Neljapäev, 21. veebruar 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Asutus: Eesti Toiduainetööstuse Liit
Avaldatud: 31.08.2015 11:03

Sirje Potisepp
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019
Toiduliidu tagasiside EL POL eelnõule.
Minu tagasiside strateegiale. Võtan eelnõu aluseks ja kommenteerin,mis silma jäi ja mida oskan.
Üldised tähelepanekud Raamseisukohtade kujundamisel.
• Konkurentsivõime ühtlustamine EL-s peab olema läbivalt võtmesõna.
SELGITUS: vastasel korral on ebavõrdsed konkurentsitingimused liikmesriikide ja nende ettevõtjate vahel (näiteks keskkonnatasud,pakendiaktsiisid jms, milles Eesti on üle Euroopa keskmiste määradega,mis raskendab konkureerimist eriti välisturgudel,kus konkureeritakse eelkõige meie naaberriikide ettevõtetega nagu Läti,Leedu,Soome. Ja kui nendes on maksukoormus ettevõtetel väiksem, on ka toodete/teenuste omahind madalam). Levinud müüt, et eksporditurgudel ei oma toote pakkumishind võrreldes toote eripära ja kvaliteediga erilist tähtsust, ei ole õige – vähemalt toiduainete puhul mitte; Näiteks pakendiaudit on minule tagasisidena tekitanud tohutu segaduse ettevõtetes ja suure lisakulu,mida teistes sihtriikides ei ole.
Kokkuvõtvalt: võimalikult ühtsed alused tegevustes,maksustamisel,energiahindades, tööjõu maksudes,piiriülesel kauplemisel jms.EL-s, kuid arvestada ka riigi iseärasusi.
• Ainult mikro,väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamine ei ole õige, peaks toetama ka suuri ettevõtteid.
Selgitus: Siin võiks toetuda Eesti kui liikmesriigi väiksusele ning kasutada erisust. Suured ettevõtted Eestis (millised ei pruugi olla suured maailma mastaabis) veavad reeglina sektorite arengut ja ka innovatsiooni. Neil ongi reeglina turuliidritena ka selleks moraalne kohustus. Ettevõtluses, kus valitseb konkurents, peaks olema ka võrdse kohtlemise printiip ning vastasel korral ei ole suured ettevõtted, kes omakorda suured eksportijad, konkurentsivõimelised maailmas. Tänu suurtele ja keskmistele ettevõtetele arenevad tööstussektorid, mikrod ja väiksed pigem täiendavad nishitoodetega, kuid eriliseks innovatsiooniks ei ole neil tihti võimekust ega oskusi. Kontserni suurettevõtted toetuste puhul nagunii langevad ära, räägime eelkõige Eesti oma suurtest ettevõtetest. Võiks leida enam tasakaalu ka toetamisel – toetada võimekaid, ekspordi- ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid olenemata suurusest.
Kokkuvõtvalt: Võiks leida enam tasakaalu ka toetamisel – toetada võimekaid, ekspordi- ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid olenemata suurusest.
• Pooldaks kogu tööstussektori eraldi väljatoomist poliitikadokumenti, et anda fookust ja sõnum, et tööstussektor on riigile oluline. Ja Eestis see nii siiski on – panus SKP-sse,eksport, töökohad, tööjõumaksud, kohaliku tooraine väärindamine jms.
• Ettepanek,mis võiks olla Tööstuspoliitika alapeatükis: Samuti on valdkonna arenguks oluline koostöö teiste riikidega ja osalemine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. See on ülioluline kõikides valdkonades – teada,mis toimub teistes EL sihtriikides konkreetsetel teemadel.
Haridus, noored, kultuur ja sport
Noored on välja toodud – see on positiivne. Teame,et meil on noorte töölerakenduvus suhteliselt hea võrreldes teiste nn.heaoluriikidega. Kuid minu meelest on vananeva ühiskonna tingimustes tuua eraldi punktina sisse ka eakate integreerimine töömaailma ja ettevõtjate valmisolek enam seda vanusegruppi ka tulevikus enam kasutada. Jah, on sees ümberõpe, oskuste lõhede vähendamine, aga vääriks eakate eraldi punktina sõnastamist.
Keskkond- Ressursitõhusus
Kirjas on eelnõus p.39:
Igale liikmesriigile tuleks seada individuaalne soovituslik ressursitõhususe eesmärk.
Soovituslik eesmärk on vajalik selleks, et iga liikmesriik saaks kasutada selliseid
poliitikasuundasid ja meetmeid, mis on majanduslikult ja keskkonnaalaselt kõige
kasulikumad ja kooskõlas laiemate poliitikaeesmärkidega, näiteks energia-, kliima- ja
maaelu poliitikatega. Ressursitõhususe eesmärgid peavad olema seatud liikmesriigi
tasandil, sest tööstussektorite jaotus on riigiti erinev. Ühtse siduva eesmärgi seadmine
nõuaks põhjendamatult suuri investeeringuid.
Kommentaar: väga õige sisu. Siin tulekski vaadata siseriiklikult,mida näiteks KKM aga ei tee,sest neid ei huvita majandus ja konkurents,keskkonnahoiust on saanud karistus mitte suunav tegevus.
Keskkond- Jäätmemajandus
Kirjas on eelnõus p.42:
Samuti tuleb soodustada, et esmase tooraine kasutuse vähendamine vähendaks jäätmeteket, jäätmete korduskasutus ja ringlussevõtt suureneks ning ettevõtjad ja tarbijad oleksid motiveeritud jäätmeid liigiti koguma.
Kommentaar: puudu see, kuidas kavatsetakse soodustada ettevõtteid ja motiveerida tarbijaid? Ettepanek lisada,et „riigipoolse teavitustegevusega ja toetustega“,sest paraku liigub ka jäätmemajanduse suund ikka sinnapoole, et kehtestada ettevõtjatele lisamaksud,millest laekub enam raha riigikassasse,kuid riigilt vastu ei saa vahendeid näiteks erinevateks uuringuteks, teavituseks.
Eelnõus kirjas p.43:
Toetame ühtsete reeglite ehk miinimumnõuete kehtestamist tootja laiendatud vastutusele EL tasemel. See annaks tootjale
stiimuli toote arendamisel arvestada toote olelusringi. Eestis on tootja laiendatud vastutust
rakendatud mootorsõidukitele, elektri- ja elektroonikaseadmetele, patareidele ja akudele ja
üldiselt pakenditele.
Kommentaar:Väga hea toetada tuleks ka seda põhimõtet,et kogu EL-s oleks tagatud näiteks pandipakendi süsteem ja ka võimalikult ühtne aruandlus. Ka pakendite taaskasutusse võtmine on kulu,mille ettevõtted kinni maksavad ja mis kandub üle toote omahinda.
Ettepanek lisada siia alapeatüki alla veel:
Tõhustame riigipoolset keskkonna alast järelvalvet nii resursside säästvamaks kasutamiseks kui tootja vastutuse täitmisel. Selgitus: praegu paljud ettevõtted kas üldse ei täida seatud tingimusi näiteks pakendite osas või teevad kõik selleks, et lisamaksudest kõrvale hiilida. Nii langebki näiteks pakendiaktsiisidest suurem koormus nendele ettevõtetele, kes ausalt äri ajavad.
Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
Eelnõus kirjas p.113:
EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, Horisont 2020, suurte partnerluste
ja ühisalgatuste osalustingimused annavad konkurentsieelise suurtele tegijatele. Jätkuvalt
on probleem ka raamprogrammi projektide tulemuste jõudmisega turule ja ühiskondlikku
kasutusse. Seetõttu tuleb järgmise raamprogrammi läbirääkimistel seada eesmärgiks
lihtsama, sidusama ja osalusbarjäärideta rahastusinstrumendi loomise. Uus
raamprogramm peab edendama partnerlustes osaluse laiendamist ja tagama suurema
toetuse väikeste ning keskmise suurusega projektidele.
Kommentaar: Nõus, et VKE-le pöörata enam tähelepanu ja anda võimalusi, kuid samas ei saa nõustuda, jälle ainult VKE-d. Ettepanek sünastada järgmiselt: tagama juurdepääsu võimekatele ettevõtetele, diferentseerides toetusi erinevate suurustega ettevõtete puhul. Või midagi sarnast.
Põllumajandus ja kalandus – kommentaar: siin on suudetud Eesti eripärasid küll sisse tuua nii niitmise toetuste,rohestamise kui näiteks turutõrgete puhul. PÕM on head tööd teinud, kuid ära on unustatud toidutöötlejad ehk toidutööstused.
Eelnõus kirjas p.143: Ettepanek: Lisada ka tulevikuks koolileib (pagaritoode),mis on oluline kiudainete allikas.
Eelnõus kirjas p.145
Põllumajandussaaduste ja -toodete kaubanduse valdkonnas peab olema tagatud vaba
turumajandus ja konkurentsieeskirjade nõuetekohane rakendamine, et vältida suuremat
turujõudu omavate ettevõtete poolseid kuritarvitusi. Arvestades, et üle 50 % EL-i toidu- ja
joogitööstuse käibest annavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, tuleb kavandada
meetmeid, parandamaks nende suutlikkust uutele turgudele pääsemiseks. See on Eesti suunad EL – palun esitada Eesti statistika lisaks. Uutele turgudele pääsemisega, kaubanduskettide sortimenti pääsemisega on probleeme sõltumata ettevõtte suurusest.
Eelnõus p.146:
Muuhulgas: Eelisarendada tuleb energiatõhusaid ressursisäästlikke tootmisviise, mis soodustavad lühikese tarneahela kaudu
toidu kiiremat tarbimisse jõudmist. Kommentaar: Ei toeta seda osa punktist, kuna lühikeste tarneahelate soodustamine moonutab konkurentsi läbi planeeritud ja väljatöötatud toetusmeetme MAK-st, eriti MVE-te osas.
Eelnõus p.154:
Arvestades EL-i põllumajandusturgude suuremat avatust maailmaturule ja konkurentsile
ning sellega kaasnevat hinnavolatiilsust tuleb senisest enam tähelepanu pöörata
kriisijuhtimisinstrumentidele, mis muuhulgas kindlustaks põllumajandustootjate
sissetulekuid turu- ja tootmisriskide vastu. Kriisidele reageerimise võimekust parandaks
kriisijuhtimisinstrumentide rakendamise lihtsamaks ja paindlikumaks muutmine.
Lihtsalt kommentaar: on EL tasandil põllumajandus sektor,kus heal ajal korjatakse lisaks ülisuurtele toetustele tulu ja halvematel aegadel nõutakse saamata jäänud tuluosa kinnimaksmist riikide poolt. Eesti põllumehed on siin paraku vaeslaste osas,seetõttu on meie tooraine suhteliselt kõrge hinnaga,mis jälle kandub toote lõpphinda üle, kuid konkureerima peame nii toorainet kui tooteid müües võrdsetel alustel teiste riikidega. Ka põllumajandustootmine on äritegevust,millel ongi omad riskid,mida ei pea avaliku rahaga kinni maksma, küll aga tõsiste kriidside puhul tegema kõikvõimaliku riigi poolt, et mõjusid pehmendada.
Eelnõus p.159:
Mahepõllumajandus on suure potentsiaaliga ja kiiresti arenev sektor, kus nõudlus toodete
järgi kasvab kiiremini kui tootmine. Mahepõllumajanduse arengut toetav EL-i seadusandlus peab olema ühtne ja selle väljatöötamisel tuleb tagada tarbijate usalduse säilimine. Oluline on tootmisele suunatud subsideerimise jätkumine ning EL-i ja
kolmandate riikide tootjate poolt EL-i turule sisenevatele mahetoodetele esitatavate nõuete võrdsustamine. Samuti on valdkonna arenguks oluline koostöö teiste riikidega ja osalemine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses.
Palun statistilist põhjendust: Mahepõllumajandus on suure potentsiaaliga ja kiiresti arenev sektor, kus nõudlus toodete
järgi kasvab kiiremini kui tootmine.
Kommentaar: Eestis on mahetoodete osakaal 1% müügikäibest ja mingit puudujääki ei ole (müügikäive tõuseb aastas 0,2%). Pigem näitavad turu-uuringute andmed seda, et inimesed ei näe põhjust oluliselt rohkem mahetoodete eest maksta. Kuna mahetootjatele on aastaid makstud miljonites toetusi, kuid pole kohustust toodetud toorainest ega motivatsiooni teha tooteid,soovitakse ühte sektorit endiselt avaliku rahaga doteerida, rääkides keskkonna hoiust. Puuduvad teaduspõhised andmed,et mahetoit oleks inimestele kasulikum/tervislikum kui tavatoit. Uuringuid on tehtud suurelt osalt vaid pestitsiidide sisalduse kohta,mis võib olla erinev tõesti,sõltudes konkreetsest tootest ja päritolumaast. Eesti toodetel siin jällegi eelis, vahed on väikesed. Toitainelisi erinevusi mahe- ja tavatoodetel ei ole. Mahepõllumajanduse toetamisega soodustatakse osade inimeste isikliku hobi kinnimaksmist avaliku rahaga ning turundusargumenti. Tegelikult muutub suureneva rahvastiku tingimustes üha olulisemaks kogu inimkonna äratoitmine ja seetõttu vajaks enam tähelepanu kogu põllumajandus ning toidutööstus. Tuleks leida tasakaal tava- ja mahetootmise vahel,mitte toetada üha enam ühte nishitootmist.
Tervisepoliitika
Ettepanek: Lisada lisapunkt tarbijate teavitamisest tasakaalustatud ja tervislikust toitumisest, kuna SoM-s valmib ka Toitumise Roheline Raamat ja valmivad uued Toitumissoovitused ning ülekaalulisus on ka üha enam Eesti probleem

Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja
Arvamusavaldust on loetud 2418 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale