Kolmapäev, 16. jaanuar 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Ei esinda huvigruppi
Avaldatud: 21.09.2007 16:38

Ivo Remmelg
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Innovatsioonipoliitika juhtimise korraldus
Valgustan siinkohal natuke Innovatsiooni temaatikat ettevõtja seisukohalt.

Esmalt peaks aru saama, mis on innovatsioon ja milleks seda vaja on.

Wikipedia ingliskeelne väljaanne pakub peamiselt kahte põhimõtteliselt erinevat definitsiooni (http://en.wikipedia.org/wiki/Innovation), mis võib jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks seisukohaks:

a) innovatsioon on millegi uue loomine (asi iseeneses- kas meile sellest kasu on või mitte)
b) innovatsioon on uus protsess või asi, mis tekitab mõõdetava majandusliku väljundi või kasu ettevõtetele või ühiskonnale

Eeldame, et innovatsioonina mõeldakse pigem varianti b), mistõttu kogu edaspidine arutelu käsitleb innovatsiooni selles valguses.

Kuna ükski areng ei toimu üleöö, nõndasamuti ei ole võimalik alustada homme innovatsiooni tegemist ja sellega järgmise aasta 4. veebruariks valmis saada. Innovatsioon on pidev protsess ja erinevad ettevõtted ja riigistruktuurid võivad olla innovaatilised rohkemal või vähemal määral. Kuna innovatsioon on protsess, siis see jaotub minimaalselt järgnevateks etappideks nagu: Idee-eeluuring-uuring-arendustöö-prototüüp-tootmine-promotsioon-müügitöö-müük.

Siinkohal on oluline mõista, et ükski neist innovatsiooni osadest ei kao töö käigus ära vaid need algatatakse ja need jäävad kestma kuni lõpuni. st. idee ei lõpe ära eeluuringuga, vaid kestab senikaua, kui projekt kestab. Soome Nokia kohta paralleele tuues: "taskusse mahtuv mobiiltelefon" väljatöötamiseks piisaks lasteaialapse fantaasiast ja 10 eurosest finantseeringust. Mina tegin endale sellise tikutopsist ja traadijupist kui olin 7 aastane. Tegelikkuses on see aga alles algus. Iga etapi läbimine ei lõpeta seda ära vaid tekitab uusi etappe juurde ja iga järgnev lisanduv etapp suurendab projekti kogukulu ja lisab täiendavad kulud eelnevatele etappidele. Seega näiteks finantseerides riiklike fondide abil arendustööd ja kulutades selleks ühe ühiku finantsressursse, siis eduka müügini jõudmiseks tuleb investeerida lisaks vähemasti 10-100 ühikut finantsressursse. Vastasel korral pole innovatsioon edukas. Innovatsioon on pidev mitmetahuline protsess. Ma ei ole tutvunud vastavate teaduslike uuringutega, kuid kogemustele tuginedes arvan, et eduka innovatsiooni kulude kasv on eksponentsiaalne alates ideest, kuni müügini.

Teisalt jällegi ei ole kõik ideed elujõulised seega samamoodi nagu kasvavad kulutused innovatsiooniprotssessi käigus, peavad mitteelujõulised innovatsiooniprotssessid katkema. Töö käigus võib selguda, et idee pole elujõuline. Sellisel juhul on oluline võimalus minimaalsete täiendkuludega kõnealune innovatsiooniprotsess katkestada, ilma, et sellest tuleks osapooltele ebameeldivusi. Oleks vale nõuda kõigi alustatud ideedega lõpuni minemist, kui vahepeal selgub, et asjal pole ikkagi jumet Samuti on oluline võimaldada esialgse idee muutumist, koguni olulist muutmist, sest keegi pole hiromant ega oska tulevikku ette näha. On põhjust arvata, et elujõuetuks osutunud ideede hulga kasv ajas peaks olema eksponentsiaalne.

----
Innovatsiooni keskkond.
Seeme pistetakse niiskesse mulda kevadel ja Eestis pole mõtet banaane kasvatada: seda teavad kõik. Sama kehtib innovatsiooni kohta. Pole mõtet külvata "innovaatika seemet" kohta, kus ta kasvama ei hakka. "Taskusse mahtuva mobiiltelefoni" idee kohta suudaks nõutud kriteeriumitele vastava projekti konsultantide abiga kirjutada kokku rõhuv enamus Eesti firmasid. Seda edukalt realiseerida ei suudaks nendest tõenäoliselt keegi. Ei ole mõtet kabinetivaikuses välja mõelda millised võiks olla Eesti Innovatsioonipoliitika prioriteedid ja siis hakata sinna raha kulutama. Samuti ei tohi võtta ilma süvenemata üle teiste riikide kogemusi. Kui Equadoris kasvavad hästi banaanid ja Indias on edukas tarkvaratööstus, siis ei tähenda see seda, et samade asjadega Eestis võiks hästi minna. Tasuks teha silmad lahti ja vaadata, mis on suudetud korda saata sellist, millele võiks sildi "Innovaatiline" külge panna ja küsida, kas saab neid ettevõtteid kuidagi kiiremini edasi aidata. Tasub tutvuda sellega, mis Eestis edukas.

Ivo Remmelg, tel: 5042706
Arvamusavaldust on loetud 4721 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale