Neljapäev, 23. mai 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Asutus: Eesti Keemiatööstuse Liit
Avaldatud: 28.08.2015 10:34

Hallar Meybaum
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019

„Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“

Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamused ja märkused :

Eesti , oma Euroopa Liidu poliitika kujundamisel peaks lähtume seisukohast- mis on kasulik Eestile on kasulik Euroopa Liidule.

1. Seni puuduoleva Tööstuse peatüki lisamine Eesti Euroopa Liidu poliitika eelnõusse on ülioluline . Euroopa Liidus on üldiselt on aru saadud töötleva tööstuse tähtsusest ning seoses nn. „Industry reborniga“ on seatud eesmärk - 2020 töötleva tööstuse osatähtsus viia 20% SKP . Selline mõõdetav selge eesmärk peaks kajastuma eelnõus „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“, mis annaks signaali Eesti töötleva tööstuse ettevõtetele kindlustunde konkurentsivõime säilitamisel ja edasiste investeeringutekindluse. Töötlev tööstus, eriti energeetika ja põlevkiviõli ja -keemia on väga pikaajaliste investeerimismahukusega sektorid.

2. Kliimapoliitika: Toetame Eesti seisukohta, et süsinikulekke ohuga sektorite määramisel ja hindamisel tuleb põhjalikult analüüsida konkreetsete sektorite konkurentsivõimet, tulenevalt karmistuvatest tingimustest EL-is ning toetada eelkõige ebavõrdsetest turutingimustest mõjutatud sektoreid. Samuti tuleb vältida täiendavaid, turumoonutusi tekitavaid, normatiivseid sekkumisi kauplemise süsteemis. On arusaadav, et kliimapoliitikas Eesti kõike muuta ei saa, siis vähemalt kindlasti peaks seisma nende sektorite eest, millised on eelkõige ebavõrdsetest turutingimustest mõjutatud ning Eestile kasulikud.
a) Põlevkivitööstus
b) Energia tootmine. Oluline odav energia hind tööstusele. Energia siseturu edendamisel tuleb muuhulgas tagada konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavus tööstusele, pöörates samal ajal tähelepanu sellele, et energia hind ei paneks EL ettevõtteid võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega ebasoodsasse konkurentsiolukorda
c) Tsemenditootmine
d) Väetiste tootmine

3. EL keskkonnapoliitika on ei tohi muutuda looduskaitsepoliitikas, vaid peab tagama tasakaalus keskkonnakasutusega efektiivse ja pideva majanduskasvu ühtse turu kindlustamiseks. Samas keskkonnapoliitika rakendusmeetme nagu saastaja maksab printsiibi rakendamisel, tuleks arvestada sotsiaal-majanduslikku analüüsi ning liikmesriigi eripäraga.

4. Ringmajandus
Ringmajanduspaketi eesmärgiks on muuta EL majandus konkurentsivõimeliseks ja ressursitõhusamaks. Seejuures on olulised mõlemad eesmärgid, kuid ressursitõhusus ning sellega seotud nõuded ei tohi kahjustada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes kolmandate maadega. Ringmajandus ei lõpe Euroopa piiridega ning globaalset dimensiooni tuleb arvesse võtta seoses vastamisega rahvusvahelistele kaubanduslepetele ning vältimaks tootmise nihkumist kolmandatesse maadesse ja toodete asendumist importkaubaga. Siinkohal tuleb pidada silmas, et importtoodetega seoses sarnaste nõuete jõustamine on komplitseeritum protsess.
Näiteks ehitusmaterjalidega seoses juhime tähelepanu, et 2013 aastal jõustunud ehitustoodete määrus EL nr 305/2011 juba pöörab olulist tähelepanu toodete jätkusuutlikkuse aspektile ning ohtlike ainete sisaldusele ja emissioonidele. Aastaid on EL tasandil tegeletud ka ehitustoodetes ohtlikke aineid käsitlevate standardite väljatöötamisega ( mandaat M 336) – vastavate emissioonistandarditega ollakse lõpusirgel ning töö käib edasi ohtlike ainete sisalduse standarditega. Viimases valdkonnas tuleb teiselt poolt vastu REACH-määrus, mis piiramise ja autoriseerimise instrumentidega piirab ainete maandamata riskiga kasutusalad või keelustab väga ohtlike ainete kasutamise.
Toodete vastupidavust ja kasutusiga tuleb pikendada, kuid seda ei tohi teha nende toimetõhususe (tootluse, jõudluse, toimivuse) arvelt. Tarbimisharjumuste kujundamisel tuleks lähtuda reaalsest olukorrast ning tõenäolistest tulevikutrendidest - juhime tähelepanu internetikaubandusele ja selle plahvatuslikule kasvule. Internetikaubandus on kasvav trend kogu Euroopas ning sellega kaasneb nii suurenev import kolmandatest maadest, täiendav pakkematerjalide kasutus kui ka transpordikulu.
Oleme seisukohal, et välja tuleks töötada EL-ülene harmoneeritud lähenemine jäätmete lakkamise kriteeriumitele ja kõrvaltoodetele. REACH- ja CLP-määruse nõuded ning jäätmeregulatsioon peavad samuti omavahel kooskõlas mitte vastuolus olema. Sellega seoses tasub samuti hindamist, kas asjakohane võiks olla eraldiseisvate kvaliteedikriteeriumite väljatöötamine teisesele toormele.
Probleeme esineb kolmandatest maadest imporditavate toodetega, mis paratamatult saavad jäätmeteks või tuleb taaskasutada EL territooriumil. Siinkohal ei ole aga abiks täiendavate nõuete seadmine EL tootjatele, vaid tuleb keskenduda impordi tõhusamale kontrollile, mis omakorda aitaks kaasa ka kohalike ettevõtete konkurentsivõime kaitsmisele.
Ringmajanduspaketi väljatöötamisse peavad kindlasti panustama nii jäätme-, REACH (kemikaali-), majanduse kui ka muude asjakohaste valdkondade eksperdid võrdsemalt, kui on seni tehtud koostööd erinevate valdkondade poliitikate väljatöötamisel. Leiame, et täiendavate kulukate piirangute ja nõuete EL ettevõtetele kehtestamise asemel tuleks keskenduda olemasoleva õigusraamistiku paremale koostoimimisele ning nõuete jõustamise harmoneerimisele mitte ainult liikmesriikide vahel vaid ka kolmandates maades tegutsevate EL turule suunatud ettevõtetega seoses.
Samuti toetame vajadust panustada töötajate väljaõppesse – üleminek ringmajandusele, aga ka olemasolev jäätme- ning kemikaaliraamistik nõuavad teadmistepõhist lähenemist ning innovatsiooni. Seda saab tagada panustades kompetentsi tõstmisesse. Lahenduste otsimisel tuleks kasutada terviklikku väärtusahelal ja elutsüklil põhinevat lähenemist. Tuleks keskenduda innovatsioonile, mis võimaldaks taaskasutamise, ringlussevõtu, ümbertöötlemise ning teisese tooraine hindu alandada. Sooviksime näha jäätmete lakkamise õigusaktide muutmist selliselt, et jäätmete õigusaktid muutuksid ressursside õigusaktideks, see võimaldaks hästi toimiva siseturu teisesele toormele.

Ringmajanduse poliitika kujundamisel tuleks edendada ringmajandust pakkudes stiimuleid, mis julgustaksid ettevõtjaid arendama välja majanduslikult toimivaid lahendusi, selle asemel et määrata karistusi või piiranguid, mis kahjustavad konkurentsivõimet ja pärsivad investeeringud vajalikesse muudatustesse.

5. Toodete nõuete vastavuse tõendamine , ainetele labori testide läbiviimiseks tuleks vastav know –how (nõustamine) teha VKE-dele kättesaadavaks põhimõttel, et vastavate teenuste hinnavõrdlus on EL-s avalik . Niisamuti kiire ja adekvaatne info peaks olema saadaval iga liikmesriigi keeles, selleks et ettevõtted oskaksid tellida ainetele õigeid labori teste ja toodetele nõuete vastavuse tõendamiseks õigeid katseid.
Näiteks kemikaalianalüüsid on keerukad ja kallid, eeldavad kõrget laborivõimekust ja kompetentsi, mistõttu vajab hindamist, kas täiendavatest nõuetest tingitud kasu on proportsionaalne tekitatava kuluga. Selleks tuleks luua EL-s ühtne süsteem VKE-de konsulteerimiseks.

6. Teadus ja arendustegevuse toetused on koondunud suurtesse liikmesriikidesse väiksemad liikmeriigid jäävad sellest toetuste ringist välja , selline olukord tekitab ebaproportsionaalsust. Tuleks leida ja rakendada meetmeid väiksemate liikmesriikide potentsiaali tõstmiseks T ja A toetuste saamiseks tootearendusele.

7. EL Seadusandluse mõjuanalüüs – „Parem regulatsioon“. Pea igast uuest regulatsioonist summa summarum EL tööstus suuremates liikmesriikides võidab ning teiste väiksemate liikmesriikide tööstus kaotab. Väiksemates liikmesriikides on väga väikesed ettevõtted , kes sellest tingituna toodavad väikestele turgudele. Võidavad suured ja kõikidele turgudele tootjad. Probleemiks on siinkohas on lisaks väikeste ettevõtete võimetus osa võtta seadusandluse mõjuanalüüsil läbiviidavatest küsitlustest, seega nagu probleeme seadusandluse mõjust väikeriigi VKE-le ei ole. Ettepanek: Väikesemad liikmesriigid peavad aktiivselt osalema EL vastavasisulistes diskussioonides ja mõjuanalüüsides. Kui ei, siis väikestel liikmesriikidel tuleks vastu võtta rasked otsused, milliseid tööstusharusid toetada ja milliseid aidata ümber orienteeruda .


Lugupidamisega
Hallar Meybaum
Eesti Keemiatööstuse Liit
Peterburi tee 46, 11415 Tallinn
6139775; 5169925
info@keemia.ee
www.keemia.ee

Arvamusavaldust on loetud 2311 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale