDEGA

Selles osas on valikuliselt arvestatud ainult mõnede (arengukava koostajatele sobivate) maailmas toimuvate protsesside seostega. Näiteks on arvestamata jäetud 28.-30.04.2003.a. Viinis toimunud IV Euroopa ministrite metsade kaitse konverentsi otsustega.

Viini tippkohtumisel allkirjastati ministrite (ka Eesti keskkonnaministri) poolt ühine deklaratsioon – „Euroopa metsad – ühine tulu, jagatud vastutus“ ning viis resolutsiooni.

Viini deklaratsioon
Punkt 2.
Meie kui poliitika elluviijad vastutame metsasektori säästva arengu kontekstis, ja praktikas koos teiste sektoritega, metsade majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste rollide (mõjude) vahel tasakaalu saavutamise eest.

Allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse esindajatena
Punkt 11
-kohustume kajastama metsaga seotud poliitikas üksikasjalikult säästva metsade majandamise sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone;
Punkt 25
-propageerima metsade säästvat majandamist, rakendades täiendavalt, kohaldades ja vajaduse korral täiustades metsade säästva majandamise kontrolli, hindamise ja aruandluse kriteeriume ja näitajaid.

Viini 3 resolutsioon.
Metsade säästval majandamisel ja kasutamisel metsade sotsiaalsete ja kultuuriliste rollide säilitamine ja parandamine Euroopas.

Allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse esindajad kohustuvad:
Punkt 10
-tunnustama, hindama ja innustama metsades leiduvate ja metsadega liituvate oluliste ajalooliste ja kultuuriliste objektide ja kohtade säilitamist ja hooldamist koostöös asjassepuutuvate institutsioonidega.

Ettepanek:
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel tuleb arvestada ka Viini deklaratsiooni ja resolutsioonidega ning rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsade majandamise põhimõtetega. Lähtuvalt sellest täiendada koostatava Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 põhieesmärkide loetelu ning lisada põhieesmärgiks ka “säästev metsade majandamine” ja arvestada seda põhieesmärki metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel.


METSADE KAITSE KAHJUSTAVATE TEGURITE EEST JA METSADE ELUJÕULISUSE SÄILITAMINE

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 kaheteistkümnendal leheküljel on seatud eesmärgiks Parandada metsade tervislikku seisundit ja vältida ohtlike metsakahjustajate levikut.

Viimasel kahekümnel aastal on oluliselt suurenenud suvine okaspuumetsade raie. Seda eriti omanikku vahetanud ning firmametsades. Samavõrra on suurenenud ka okaspuude kändude nakatumine juurepessiga. Läbi nakatatud okaspuukändude nakatuvad ka nendele lageraielankidele rajatud okaspuukultuurid juurepessiga. Selline aktiivne juurepessi levikule kaasaaitamine ei ole jätkusuutlik metsandus. Igal aastal hävitab puidumädanik Eestis üle 50 milj. krooni eest puitu.
Eesrindliku metsandusega maades, Soomes ja Rootsis, tehakse suvistest okaspuumetsade masinraietest juurepessi leviku tõkestamiseks üle 95 % koos juurepessi levikut tõkestava vahendiga okaspuukändude töötlemisega.
Käesoleval aastal suviste raiete intensiivistumise ajal avaldas Soome Metsamajanduse Arenduskeskuses Tapio uued energiapuidu kasvatamise ja varumise nõuded. Edaspidi tuleb Soomes aprilli ja novembrikuu vahelisel perioodil energiapuidu varumisel tehtavatel masinraietel töödelda juurepessi leviku tõkestamiseks ka peenikesed (käevarrejämedused) okaspuukännud.

Ettepanekud:
1. Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2020 seada eesmärgiks, et 2020-ndaks aastaks jõutakse selleni, et Eesti okaspuumetsades tehtavatest suvistest raietest vähemalt 50 % raietel juurepessi leviku tõkestamiseks töödeldakse ka okaspuukände vastava levikut tõkestava vahendiga..
2. Euroopa Liidu toetuste metsandusmeetmesse lisada abikõlbuliku tehnilise vahendina ka harvestritele paigaldatavad juurepessi leviku tõkestamiseks loodud kändude töötlemise seadmed.
3. Aktiviseerida metsaomanike teavitamist okaspuumetsades tehtavate suviste raiete ohtlikkusest, sest nende raietega kaasneb soodus juurepessi levik.


METSADE MITTEPUIDULINE KASUTAMINE

Käesolevaks ajaks on inventeeritud ja kirjeldatud kaheksa maakonna metsades 14 129 pärandkultuuri objekti. Lähiajal inventeeritakse ja kirjeldatakse ka ülejäänud maakondade metsades leiduvad pärandkultuuri objektid ning hinnanguliselt võib siis inventeeritud ja kirjeldatud metsades leiduvate pärandkultuuri objektide arv ulatuda vähemalt 25 000-ni.
Eesti Vabariigi põhiseaduse üheks põhiliseks riiklikuks eesmärgiks on eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Metsaomanikud puutuvad kõige rohkem kokku oma metsades leiduvate pärandkultuuri objektidega. Seepärast saab riik kõige paremini täita oma põhiseaduslikku kohustust sellega, et toetab metsaomanikke pärandkultuuri objektide säilitamisel ja hooldamisel. Kõige sobivam on selle osa sissekirjutamine Eesti Metsanduse Arengukavasse aastani 2020.

Ettepanek:
Lisada METSADE MITTEPUIDULINE KASUTAMINE osasse metsas leiduvate pärandkultuuri objektide säilitamise ja hooldamise meede.


RIIGIMETSANDUS

Selles osas räägitakse väheaktiivselt majandatud erametsaomandist. Kahetsusväärne on, et ei soovita hinnangute andmisel teha omanikerühmade vahel vahet. Metsakorraldajate poolt tehtud analüüsist selgus, et firmametsades (juriidilisest isikust metsaomanike metsades) oli mitmel aastal keskmiselt raiutud 6-10 korda üle aastase juurdekasvu. Samal ajal peremetsades (füüsilisest isikust metsaomanike metsades) oli keskmiselt igal aastal tehtud raieid oluliselt alla aastase juurdekasvu.


SEKTORIÜLENE KOOSTÖÖ

Ettepanek:
Viia meetme tekst kooskõlla säästva metsanduse põhimõtetega ja täiendada meetme teksti sõnaga „kultuuri“.
Uus meetme sõnastus oleks järgmine:
„Sektoriülese metsandusnõukogu asutamine metsapoliitika majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste eesmärkide ja metsanduse arengukava täitmise jälgimiseks


ERAMETSANDUSE EDENDAMINE

Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020 koostava komisjoni 28.10.2009.a. koosoleku protokollist selgub, et arengukava koostamise toetamiseks on töörühmade juhid teinud koosolekute tulemuste põhjal nimekirja vajalikest lisauuringutest. Üheks vajalikuks lisauuringuks on „Eesti metsaomandi struktuuri analüüs“, mis peaks andma ülevaate metsaomandi pindalalisest jaotusest ja kasutamisest omanikegruppide kaupa.
Kahjuks on jäetud see, arengukava koostamiseks üks tähtsamaid ja ülioluline uuring, tegemata. Kõige kummalisem on veel see, et arengukava kahekümne neljandal leheküljel tõdetakse, et “puudub selge ülevaade metsaomandist ja metsaomanike vajadustest.” Puudub omanikest lähtuva käitumise analüüs.

No vabandage väga! Mida on teinud Keskkonnaministeerium need kakskümmend aastat, et ei ole selle aja jooksul suutnud teha mitte ühtegi sellist selget ülevaadet metsaomandist, metsaomanike tegevusest metsas ja metsaomanike vajadustest ning analüüsinud erametsanduse arenguid, kuidas on muutunud metsaomanikkond ja kuidas on nad oma metsas tegutsenud. Kui me seda ei tea, siis mida me üldse metsanduse arengukavaga arendama tahame hakata ja milliseid probleeme soovime lahendadaω! Mida me tahame saavutada ja kuidas saavutatut hinnataω!
Riigimetsandust on arendatud nii metsanduse arengukava järgi ja väljaspool arengukava nii et vähe pole! Millal ükskord hakatakse süsteemselt ja eesmärgipõhiselt ka erametsandust arendamaω Millal ükskord tehakse eelpoolnimetatud analüüsid, et nendest lähtuvalt saaks hakata ka erametsandust arendamaω

Jätkuvalt kasutatakse Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2020 ainult mõistet erametsandus, erametsaomanik, erametsad. Tegelikult käib erametsanduse alla nii peremetsandus (füüsilisest isikutest metsaomanike metsandus) kui ka firmametsandus (firmade-juriidilisest isikust metsaomanike metsandus). Samamoodi jagunevad ka erametsad ja erametsaomanikud. Mõlemad omanikerühmad tegutsevad oma metsades ja suhtuvad oma metsaomandisse erinevalt. Näiteks firmadele on mets põhiliselt majanduskeskkond. Peremetsaomanikule aga ka elukeskkond, jne. Seepärast tuleb mõlema omanikerühma probleeme ja tegevusi analüüsida eraldi ning siis alles võimalusel üldistada ühise nimetaja alla. Kuid praegu on Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2020 mindud piltlikult nagu haigla haigete keskmise temperatuuri arvutamisega. Liidetakse ülikõrge temperatuuriga haigete ja surnute temperatuur ning saadakse tulemuseks, et haigetel on keskmiselt normaalne temperatuur. Niimoodi on saadud ka paljud erametsandust iseloomustavad näitajad, mis näitavad seda, et keskmiselt on erametsanduses kõik korras!ω!ω
Seepärast ei saa nii üheselt püstitada ja edaspidi ka püüda saavutada arengukavas toodud eemärki: Tõhustada ja toetada erametsade majandamist erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu

Ühistegevus vajab usaldust. Mida rohkem astub metsaühistutesse firmasid, seda vähem metsaomanikud metsaühistuid usaldavad. Ja edaspidi ka EEML-i. Kuidas saavad väikemetsaomanike usaldust võita metsaühistud, millede juhid või juhatuse liikmed on otseselt seotud metsamaid ja puitu kokku ostvate firmadega. Piltlikult tekib „käopesa“ efekt. Peremetsaomanike loodud ühistuid hakkavad juhtima firmade esindajad ning läbi nende metsaühistute esindavad ka kõigi erametsaomanike (nii firmametsaomanike kui ka peremetsaomanike) huve ja seisukohti. Seepärast on metsamaad omavatel firmadel viimane aeg luua oma huvide esindamise organisatsioon ning lõpetada Erametsaliidu ja kohalike metsaühistute ree peal sõitmine ning peremetsaomanike pesadesse (metsaühistutesse) munemine (astumine) ning käopesa efekti tekitamine. Sellega suurendame peremetsaomanike seas metsaühistute ja Erametsaliidu usaldusväärsust ning riigil on lihtsam delegeerida mitmeid ülesandeid just metsaühistutele, kui kodanike ühendustele, mitte aga metsaühistutele, mis on teinekord tegelikult ainult metsa- ja kinnisvarafirmade ühendused.
Praeguseks on paljudest metsaühistutest saanud firmadest metsaomanike „käopesad“, kus nagu looduseski, jääb lõpuks peremeheks käopoeg.

Eesti peremetsaomanikke ühendav ja esindav organisatsioon Eesti Erametsaliit on alates 2001.aastast Euroopa 18 miljonit peremetsaomanikku ühendava organisatsiooni - Euroopa Metsaomanike Organisatsiooni (European Forest Owners, CEPF) liige. Samast aastast on Eesti Erametsaliit ka Rahvusvahelise Peremetsaomanike Liidu (International Family Forestry Alliance , IFFA) liige.

2006.aastal Helsingis toimunud Viiendal Maailma metsanduskonverentsil tõdeti, et peremetsandus on kõige säästvam metsandus, sest seal on metsade majandamisel tagatud kõige suurem tasakaal eri mõjude (majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste) vahel. Järgneb riigimetsandus ja viimasena firmametsandus. Sellest tulenevalt hinnatakse riikide säästva metsanduse taset selle järgi, kui suur on peremetsade osakaal riigi metsadest. Mida suurem on peremetsade osakaal antud riigi metsade pindalast, seda säästvam on selle riigi metsandus.


Ettepanekud:
1. Et saada selge ülevaade metsaomandist ja metsaomanike vajadustest ning sellest lähtuvalt koostada tegelikke probleeme lahendav ja tegelikest vajadustest lähtuv Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020, selleks viia läbi täiendav uuring „Eesti metsaomandi struktuuri analüüs“.
2. Analüüsida, miks on vähenenud peremetsade pindala ja suurenenud firmametsade pindala.
3. Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2020 kasutada läbivalt firmametsanduse ja peremetsanduse mõisteid ning analüüsida ja arendada, vastavalt analüüsi tulemustele, firma- ja peremetsandust eraldi.


Arengukava koostamisega paralleelselt toimub arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hinnatakse küll arengukava, kuid mitte arengukava tegelikke tegevusi ja mahtusid, st. ei hinnata Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020 rakendusplaani. Kuid alles rakendusplaanist selgub, millised on antud arengukava keskkonnamõjud.

Ettepanek:
Koos Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegiline hindamisega viia läbi ka antud arengukava rakendusplaani keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Arvamusavaldust on loetud 1925 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale