Neljapäev, 21. märts 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Ei esinda huvigruppi
Avaldatud: 28.09.2007 16:57

Kaia Lepik
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011
Tere!
Edastan SA Eestimaa Looduse Fondi töötajate poolt esitatud kommentaarid.
lk. 20. Lisada
"Samuti toetame turbakaevanduse aladelt ja kuivendatud turbamaadelt lähtuvate kasvuhoonegaaside emissiooni lisamist heitkoguste koguemissiooni arvestamisel. Siinkohal on oluline turbakaevandusaladelt lähtuvate emissioonide vähendamine nende alade
taastamise või rekultiveerimise abil."

Põhjendus: TÜ Geograafia Instituudi andmetel on Eesti siirdesoode ja rabade pindala 339 772 ha, millest on kuivendatud vähemalt 51 978 ha.
Kirjandusest kogutud andmete ja nende analüüsimisel arvutatud mediaani põhjal on CO2, CH4 ja N2O gaaside koguemissioon Eesti siirdesoodest ja rabadest 764 953 CO2 ekvivalenti, sealjuures kuivendatud aladelt lähtuv emissioon on 648 224 CO2 ekvivalenti, kuivendamata ja/või
kuivendussüsteemide andmebaasides mitte arvel olevad aladelt 116 730 CO2
ekvivalenti. Võrreldes kuivendatud ja aktiivse kuivenduseta ja/või looduslike alade osakaalu pindalaliselt - vastavalt 15% ja 85%, kasvuhoonegaaside emissiooniga CO2 ekvivalentides, vastavalt 84% ja 16%, siis on kuivenduse osakaal rabadest ja siirdesoodest lähtuvas
kasvuhoonegaaside emissioonis väga kõrge.

lk. 21 lisada:
"Aastaks 2011 on kaardistatud Eesti taastuvenergeetika ressurss ja hinnatud võimalikud potentsiaalid ning koostatud on tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsid, samuti on läbi viidud üleriiklik taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnang ja teemaplaneering
(Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011)."

Põhjendus: keskkonnamõjude hinnang ja taastuvenergeetika ressursi hindamine võimaldavad energeetika arendajatel ja riigil välja valida paikkonnad ja tootmisviisid, kus energiatootmisega kaasneb võimalikult väike mõju keskkonnale. Ühtlasi toetab Eesti vastava seisukohaga
taastuvenergeetika säästlikku arengut EL üleselt.

lk. 21: kommentaar lõigule
"Samuti tasub kaaluda maagaasi toruühenduse rajamist Balti riikide ja Põhjamaade vahele ning vedeldatud maagaasi (LNG) terminalide rajamist Läänemere-äärsetesse riikidesse." Toruühenduse rajamist takistavad tõenäoliselt sellest tekkivad keskkonnaprobleemid, millele on viidatud ka NordStreami trassi rajamisplaanide puhul - antud tegevusi ELF ei soovita lisada.

lk. 23. Täiendatud lõiku:
Euroopa Liidu jätkusuutliku arengu tagamiseks toetab Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamist ja loodusressursside tõhusat kaitset. Siinjuures toetab Eesti EL Loodus- ja linnudirektiivi sätete ja Natura 2000 võrgustiku toimimist vastavalt 2007. aastal kehtinud kokkulepetele. Eelkõige peab Eesti oluliseks Euroopa Liidu rahaliste vahendite kaasamist metsade, veekogude ja looduslike märgalade, pärandkoosluste ja maastike kaitseks. Oluline on projektipõhise tegevuse vähenemine kaitsekorralduslike tegevuste elluviimisel ja riigieelarveliste vahendite märgatav suurendamine. Looduslik mitmekesisus ja liikide kaitse peab olema tagatud ka loodusharidust olulise komponendina sisaldavate riiklike õppekavade ja nende läbiviimist toetavate loodushariduskeskuste ning säästva jahinduspoliitika rakendamisega.


Lk 24. põllumajanduse otsetoetusi käsitlevast lõigust jätta välja lause “Samas toetame põhimõtet, et tootmismahtudest lahtiseotud toetuse tase peaks olema kõrgem kaubatoodangut pakkuvatel põllumajandustootjatel ja madalam nendel, kes pakuvad ainult rohelist teenust, et pärssida vaid toetuse saamiseks tehtavaid tegevusi.”

Põhjendus: See põhimõte juba toimib, nt maheköögiviljatootjatel on õigustatult kõrgem toetuse määr kui rohumaade hooldajatel, samas ei tohiks aga mingil moel alahinnata “rohelise teenuse” pakkumisest tulenevat positiivset mõju keskkonnale.

lk. 25.
"Eesti toetab kvaliteedile orienteeritud keskkonnasõbralikke tegevusi, kusjuures senisest rohkem peaks soodustama, kõigile kehtivatest nõuetest suuremate kohustuste vabatahtlikku võtmist
tootjate poolt, seda eriti keskkonna-, eriliste elupaikade ja loomakaitse osas."

Muuta see lause järgnevalt:
"Eesti toetab kvaliteedile orienteeritud keskkonnasõbralikke
tegevusi, kusjuures senisest rohkem peab seadma sisulisi kohustusi tootjatele, seda eriti keskkonna-, eriliste elupaikade ja loomakaitse osas. Kohalikule arengule suunatud meetmete rakendamise otsustusprotsessis toetame lähimuspõhimõtte rakendamist. "

Põhjendus:
Vabatahtlike kohustuste võtmine avatud turumajanduse olukorras jätab senise praktika põhjal keskkonnaaspektid tahaplaanile;
Olukord, kus mahepõllumajanduse kriteeriumite põhiselt haritakse ~10% Eesti põllumajandusmaast, ei kompenseeri põllumajanduse kogu mõju keskkonnale - 2005. aastal ilmunud Eesti vesikondade koondaruandes tehtud keskkonnauuringute ja survetegurite ning ohtude analüüsi põhjal halveneb Eesti veekogude seisund eelkõige väetisterohke
taimekasvatuse mõjude tagajärjel.

lk. 25.
Praegune tekst: “Võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks peab Euroopa Liidu tasandil olema täpselt reguleeritud geneetiliselt muundatud organisme (GMO) sisaldava toidu ning tava- ja mahepõllumajandustoodete eristamine ja turustamine”.
Lisada lause lõppu: ning liikmesriikidele peab jääma võimalus tingimusi karmistada.

Praegune tekst: “GMO kasutamisel tuleb rakendada ettevaatus- ja tootjapoolse vastutuse printsiipi ning vastavad kaubad turul selgelt märgistada.”
Lisada lause: Samuti peab avalikkusel olema ülevaade GMO-de kasvatamise ulatusest liikmesriigis.

Praegune tekst: "Eesti peab oluliseks GMO-ga seotud võimalike riskide põhjalikku hindamist ning toetub oma otsustes riigisiseste ekspertkomisjonide arvamusele."

Muuta see lause järgmiselt: "Eesti peab oluliseks GMO-dega seotud võimalike riskide põhjalikku hindamist ning arvestab oma otsustes riigisiseste ekspertkomisjonide arvamusi, lähtudes samas ettevaatusprintsiibist ja võttes arvesse avalikkuse kaasamise tulemusena laekunud seisukohti."

Põhjendus: Tuginemine puhtalt ekspertkomisjonide (mis suures osas koosnevad teadlastest) arvamusele tähendaks lähenemist GMO-dele nö "puhta teaduse" pinnalt, samas kui ettevaatusprintsiibi rakendamine nõuab otsustajalt ka teadusliku ebakindluse ja väärtushinnangute arvestamist, otsustades kahtluse või määramatuse korral nö keskkonna kasuks (in dubio pro natura).

Lause "Euroopa Liidu otsustusprotsess GMO valdkonnas tuleb muuta lihtsamaks ja läbipaistvamaks" järele lisada lause: "Seejuures tuleb GMO-alaste otsuste tegemisel EL tasandil suurendada ja tõhustada avalikkuse osalemise võimalusi."

Põhjendus: avalikkuse kaasamine GMO-alaste otsuste (eelkõige turustamislubade väljaandmise otsuste) tegemisse EL tasandil on käesoleval hetkel reguleeritud ebapiisavalt, kuna avalikkusele on antud võimalus avaldada arvamust vaid ühe kindla veebilehe kaudu; samas ei põhjendata lõppotsustes, miks avalikkuse seisukohad on jäetud arvestamata.

Lugupidamisega
Kaia Lepik
Arvamusavaldust on loetud 5255 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale