Kolmapäev, 16. jaanuar 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Asutus: Rahvuavaheline Ülikool Audentes
Avaldatud: 28.09.2007 14:30

Ivar Raig
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011
                                                          
Eesti ametnike hambutu Euroopa poliitika 
 
Ivar Raig
 
 
Suve keskel kiitis valitsus heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika aluspõhimõtted aastateks 2007-2011 ning Riigikantselei EL-i asjade direktor Gert Antsu kutsus valitsuse nimel kodanikke tegema ettepanekuid selle poliitika kujundamiseks (PM, 10. juulil 2007). Debati peateemaks pakuti „Kuidas ehitada tugevat Euroopat”, mis peaks olema ka Eesti huvides. Paraku debatti ei järgnenud. Suvi polnud poliitikadebattideks just kõige sobivam, kuid see polnud ilmselt peamine põhjus. Seitsmeosalist riigikantseleis kokku pandud poliitikadokumenti 40 leheküljel oli raske lugeda. Mitte et see oleks olnud keeruline või igav, vaid raske oli sealt leida Eesti poliitikat. Kõik osad algasid Euroopa Liidu vastavate poliitikate heakskiitvate refereeringutega, millele oli mõõdukalt lisatud Eestiga seotud rõhuasetusi, ning vaid mõnesid dokumendi punkte võib nimetada ka Eesti taotlusteks kujundada Euroopa Liidu poliitikat. Riigikantselei ei näinud isegi vaeva eri ministeeriumidest laekunud tekstide omavahel ladusaks tervikuks sidumisega ei sisuliselt ega stiililiselt - poliitikapostulaadid segunesid lausetega rakenduskavadest ning rõhuasetused olid erinevalt märgistatud. Puhkusele siirduvatel poliitikutel polnud aga ilmselt enam viitsimist ametnike poolt koostatud poliitikatekstiga tutvuda enne kui valitsus need oma 28. juuni istungil formaalselt heaks kiitis. – Näide sellest, kuidas ametnikud mõjutavad-kujundavad Eestis poliitilist võimu. Erakonnad purelevad omavahel rohkem sisepoliitikas, suurt poliitikat teevad Eesti jaoks juba Euroopa Liidu institutsioonid ning noor tubli eesti ametnikkond nende käepikendusena.
Euroopa poliitika mõjutab meid nüüd igal sammul ning sellepärast peaks Eesti Euroopa poliitika dokument olema vähemalt sama tähtis kui valitsuse koalitsioonileping – kui mitte tähtsam – ning seda oleks tõepoolest vaja põhjalikult arutada.    
 
Dokumendi esimene ja mahukaim teema on Euroopa majanduse konkerentsivõime tõstmine, milleks Eesti taotleb kiiremat liikumist ühtse ja avatud siseturusuunas, sealhulgas tööturu täielikku avamist. Eesti soovib süvendada koostööd eelkõige Läänemere-äärsete Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidega teadmistepõhise innovaatilise majanduse arendamiseks. Eesti huvides on ühtsefinantsturu kujundamine, et siseturg saaks tõhusamalt toimimida, aga ka majanduse juhtimise halduskoormuse vähendamine ja ülereguleerituse vältimine.
 
Eesti toetab euroala edasist laienemist, kuna see peaks aitama edendada Euroopa majandusintegratsiooni ja konkurentsivõimet. Euroraha kasutuselevõtmist soovivate riikide majanduste paremaks hindamiseks on oluline süvendada EL-i tasandil kiiresti arenevate majanduste eripärade ja riskide arutelu. Euroalaga liitumiskriteeriumide täitmise hindamisel peab Eesti küll oluliseks tagada kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine, kuid pooldab diskussiooni jätkamist Maastrichti inflatsioonikriteeriumi tõlgenduse ajakohastamiseks, pidades ilmselt silmas eurotsooniga liitumise võimalikkust ka suhteliselt kõrge inflatsiooniga riikidele, kus on kõrge majanduskasv. Seda oleks Eestile ja mitmetele teiselegi riikidele tõepoolest vaja, et eurotsooniga liitumine ei hakkaks pidurdama nende riikide majandusarengut. Iirimaa ja Kreeka suhtes on EL sarnaseid järeleandmisi juba ka teinud. 
 
Eesti soovib kinni hoida oma senisest stabiilsest ja lihtsast maksusüsteemistning püüab seda tulumaksu osas jõudumööda teistelegi tutvustada nõustudes samas võimalikult väheste kõrvalekalletega käibe- ning aktsiisimaksu küsimustes. 
 
Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve reformi, mis muudaks seda lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning toetaks majanduse konkurentsivõime tõusu. Eelarvest tuleks rohkem toetada Euroopa Liidu laienemist ja arenguriike, et suurendama tema mõju globaalse partnerina. Viidatakse ka vajadusele olla valmis suunamuutuseks Euroopa Liidu eelarve struktuuris, keskendudes liidu arengu ja tuleviku vajadustele. Öeldakse, et senisest rohkem tuleks tähelepanu pöörata energeetikale (energiajulgeolek, -säästlikkus jm), infrastruktuurile ja teadusele, jättes delikaatselt mainimata, et raha selleks saab võtta eelkõige põllumajandusest, kuhu praegu läheb üle 40 % EL eelarvest.
 
Dokumendis on palju ilusaid diplomaatilisi lauseid ka EL välis-ja julgeolekupoliitika, keskonna- ja põllumajanduspoliitika, infoühiskonna ja e-teenuste, justiits- ja siseküsimuste koostöö arendamise ning mitmete teiste poliitikavaldkondade kohta. Paraku ei sisalda see aga näiteks selliseid aktuaalseid ja Eestit oluliselt puudutavaid Euroopa poliitika küsimusi nagu Saksamaa -Venemaa Balti mere gaasijuhe. Liiga üldsõnaliselt on hinnatud EL edasise laienemise perspektiivi, pakkudes võrdseid võimalusi kõigile Ida-Euroopa riikidele, seega isegi Venemaale. Poliitikadokumendis pole selgeid seisukohti ka mitmete teiste oluliste Euroopa tulevikku kujundavate teemade osas nagu EL aluslepingute reform, Põhjamaade ja Balti mere riikide koostöö EL raames jne.  
 
Eesti EL-i poliitikadokument on mõistagi selgelt Reformierakonna nägu. Majanduskasv ja jõukuse suurenemine Eestis viimastel aastatel on kasvatanud poolehoidu nii valitsusele kui ka Euroopa Liidule. Kuid sellest jääb väheks Eesti majanduse edasiseks reformimiseks ja kasvu muutmiseks jätkusuutlikuks. Loodetavasti   aitavad teised erakonnad Eesti Euroopa poliitikat Riigikogu arutluste käigus oktoobrikuus teha oluliselt sisukamaks ja konkreetsemaks. Eestist võiks saada koos Suurbritannia, Saksamaa ja Tšehhiga Euroopa Liidu majanduse reformimise üks initsiaatoreid, pakkudes välja iseenda ja Euroopa jaoks uusi arenguideid. Oleks väga kahju kui Eesti poliitika oleks vaid Euroopa Liidu poliitika hale vari ja hambutu heakskiitmine. Kui Eesti poliitikutel õnnestuks kasvõi osa oma edu toonud majanduspoliitilistest (näiteks maksustamise) ideedest rakendada kogu Euroopa tasandil, aitaks see suurendada nii meie endi kui ka kogu Euroopa konkurentsivõimet. Siis ehk on neil lootust jõuda 10-15 aastaga Euroopa keskmisele elatustasemele. Kui poliitikud kõvasti pingutaksid ja taotleksid Eestile teistest suuremaid vabadusi ja erisusi majanduskeskkonna kujundamisel, pole välistatud isegi Eesti muutumine “Euroopa tiigrikeseks”, kes hakkaks kuuluma kui mitte 5 rikkama, siis vähemalt rikkama poole riikide hulka.  
 
Arvamusavaldust on loetud 5477 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale