Neljapäev, 21. märts 2019
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
  Ei esinda huvigruppi
Avaldatud: 21.01.2008 12:40

Oliver Kikas
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Töölepingu seadus
Tänase SL Õhtulehes ilmunud hr. J. Mäggi artikli taustal sellised tähelepanekud. Artikli autor tõenäoliselt ei ole suure tõenäosusega tutvunud kehtiva tööseadusega. Ei ole ühtegi seadust, milline paneks kedagi sunniviisiliselt tööle võtma ( ennistama Küll ). Reeglina on kehtestatud 4 -kuuline katseaeg, mida tööandja võib ka pikendada, peaks siiski olema piisav, et soovitavast töölisest mingi pilt saada. Kui see nagu artiklis kirjutatakse, laisk, rumal, pikajalgne jne on siiski tööle võetud, on seda teinud tööandja vabal soovil. Nii, et kes siis sellises situatsioonis siiski rumal on ??? Oma tööülesannetega mitte hakkama saavatest kodanike jaoks on ka kehtivas seaduses piisavalt sätteid, et nendest vabaneda. Selleks aga ei pea seadust muutma, vaid piisab selle korralikult läbi töötamisest või konulteerimisest oma ala spetsialistiga. Viited kollektiivlepingu ja A/Ü osakaalu suurendamises - ka kehtiva seadusega on need olemas, kuid vabatahtlikuse alusel. Selline sunniviisiline A/Ü -tesse liitmine ja kollektiiv lepingute peale surumine annab võimaluse vedada paralleele oma aja sund kollektiviseerimisega. Väga "hea "reklaami A/Ü le tegi hr. Taliga, kes keeldub A/Ü majandus olukorda avalikustamast. Läbirääkimiste võimaluste suurenemisest - julgen väita, et kõik ei ole ju head oraatorid, juristid, läbirääkijad, kus juures ei taha ka nendeks saada. Miks peaks kannatama näiteks väga hea keevitaja sellepärast, et ta ei oska hästi läbirääkida? Endale paremaid töötingimusi kaubelda ei takista ka hetkel ükski seadus. Kui selline läbirääkimise vajaduse tingimus aga seduses määratakse, tuleks tagada riigi poolt ka võrdse kohtlemise printsiibi alusel kõigile töölistele tasuta vastavate koolituste saamise võimalus. Suusõnalistest kokkulepetest, VÕS-i alusel on suusõnaline leping samaväärne kirjalikuga, kuid nii kaua, kuni mõlemad osapooled aktsepteerivad seda. Kohtutes on juba hulgaliselt vaidlusi tingitud kirjalike lepingute erinevalt mõistmisest, mis siis saab kui tööandja poolt antud suusõnaline korraldus samavääristatakse kirjaliku lepingu muudatusega? Oliver K
Arvamusavaldust on loetud 5199 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale